Raamatutest vanadekodudeni, kinodest kassi mänguasjadeni. TULI värskeima liikme MM Grupi ampluaa on tõesti erakordselt lai. Ettevõtte turundusjuht Tiina Lepisk räägib äri ja oma töö köögipoolest.

“MM grupp on tegelikult ju investeerimisettevõte,” alustab ta. “Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Meie eelmise aasta käive oli 893 miljonit eurot, meil töötab 5800 inimest ning meie grupis on 152 juriidilist keha.”

Muljetavaldavalt prisked numbrid. Ettevõtted jagunevad grupis neljaks: meditsiiniettevõtete eest hoolitseb Magnum Grupp; meelelahutus mahub Apollo Gruppi; meediaettevõtted on nii Postimees Grupis, Duo Media Networksis kui ka eraldiseisvalt ning lõpetuseks moodustavad eraldi rühma ettevõtted, keda raske teistesse kategooriatesse liigitada, näiteks iDeal ja Valge Klaar, Sweep, Fudy, Semetron, Benita kodu, Kroonpress jpm. 

Millised on MM Grupi turundusjuhi ülesanded? Gruppi kuulub hästi palju erinevaid ettevõtteid, kui palju sina nende igapäeva turundusega kursis oled? 

Mina ühegi turundusjuhi otsene juht ei ole. Olen pigem see, kes liidab, kui kuskil on võimalik koostööd teha, et oma teenuseid veel paremini esile tuua või kliendile rohkem väärtust luua. See on minu roll. Samuti valdkonna areng grupis. Näiteks käivad kord kvartalis kõik MM Grupi kuuluvate ettevõtete turundusinimesed koos. Jaanuaris kohtusime O’Learyses  ja tutvusime Apotheka uue kontseptsiooniga, mille tegi meie loovagentuur Sweep. Rääkisime, kuidas loovidee sündis ja milline on meediastrateegia. 

Juhin ka kontserniüleseid projekte, kuhu on kaasatud grupi erinevad ettevõtted. Kui grupiga liitub uus ettevõte või tuleb mõnda ettevõttesse tööle uus turundusjuht, on minu huvi on see, et tal oleks kontserni kuulumisest võimalikult palju kasu. MM Grupis on väga erineva suurusega ettevõtteid ning seetõttu on erinev ka turundusjuhtide tase. See tähendab, et kui on keegi, kes alles alustab ja vajab tuge, siis me viime ta kokku kellegagi, kel on rohkem kogemust. Nii ühtlustame taset ja aitame ettevõttel ja ettevõtte turundusmeeskonnal paremat tulemust tuua.

Saad palju meile ja kõnesid, et Tiina, aita mind sellega!? 

Ma ei tea, kas saan palju (muigab – toim.). Usun, et meil on turundusjuhtidega hea koostöö. Ma ei tunne, et meie turundajad ei saaks hakkama, pigem on neil väga ägedaid mõtteid, kuidas midagi koos teha. See on väga põnev. 

Milline su tavaline päev on?

Täna just kolleegiga arutasime, et siin on huvitav töötada, sest iga päev on erinev. Tulin just Postimehe arvamusliidrite lõunalt. Samas eile olin ühe täiesti teise teemaga Sweepi koosolekul. Päevad varieeruvad väga. Põnev on. 

Põnev on ka see, et meil on palju inimesi, kes kontserni sees liiguvad. Nad on tulnud näiteks ühe brändi juurde ja siis tahtnud midagi muud proovida või areneda spetsialistiks või juhiks ning liikunud sellega seoses uude rolli kontserni sees. Siin on palju võimalusi areneda laiustesse ja kõrgustesse ning karjääriredelil liikuda.

Turundajate Liidus ilmus hiljuti meediaagentuuri Mindshare uuringu tulemused, kust selgus, et sel aastal plaanib printmeediasse reklaami ostmist vähendada 36% turundajatest. MM Grupis on mitmeid ajalehti. Millisena sina printmeedia tulevikku näed? 

Kui vaatame seda, et meil on nüüd üks ilmumispäev vähem, siis loomulikult nähtavus ja mõju on väiksem. Digiturunduse loogika on see, et seal saab paremini suunata ja täpsemalt sihtida. Aga meie grupis on palju maakonnalehti. Kui tahad Viljandi inimest kõnetada, siis selleks on ikkagi Sakala. Kui paned reklaami digisse, muutub see anonüümseks. Viljandi inimesele tundub ka, et ah, kuskil seal midagi toimub, aga seost enda kodukoha piirkonnaga ei teki. Kui reklaam on kohalikus lehes, siis ta teab, et see on tema kohaga seotud. 

Teine nüanss on see, et inimene, kes on Postimehe ostnud või tellinud, on selle eest raha andnud ja ta loeb seda lehte palju rohkem ja suurema huviga, kui see, kes lihtsalt online’s kerib. See tähendab seda, et inimene, kes lehte vaatab, vaatab ka reklaamid läbi. Kui võtad kätte ja lehte lappad, vaatad paratamatult ka reklaame. Postimees on seda ka pilgujälgimise analüütikaga testinud. Meil on majas igal korrusel lehed, inimesed ikka võtavad kööginurgas lahti ja arutlevad. Paberleht saab tervikuna palju rohkem tähelepanu.

Näen ise väga-väga palju digiturunduse trendi, aga lisaks heale sihtimisele loeb suures osas ka see, mis su bränd ja sõnum on, millega sa lõpuks digisse lähed. Võid olla nähtav või mittenähtav olenevalt sellest, millega bränd tegeleb, mille eest seisab ja mis on sõnum. Meediastrateegia koostamisel eelistan ise kombineeritud lahendusi. Leian, et nii on katvus kõige suurem ja võimalus oma sõnumiga sihtrühmani jõuda parim. 

Kas ja kui palju erinevad MM Grupi ettevõtete tänavused turundusplaanid võrreldes varasemaga? Kas suurus annab kindlama jalgealuse?

Grupis on üle 150 ettevõtte ja nad kõik on pidanud tänaseks eelmiste aastate kogemustest õppima seda, et ainult plaan A-ga läbi ei saa. See on see, mis on erinev. Me oleme muutusteks valmis.

Suured oleme küll, aga kui vaatame portfelli kuuluvaid ettevõtteid, siis seal ei ole praktiliselt kedagi, kes ei oleks koroonas pihta saanud. Seda üht- ja teistpidi. Ravimid ja tervishoid said suuremat tähelepanu, meelelahutus oli väga kaua kinni. Kui turundajatega räägin, käib tihti läbi see, et meil on plaanis see, aga oleme valmis ka vajadusel muutuseks ja plaaniks B. 

Soovime sel aastal kasvada ja seda väga keerulises olukorras, sest paljud meie ettevõtted taastuvad alles koroonast ja nüüd on ees juba uued kriisid. See on meie suurim challenge selleks aastaks.

Kas Eesti inimesel on võimalik elada nii, et ta ühtegi MM Grupi teenust ei kasuta? 

(Naerab – toim). Kui me vaatame seda, et meil on mitmed väiksemad ja suuremad ettevõtted ning vaatame ettevõtete koguarvu, siis on selge, et suur osa tarbijaskonnast kuhugi meie lojaalsusprogrammi kuulub. Tahaks öelda, et põhimõtteliselt… Kui väga tahta, on kindlasti võimalik alternatiiv leida. Samas loodan, et järjest vähem on neid inimesi, kes sellist lahendust endale otsib. Me panustame palju, et meie tooted ja teenused oleks head ning klient naudiks nende tarbimist. 

Sügisel liitus TULI-ga Walt Disney. Intervjuust koorus välja, et kino on luksuskaubaks muutunud. Olen isegi märganud, et rahvast on vähem. Kuidas see Apollo vaatevinklist tundub? 

Kindlasti on mõtteviisis muutus toimunud. See on ka see, miks pingutame, et kino poleks ainult koht, kus istun maha, ostan popcorn’i ja vaatan filmi, vaid inimene läheks meelelahutust nautima. Kinos saab täna istuda mugavamatel toolidel, tellida restoranitoitu ja nautida kvaliteetset kinoelamust. See on elamus ja kvaliteetaeg omaette. 

Eks see kodus vaatamine… Võtame “Avatari”. Põhimõtteliselt sa võid seda kodus vaadata, vaatasin ka enne teist osa esimese uuesti üle.  Aga see ei ole see. See ei ole see elamus, see heli, see pilt. Sa ei saa minna sinna maailma sisse. Loomulikult on filme, mida on kodus täpselt sama või isegi parem vaadata, aga üldiselt pakub kino tervikelamust. Tasub ikka kinos ka käia (naerab – toim.). 

Kuidas Fudy praeguseks startinud on? Alguses oli kriitikat kuulda.

Ma kriitika osas ütleks, et ma ei mäleta, et Boldi või Woldiga ei oleks kriitikat olnud (naerab – toim.). Minu meelest on alati nii, et kui uus asi tuleb ja alles areneb, on ka kriitikat. Me mõlemad olema meediainimesed ja teame, et kui oled tugevate konkurentide kõrval, mida Fudy kindlasti on, on see ka üks osa PRist (naerab – toim.). Üks kommunikatsioonistrateegia on konkurendi nõrkusi võimendada.

Fudy toimetab hästi. Nad on tublid ja seisavad hea asja eest. Soov on olla toidukuller, kes on restoranide kõrval ja pakub restoranidele rohkem väärtust. 

Sul oli see küsimus, et MM Grupp on aeg-ajalt meedia hambus. Kordan veel, meil on üle 150 ettevõtte ja paratamatult, kui sul on palju kliente, põhimõtteliselt kogu Eesti tarbijaskond, siis on neid hetki, kus kõik ei ole rahul ja inimene ei saanud mingit toodet või teenust sellisena nagu ta ootas. Siis on lihtne seda võimendada. Eks see ole klišee, et rohkem räägitakse negatiivsetest asjadest. Paratamatult jääme hambusse. 

Saab seda kriitikat vältida? Või kas üldse peaks?

Millega me võiks minu hinnangul tegeleda on meie panus ühiskonda – me oleme Eesti kapitalil põhinev ettevõtte, me oleme suured, meil on Eesti omanikud, me panustame palju tagasi. Näiteks on meil Postimehe Fond SA, mis toetab väärtkirjanduse raamatute kirjastamist; jagame ajakirjanduspreemiaid; toetame teadusraamatute valmimist; meil on oma ajakirjanduskool, mida veab Priit Hõbemägi ning lisaks jagab fond veel mitmeid üksikannetusi keele ja kultuuri toetuseks.

Lisaks toetame oma meediamajaga läbi mitme kampaania palju Ukrainat. Nendest nimekaim ja tuntum on “1000 kangelast lumes”, mis kogus raha Slava Ukrainile, et kinkida sõjas olevatele kangelastele talvevormid. 

Nagu korduvalt mainitud, MM grupp on väga suur. Kas sul vaba aega ka on?

(Naerab – toim.). Inimestel on ikkagi täpselt sama arv tunde ööpäevas ja küsimus on selles, kuidas neid kasutada.

Käisid arvamusliidrite lõunal, nüüd räägid minuga. Tööd ei saagi teha!

Olen varasemalt olnud pigem piiritu töötegija, kes pole enda jaoks piire teadvustanud. Minu loogika on olnud, et teen kõike ja jõuan kõike. Viimastel aastatel olen palju tegelenud sellega, kuidas elus tasakaalu leida, kuidas aega planeerida ja mis on oluline teha, et mõju oleks kõige suurem. See loogika, et see, kes kõike jõuab ja teeb, on kõige ägedam töötaja, enam ei lenda. See pole pikaajaline ja viib ka parimad töötajad läbipõlemise rajale. 

On teil kontsernis vaimse tervise küsimused teemaks? 

Antud teema on kindlasti rohkem personalijuhtide valdkond ning tegelemise fookus sõltub ettevõtte vajadustest. Erinevad ettevõtted vajavad erinevaid asju ning sellest tulenevalt ei saa sellele üheselt vastata. Meil on näiteks Postimees, sa võid arvata, mis toimus sõja alguses äsja koroonakriisist väljunud ajakirjanike töölaual. 

Arvamusliidrite lõunal sai aasta ajakirjaniku tiitli Jaanus Piirsalu, kes pidas napisõnalise, kuid südamliku kõne, kus oli tema, kui sõda algas. Ta oli rindel. Kui mõtled nende inimeste peale, siis sel hetkel mõtled, et minu tööelu küll väga raske pole. Nad loovad palju väärtust, aga vajavad kindlasti ka tuge.

Vähem ei saa väärtustada ka meie teenindavat sektorit, kes puutuvad igapäevaselt kokku erinevate klientidega. Koroona ajal oli ju kõik kinni-lahti. Täna lähen tööle, homme mul ei ole tööd. Seega ei saa me vaimse tervise teemast kuidagi mööda vaadata või sellega mitte tegeleda. Personalijuhid teavad, mis on nende ettevõttes kõige olulisemad asjad, mida teha ja mida inimesed vajavad.

Meie grupil on ka juhtide klubi, kuhu kuuluvad kõik kontserni juhid. Sel aastal algas EBSiga juhtide arenguprogramm, kuhu valisime MM Grupi personalijuhiga välja need teemad, mis tundusid juhte kõige rohkem kõnetavat. Ka seal on sees lisaks juhtimisele ja innovatsioonile vaimse tervise teemasid.

Kas onboarding oli selline, et pidid kõik ettevõtted läbi käima?

Mitte et pidin, aga see oli pigem enda soov. See oli rohkem vajalik, kui algselt arvasin. Kui saadad meili ja ütled “tere, kuidas läheb”, siis sa ei saa seda tunnetust kätte. Kohal saad aru, mida nad päriselt teevad ja vajavad. Saad pildi ette ja sealt tekib mõtteid, kuidas ühise grupina rohkem sünergiat luua.

Miks TULI-ga liitusite? Sama sünergia pärast?

Ma olin ka TULI esimene klientliige. Magnus (Lužkov) ja Joel (Volkov) kutsusid mind, olin siis Coop Panga turundusjuht. Mulle algusest peale meeldis see tegutsemisviis ja energia. Eestis polnud enne TULI antud valdkonna arendamisel ühtsust. Oli nii, et on agentuurid ja kliendid ja agentuurid on tavaliselt hästi nõmedad ja kliendid on ka nõmedad (naerab – toim.). 

Minu loogika on vastupidine, tegime Coop Panka ja meil oli kolm põhiagentuuri ja nad olid sisuliselt meeskonnaliikmed. Loovat tegi Optimist, meediat Initiative ja PRi Agenda. Just see sünergia tõukas mind. Kõik panustasid kogu hingest ja tulemus oli väga hea. Ega agentuur ei ela hästi kui kliendil hästi ei lähe.

Autor: Siim Kera, TULI

MM Grupp on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 108 liiget.

Kõik uudised