“Turundusjuhtidel on tihti samad mured ning küsimus ei ole niivõrd kampaaniates, vaid selles, kuidas turunduse rolli organisatsioonis mõtestatakse ja toetatakse,” sõnab Turundajate Liidu värske liikme EBSi turundus- ja kommunikatsioonijuht Tiina Lepisk.

Varasemalt näiteks MM Grupi ja Coop Panga turundust juhtinud Lepisk on EBSis alates novembrist. Kui ta ülikooliga liitus, tegeles turundusega paar inimest. Praeguseks on tiim koos temaga paisunud seitsmeliikmeliseks. 

“Esimesed kuud on olnud tormilised, tööd on palju,” jutustab ta. “Õpime koos ja leiame nutikaid viise, kuidas EBSi ja Eedut väljapoole tutvustada.” 

Millised on EBSi turundamise suurimad väljakutsed? Kas teie konkurentideks on Mainor ja TalTech või ka Tartu ja Tallinna Ülikool? Aina vähenevate noorte pärast käib ju tihe konkurents.

EBSi puhul ei räägi me ainult kraadiõppest, vaid elukestvast õppest. Meie sihtrühma kuuluvad näiteks ka üheksandikud, sest meil on gümnaasium. Samuti saab meil omandada bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi. Lisaks on erinevad täiendõppekursused, arenguprogrammid, coaching ja mikrokraadid.

Kõige rohkem tahame inimestele öelda, et maailm muutub kogu aeg – ole muutusteks valmis. Meie õppijate mõttelaad on lahendustele suunatud. Nad ei jää kinni sellesse, mida kunagi õpetati või kuidas on alati tehtud – nad oskavad olukordi ümber hinnata ja vajadusel kurssi muuta. Teoreetiline baas on kriitilise tähtsusega, kuid ilma praktilise rakenduseta ei loo see väärtust.

Seetõttu on ettevõtliku mõtlemise arendamine ja päriselu kogemus meie õppekavadesse teadlikult sisse põimitud. EBS annab nii teadmised kui ka otsustusvõime ja julguse võtta vastutus. Ettevõtliku mõtteviisi arendamise eesmärk ei ole see, et kõik tudengid tingimata oma ettevõtte looma peaksid, vaid et nad suudaksid seda üle kanda igasse rolli, kuhu nad tööturul jõuavad. 

Kuidas tehisintellekti pealetung ülikooliharidust muudab? 

Kuna oleme väike ülikool, saame olla õppekavade ja -tegevuste suhtes paindlikud. Käime maailmaga kaasas. Suuname õpilasi juba ülikooli ajal ettevõtet asutama ning toetame selle kasvu.

Olen nõus, et tehisintellekt asendab õppes palju asju, aga kui seda targalt kasutame, kasvatame inimesi, kes on muutusteks valmis.

Meie tugevus on alati olnud networking, mis on meile algusest peale sisse kodeeritud. Pea 30% meie õppejõududest on välismaalt, enamik õppekavasid on ingliskeelsed, oleme rahvusvahelised.

Üks õpilane just ütles, et maailmas on vähe suurlinnu, kus tal ei oleks mõnda EBSi sõpra ees. Ta saab neile külla minna ja vajadusel siseinfot küsida, kui tahab seal äri teha. Seda tüüpi sotsiaalset kapitali ja võrgustikku ei asenda ka kõige võimekam keelemudel.

EBSis on erinevaid turundusega seotud mikrokraade ja täiendkursusi. Kindlasti saavad turundusloenguid ka baka- ja magistriõpilased. Meie portaalis kõlab tihti mure, et turundus muutub kiiresti ning haridus ei jõua sellega sammu pidada. Kuidas sulle olukord tundub?

EBSi puhul on hea, et väga paljud õppejõud töötavad igapäevaselt turunduses. Nad suudavad oma õppes laduda vundamenti, mis ajas ei muutu, ning siduda seda sellega, mis ajas muutub – olgu selleks tööriistad või trendid. Ülikool peab ajaga kaasas käima. Kui ei käi, pole õppel mõtet. Me ei taha, et kraadi tehakse ainult kraadi pärast.

Kas EBSi turundushariduses on millestki vajaka? 

EBSis vaadatakse turundust hästi mitmetahuliselt. Suudame sisse tuua teadmisi, mida on vaja nüüd ja kohe kasutada. Samas on meil ka tugev finantsharidus. Turundusjuht – ettevõtte võtmeisik – peab suutma finantsjuhiga ühte keelt rääkida. 

Rõhume palju sellele, kuidas turunduses suhelda ja probleeme lahendada. Oluline on mõista, et turundust ei tehta selleks, et praegust toodet välja näidata, vaid pead mõtlema, mis probleemi sa tootega lahendad. Finants- ja äriharidus annab selles osas palju juurde. 

Seda näitab seegi, et väga paljud Eesti tippturundajad on siit majast läbi käinud – Piret Mürk-Dubout, Mariell Toiger, Andrus Purde, Leitti Mändmets, Eliis Pärna-Kundla ja paljud teised. 

Kas noored tajuvad, mida turundus endast kujutab? Küsin seepärast, et vahepeal räägitakse, et noored on sotsiaalmeedia turunduse poole kaldu ja võib-olla täpselt ei mõista brändingut. 

Ongi õige öelda, et nad ei ole sellega hästi kursis. Hea bränd ja turundus ongi väga tunnetuslikud ja sageli märkamatud. Sel, et noored tajuvad turundust teisiti, on omad plussid. Mulle väga meeldib töö noortega, nad on minu jaoks väga inspireerivad ja põnevad. 

Nad ei võta traditsioonilist reklaami hästi vastu, kuid kui see on meeleolukalt pakitud ja jätab õhku küsimuse, kas tegemist on reklaamiga, mõjub see paremini.

Inimestel on noortest kuidagi lihtsustatud ettekujutus – et nad on sellised ja sellised. EBSis olen näinud, kui ettevõtlikud, teotahtelised, julged, enesekindlad ja uudishimulikud nad on. Ma ei arva, et noorusega on mingisugune probleem, me peame lihtsalt proovima mõista neid ja nende mõttelaadi, mis on sageli teistsugune, aga mitte kuidagi kehvem. 

Ei saa eeldada, et noor on samasugune nagu sina. See ei ole loogiline, sest ta tuleb teisest keskkonnast. Ta on kasvanud teistsuguses ühiskonnas. Oluline on märgata tema tugevusi. 

Hea kaasamine ei tähenda inimeste ühtlustamist, vaid erinevuste teadlikku kasutamist. Kui suudame noorte tugevusi märgata ja neid õigesse konteksti suunata, on tulemus palju tugevam kui mingi mustri kordamine.

Kas noored näevad oma tulevikku optimistlikult? Eks ole kuulda olnud, et juuniorpositsioonidele on praegu keeruline saada.

Konkurents on tihe ja ebakindlust tunnetatakse. Arvan, et EBSi lõpetajad leiavad kindlasti töö, sest selle leidmise alus on suuresti ka loovus ja paindlikkus ning kogukond. Selline klassikaline turunduse projektijuhi koht, mida otsitakse, hõlmab erinevaid ülesandeid, aga tegelikult otsitakse inimest, kes on ettevõtlik ja näeb lahendusi ning võtab vastutust. 

Keegi, kes on julge ega karda eksida. Arvan, et sellised inimesed leiavad töö ka siis, kui on rasked ajad. See on suhtumise ja nutikuse küsimus. 

Teil on eraldi turundusjuhi arenguprogramm. Oma kogemusest valdkonnas: mis sulle tundub, milles meie turundusjuhtidel kõige rohkem areneda vaja on? 

Mul on hea meel, et olen ise aastaid tagasi selle programmi läbinud. Kui oled olnud turundusjuht, aga mitte veel võtmeisik või juhtkonna liige, annab see väga selge hoo järgmise sammu tegemiseks – aitab mõtestada oma rolli laiemalt ja näha strateegiliselt.

Oma kogemusest: turundusjuhtide suurim arengukoht ei ole ägedamate kampaaniate tegemise õppimises või uute tööriistade kasutuselevõtus. Need kõik on õpitavad ja enamasti ka juba olemas. Suurem küsimus on selles, kuidas turundusjuht ennast organisatsioonis positsioneerib – kas ta on tellimuste täitja või ärilise mõju looja? Kas ta mõistab ärieesmärke ja oskab neid turunduseesmärkideks tõlkida?

Sageli jääb puudu oskusest siduda turundus ärieesmärkidega ja seda juhtkonnale arusaadavalt lahti seletada. Kui seos ei ole selge, tekivadki olukorrad, kus turunduse väärtust ei mõisteta või nähakse seda pigem kuluna kui investeeringuna. Just sellele programm keskendubki. 

Seal ei õpetata niivõrd digiturundust või AI-tööriistu, vaid seda, milline on turundusjuhi roll ettevõtte tervikpildis – kuidas olla laua taga võrdne partner, kes mõistab äri, räägib sama keelt ja suudab oma otsuseid põhjendada.

Teine väga oluline aspekt on kogukond. Kui õpid koos inimestega, kes seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega, tekib kiiresti usaldus ja aus arutelu. See aitab mõista, et need mured ei ole isiklikud, vaid süsteemsed – ja et neile on võimalik teadlikult lahendusi leida. 

Turundusjuhtidel on tihti samad mured ning küsimus ei ole niivõrd kampaaniates, vaid selles, kuidas turunduse rolli organisatsioonis mõtestatakse ja toetatakse,

Mida teha, et turundusjuhti oleks kuulda ja turundus oleks ettevõtte orgaaniline osa, mitte kõrvaline tegevus?

Siin on kaks asja. Ühelt poolt faktid ja läbimõeldus. Tihti tekib vastasseis inimestega, kes on hästi faktipõhilised. Mängu tuleb raha ja tulemused, tuleb näidata, et turundus on investeering, mis toob tulevikus tagasi ja keskendub tulemuste saavutamisele.

Teine asi on järjepidevus tuua turundus strateegiliselt olulise teemana pilti. Tihti on nii, et istud oma ettevõttes, käid iga nädal juhtkonna ees, nad ütlevad, et “jajah, tegite jälle oma reklaami.” Oluline on rääkida reklaami taga olevast strateegiast ning tuleviku mõjust, mitte keskenduda ainult käimasolevatele teemadele.

Turundusjuhtide arenguprogramm aitab teha järgmist sammu, aga on sul mingeid näpunäiteid, kuidas meie turundajad veel areneda võiks? 

See käib kokku EBSi üldise filosoofiaga: oled edukam, kui end pidevalt arendad. Tänapäeval on vaja pidevalt areneda ja õppida; rääkida, arutada ja uusi mõtteid saada, uute inimestega tutvuda. 

Olen praeguseks olnud turundusjuht pea 15 aastat. Ka minul on olnud hetki, kus olen tupikus olnud. Soovitan kõigil leida mentor või coach, kes aitaks peas olevaid lõngakerasid lahti harutada, enne kui mure või pinge läheb nii suureks, et see tundub lahendamatu. Lahendamatuid asju ei ole olemas. 

Turunduses on keeruline see, et ühelt osakonnalt oodatakse väga palju: kõigil on kiire, tulemusi on vaja ja igaühel on oma arvamus. Kõige keerulisem on, kuidas kuulata inimesi, selgitada enda vaateid ja tulla sellest ühtse tiimina välja. 

Kas ja kuidas praegu kerkiv ja uuel aastal valmiv Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak EBSi muudab? 

Eedu on ka üks põhjus, miks meie turundustiim on kasvanud – see on selge samm edasi EBSi järgmisesse arengufaasi. Me ei alusta nullist, vaid viime edasi selle, mis on EBSi tugevus olnud algusest peale: teadustöö, praktiline õpe, tihe seos ettevõtlusega ning tugev kogukond. Eedu annab sellele täiesti uue mõõtme.

Kui seni oleme olnud tugevad sisus, siis nüüd tugevneb ka keskkond, mis seda sisu toetab ja võimendab. Eedust saab koht, kus haridus, ettevõtlus ja kogukond kokku saavad – nii loengutes kui ka igapäevases koosloomes. Eedu on koht, kuhu kõigil on alati põhjust tulla. 

See muudab ka tudengikogemust. Seni ei ole meil olnud klassikalist kampust. Rahvusvahelise õppija jaoks on aga oluline terviklik keskkond – kus sa õpid, elad, kontakte lood ja aega veedad. Eedu võimaldab seda meil esimest korda päriselt pakkuda.

Me ei konkureeri rahvusvaheliselt ajalooliste ülikoolidega nende narratiivis – me ei saa ega peagi müüma end lossipiltidega. Meie tugevus on teises kohas: kaasaegses, põhjamaises, praktilises ja tulevikku suunatud keskkonnas Tallinna südalinnas.

Miks liitusite TULI-ga? 

Oleme varasemalt palju koostööd teinud. Peame turundusharidust väga oluliseks ning see teema on oluline ka Turundajate Liidule, kus on selleks eraldi töörühm. See on meie jaoks oluline teema ning usume, et liikmena tugevneb meie koostöö veel, mis on oluline valdkonna arenguks. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised