Kopli tänaval asuv kunagine Krulli tehas saab lähiaastatel uue skandinaavialiku ilme. Töid ja tegemisi jätkub kauemaks, sest lõplikult valmib kvartal alles kümne aasta pärast. Uue kvartali sisujuht Kristin Kaasik avab, mida linnarahvas oodata võib.

Krulli kvartal kerkib 1899. aastal valminud Franz Krulli tehase alale. Kui tehas avati, oli seal hiiglaslik 12 tootmishoonega kompleks, kust ei puudunud kontori- ja eluhoone. Kümne aasta pärast laiuvad seal korterid ja ärid, muuhulgas tulevikuäride keskus Kasvuhoone ning sündmustemaja, mis avab oma uksed juba 2027. aasta sügisel. 

Sul endal on üritusturunduse taust. Kas kvartalit käivitad ka pigem selle nurga alt? 

Absoluutselt. Veel mõned aastad tagasi oli ala kinnine ja suletud, toimunud olid esimesed väiksemad üritused, osades hoonetes sees oli veel tootmist, kuid üldmulje ei olnud kuigi kutsuv. Selleks, et ala elama panna oli vaja muutust. Meie suured tsehhid on tänaseks võõrustanud uhkeid kontserte, teatrit, näituseid ja festivale ning see on toonud meile palju inimesi, kes varem ei teadnud Krullist midagi.

Krulli võimalused on piiritud ning võimalus oma loovat poolt rakendada on siin igapäevane, ka minul. Samuti imetlen ma neid korraldajaid ja loojaid, kes tulevad Krullisse ja näevad seda kohta juba täna kui põnevat ja industriaalset paika, kus hullu panna. Siin saab! Tervitan siinkohal SIIL-i korraldajaid! 

Kui üritusturundajatega räägin, siis nad igatsevad uusi sündmuskohti. Käite mööda Tallinnat ringi ja mõtlete, kuidas luua paik, mis teistest eristuks? 

Käime ringi ja kogume inspiratsiooni mitte ainult Tallinnas, vaid ka kaugemal Euroopas. Kogu kvartali vaatest oleneb palju ka sellest, kes meie rentnikeks tulevad. See loob kindlasti mõneti ka meie nägu. Aga uue sündmuskeskuse loome küll – see hoone eristub paljus selle poolest, et on muinsuskaitse all ning arhitektuurselt väga omanäoline. Koostöös KOKO arhitektidega on loodud tulevasse sündmuskeskusesse tänapäeva nõuetele vastavad mugavused, aga olulisel kohal on olnud ka tööstusliku ilme säilitamine. Lisaks sündmuskeskusele saab meie tulevases peahoones Kasvuhoones ka olema erinevaid ruume, kus võimalus sündmusi korraldada. 

Lähen nüüd tulevikku, aga tihti on selliste kohtadega nii, et alguses on kõik uus ja huvitav, aga mingi hetk enam väga ei külastata. Umbes nagu restoranidega. Mis on see essents, mis inimesi siia tagasi tõmbab? 

See on hea küsimus. Ühest küljest koht ise, teisest küljest hooned, mida ehitatakse. Kvartal valmib koostöös Kopenhaageni arhitektuuribüroo Cobega ning kogu ruumilahendus lähtub inimesest. See on meie sõnum laiemalt!

Kõige tähtsam on, et koht ise peab kutsuv olema ja usun, et Krullist saab üks hästi mõnus koht, kus on palju rohelust ja kenad pargid, ent kus ei ole autosid või suuri tuulekoridore. See kõik loob mõnusa keskkonna. Jalakäijatele tuleb 400 meetrit pikk, kaunis roheluses looklev peatänav. Tegelikult on põhimõtteliselt kogu kvartal jalakäijatele mõeldud, sest parklad asuvad maa all. 

Krulli südameks saab Kasvuhoone, mis ühelt poolt koondab idufirmad, teisalt on oma toidutänava ja teenustega avatud kogu linnarahvale ja külalistele. Eeldame palju rahvusvahelist seltskonda nagu juba täna naabrite juures Wise’is. Põnevad inimesed, programmid, koos loomine ja olemine – see tõmbabki tagasi. 

Põhja-Tallinnas on palju erinevaid arendusi. Kas teil on tunne, et peate olema näiteks uus Telliskivi? 

Me kindlasti ei mõtle, et peaksime olema uus Telliskivi või uus Põhjala või keegi muu. Muidugi saame üksteiselt inspiratsiooni noppida ja arvan, et teeme seda kõik. Pealinnas on mitmeid silmapaistvaid arendusi, kes teevad kõik väga ägedat asja.

Usun, et edasi viib hoopis omavaheline koostöö ja see, kuidas laiemalt Tallinnat näeme ja Eesti pealinna maailmakaardile toome. Meie ajame strateegiast ja visioonist lähtuvalt oma asja. Kui saaksime näiteks rahvusvahelise turunduse osas teiste arendustega koostööd teha, võiks see edasiviiv jõud olla kõigile. 

Kodulehel on kirjas, et Krulli kvartalist saab ühiselt loodud linnaruum. Mida see täpselt tähendab? 

Selle taga on meie mõtteviis ja erinevad projektialged. Meil on ühised loomeprojektid, kus me ei tee lihtsalt asja ise valmis, vaid tahame, et erinevad osapooled panustaksid. See ongi ühine loomine. Teine osa on kogukondlik pool, oleme koostöös Antropoloogia Keskusega kogunud tagasisidet kohalikelt elanikelt, et saada teada, mida nemad siin näevad. 

Kuidas ja kui palju te end praegu turundate? 

Praegu oleme turundanud pigem tagasihoidlikult. Fookus on olnud mingis mõttes hoopis teises kohas. Kuna nüüd on meil esimesed korterid, mida päriselt müüa, siis koostöös ehituspartneri Merko ja disainiagentuuriga Velvet on valminud esimene uus veeb krullikodud.ee, mis ka Kuldmunal shortlist’i jõudis.

Vaikselt tegutseme ka sotsiaalmeedias. Praegune eesmärk on näidata inimestele, et esimese etapi ehitus käib, Krullis saab endiselt sündmusi korraldada ja aega veeta, meie kvartalis on palju ägedaid tegijaid juba täna ning tuleb aina juurde. Kes on meie juurde tulnud, enam väga lahkuda ei taha ja see räägib enda eest rohkem kui traditsiooniline turundamine. 

Turundajate Liidus on tavaliselt liikmed, kelle toode või teenus on juba valmis. Teil ei ole, te alles alustate. 

Just. Samas tundub just praegu õige aeg Turundajate Liiduga liituda. Mitte nii, et kvartal saab valmis ja siis hakkame mõtlema, kuidas nüüd edasi? Tahame olla selles süsteemis sees ja inspiratsiooni saada.

Oleme hästi avatud igasugustele koostöödele. Arvan, et see annab palju juurde – ma ei kujuta ette, et teame ainsana, mis on kõige parem. Tahaks inimesi kaasata ja erinevaid mõtteid kuulda.  

On teil paigas, milline Krulli nägu turunduslikult tuleb?

Oleme seda omakeskis palju arutanud. Tänane Krulli nägu on hästi julge ja värviline. Koostöös KOSMOSega on palju tööd tehtud, et olla teistsugused. Aga kas selliseks kvartali käekiri jääbki? Oleme veel mõtteprotsessis. Igal juhul saab meie bränd olema rahvusvaheline, avatud ja sõbralik. 

Öeldakse ju, et vaata beebile otsa ja saad siis teada, mis ta nimi on. See on veidi sarnane olukord. 

Võib-olla. Kvartal saab lõplikult valmis kuskil kümne aasta pärast. See on päris pikk aeg. Tõsi, esimene etapp valmib juba 2028. aasta lõpuks. Eks me peame omavahel vaidlema, kuidas lõpuks edasi liigume ja kui tugevalt kvartalit defineerida tahame.

Mehhaanikatsehhis korraldati sündmusi, mis mahutasid 2000-3000 inimest. See on suurus, mida Tallinnas igatsetakse. Kas selline suurus jääb? 

Päris sellist mahtu meil ei tule. Küll mahutab sündmustemajja tulevikus 1200 inimest. Laiemaks ega suuremaks me seda muinsuskaitse all olevat hoonet küll kuidagi venitada ei saa.  

Kas mõtlete ka, et pagan, võiks juba valmis olla? On seda ootusärevust tunda? 

Ega me niisama ei istu ega oota. Töö ju kogu aeg käib. Muidugi, see hetk, kui esimene kord Kasvuhoonesse või sündmustemajja sisse astun, saab olema eriline.

Jah, protsess on pikk ja kulutame palju energiat, aga mida kauem ehitame, seda mitmekülgsem ja arhitektuuriliselt põnevam kvartal tuleb. On arendusi, mis on kiirelt tehtud ja kiirelt müüdud. Meie vaade on, et teeme erinevates etappides arhitektuurikonkursse, vaatame, kuhu ja kuidas midagi vaja on.

Ilmselt seepärast ei teki ka tunnet, et võiks juba valmis saada, sest põnev on arengut näha. Samal ajal saame seda ala praegugi kasutada. 

Teil on siin näiteks Kanamaja festival toimunud. 

Meil on väga lahe rulatajate kogukond, keda me väga hoiame. See nurk, kus varem oli Krulli rulapark, läkski nüüd ehitusse, aga leidsime neile uue paiga. Ehk siis saime valusa sammu kolm-neli aastat edasi lükata. Pakume neile pinda nii kauaks kui võimalik ja siis vaatame koos, mis edasi. 

See on ju tore. 

Aga vahel inimestel tekib ikka tunne, et ajame nad ära. See ununeb täiesti, et kolm aastat tagasi oli see ala täiesti suletud ja keegi ei saanud ligi. Igatahes, kõik sammud mida teeme on kuidagi väga isiklikud ja kui sageli ütled inimestele, et oled arendaja, siis miskipärast on ikka neid, kes arvavad, et oleme raudselt pahad. 

Kuidas seda murda? Kuidas olla arendaja, kes tahab inimestele head? 

See taandub lõpuks selleni, kui kättesaadav meie arendus on: kes siin kortereid ostavad ja äripindu rendivad. See on teema, millega maadleme. Ei ole varianti, et kõik oleksid õnnelikud. 

Kuidas seda müüti murda? Ma arvan, et see on suurem mõttelaadi muutus. Et kas inimesed tunnevad, et neile tehakse midagi juurde ja elu läheb paremaks, või vastupidi – midagi võetakse ära ja kõik läheb kallimaks. Aga kuidas Krullis teeme? Peame lihtsalt rääkima, mida teeme ja olema võimalikult mitmekülgsed. 

Kas Tallinnas on ruumi skandinaavialike kvartalite jaoks? Tallinn on suhteliselt väike ja ega meil neid inimesi üüratult palju pole. Linnaruumi teemad – nagu paljud teisedki – on väga polariseerivad. Paljud tahavad sellist linnaruumi, aga jääb mulje, et paljud ei taha ka. 

See ongi küsimus, et kust inimesed tulevad? Kui tekib uus kvartal, võib mõni teine koht tühjaks jääda. 

Ma loodan, et on ruumi. See on ambitsiooni küsimus. Mida rohkem meil selliseid kohti on, seda rohkem on võimalik Eestit maailmakaardile tuua. Eestis paraku on täpselt nii palju inimesi, kui on – igale poole neid ei jagu. Seepärast ongi Kasvuhoones plaanis erinevad rahvusvahelised programmid. Tahaks, et siia jõuaks inimesed ka mujalt. 

Mis programmid? 

Need on start-up’idele suunatud kiirendiprogrammid. Meil on eelkokkulepe sõlmitud mõjuinvesteeringutele keskenduva rahvusvahelise kiirendiga Norrsken Evolve, aga see on alles üks mitmetest. Elame-näeme. 

Idufirmade hiilgeaeg tundub samas möödas olevat. 

Mul on raske seda kommenteerida, sest ei ole ise selle valdkonna spetsialist. Aga usun, et eks nii nagu ka mujal käib ka idusektoris tõusude ja langustega. Toome Kasvuhoones kindlasti uut hingamist just selle külje pealt, et ettevõtted saaksid rahvusvahelist knowhowd ja tuge aasta läbi, mitte ainult kaks korda aastas suuremate festivalide ajal.  

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised