Saagem tuttavaks tõenäoliselt ainsa Eesti disainiagentuuriga, kellel on oma jäätisebuss. See on Turundajate Liidu värske liige NOPE Creative. Ettevõtte loovjuht ja partner Nele Erikson räägib naljatades, miks jäätisetegu oleks neid trellide taha saatnud. Tõsisemalt jutustame aga Tartust ja tulevikust.

“Ütlen ausalt, Tartus on praegu agentuurina veidi üksik olla,” sõnab Nele Erikson. “Neway kadus ära, praegu on põhitegijatest alles vaid Velvet. Jälgime hoolega Võru agentuuri Poolpäev. Nad on väga lahedad ja kuna olen Võrust pärit, siis nad klikivad minuga kuidagi eriti hästi.”

Kas Neway lõpetamine on Tartus vaibi mõjutanud? 

Ma ei tea, kas on. 

Aga on jälje jätnud? 

Jah, töötajates tekitas see tohutu ebakindluse. Vaadati minu otsa ja uuriti, kuidas meil läheb? Kusjuures, sõbrad on ka uurinud, et mis saab? Kui mitu agentuuri paneb lühikese aja jooksul uksed kinni, tekitab see ka klientides hirmu: kas agentuur teeb ikka projekti lõpuni või lõpetab tegevuse? 

Nii et nimekate disainiagentuuride lõpetamine on ärevaks teinud? Mõne aastaga on Tallinnas-Tartus pillid kokku pakkinud Fraktal, Neway ja Bond.

Jah. Me ei eksisteeri isolatsioonis.

Kas see on pannud NOPEt oma teenuseid ja lähenemist ümber mõtestama? 

Kui Neway lõpetas, tulid paljud nende kliendid meilt päringuid võtma. Oleme pidanud kohanema ning pakkuma ka teenuseid, mida me varem ei pakkunud, ent Neway pakkus. 

Kodulehel toote välja, et olete naiste juhitud disainiagentuur. Mis sa arvad, mida see teile juurde annab?

Naised on heas mõttes emotsionaalsemad ja avatumad. Mulle tundub, et loovtöös on võtmesõnaks “avatus” ning see aitab kriisides paremini toime tulla. Me räägime rohkem ja üritame asju koos lahendada. Olen märganud, et meeskolleegid – mitte küll kõik – on pigem kinnisemad ja tulevad laua juurde lahendusega, mitte ei mõtle alati teistega koos. 

Oleme disainerid ja probleemide lahendamine on meie töö. Mulle tundub, et naised näevad probleemides rohkem erinevaid tahke ja seetõttu on naisdisaineritel tohutu eelis. Juba eos on empaatiat rohkem. 

NOPEl on oma jäätisebuss, millega erinevaid üritusi külastate. Ma usun, et olete ainus agentuur Eestis, kellel on oma jätsibuss. 

See algas sellest, et mõtlesime, kuidas end turundada. Me ei tahtnud Google’i reklaami teha, see pole meie stiil. Kuna meil on tiimis suured jätsifännid, mõtlesime teha östrogeenijäätise. Umbes kuu ajaga leidsime järelturult kaubiku ja tagasiteed enam ei olnud. 

Seejärel hakkasime otsima partnerit, kes jäätise valmis teeks. Leidsime Külma, praegu teeme küll koostööd Gelato Ladies’ega. Igatahes ütles põllumajandus- ja toiduamet, et tüdrukud, ärge östrogeeni jäätist tehke, lähete vangi (naerab – toim.). Küll saime teha jäätise sojapiimast, milles sisaldub fütoöstrogeen. 

See projekt on andnud tiimile mitmeid võimalusi, oleme väga palju pakendidisaini katsetanud. Julgen öelda, et disainiagentuur, kellel on väga hea jäätis, on ilmselt väga hea disainiagentuur. 

Kas olete jäätise abil ka mõne uue kliendi saanud? 

Oleme fänne saanud. Me pole mõõtnud, kas oleme tänu jäätisele kellegi radarile sattunud, aga meil on tulihingelisi fänne, kes kirjutavad meile ja käivad üritustel, kus oleme. 

Kuidas disainivaldkond elab? Sa oled varem öelnud, et oleme liiga turvalised.

Ma ei saa küll kogu valdkonna eest rääkida, aga tehisintellektil on tohutu mõju sellele, kuidas tööd teeme ja tegema hakkame. Kindel on see, et aasta pärast me samamoodi tööd ei tee ja kahe aasta pärast me ei tee samamoodi kui aasta pärast. Protsessid muutuvad ja keegi ei tea, kuidas. 

See on see, mida tunnen ja näen. Suurim väljakutse tehisintellekti juures on see, et maailm muutub tohutu kiirusega ja meie ajud ei suuda kohaneda kiirusega, millega tänapäeval infot peale tuleb. Aknast ja uksest sisse. Usu mind, varsti paneb veel paar agentuuri uksed kinni. 

Lisaks kõik see, mis toimub maailma majanduses ja USA-s. Meie ajud väsivad ära, tõstame käed üles ja tegeleme muude asjadega. See ei toimu ainult meie erialal, vaid igal pool.

Kusjuures, olen viimasel ajal märganud, et inimesed kipuvad rohkem oma tööst väsima.

Infokogus ja otsused, mis selle pealt vastu peab võtma, ongi väga väsitavad. 

Mainisid tehisintellekti. Kuidas sulle tundub, kas disainerid suhtuvad sellesse endiselt pigem umbusuga nagu alguses, või on nüüd rohkem entusiasmi? 

Eks see oleneb inimesest. NOPEs on early adapter’eid, kes otsivad igapäevaselt uusi tööriistu ja lahendusi. Aga on ka neid, kes on sesmõttes targad, et lasevad teistel otsida ja siis kasutavad neid, mida soovitatakse. Ma ei ütleks, et oleks umbusku tunda.

Ma saan aru, et tehisintellekt suudab asju kokku segada, aga sellelt ei tule midagi uut ja originaalset. See on pigem tiimikaaslane. Olen aru saanud, et sellega peab suhtlema täpselt nii nagu praktikandi või juuniordisaineriga. See tuleb välja õpetada. Ei saa nii, et kasutad korra, ei saa tulemust, ja ütled, et loll tööriist. 

Tuleb tuvastada päeva tüütud osad, millega ei taha tegeleda ja lasta need tehisintellektil automatiseerida. On tohutu ootus, et tehisintellekt lahendaks kõik mured. Ei lahenda. Alusta väikestest asjadest, automatiseeri väikeste kildude haaval. 

Aga meil on palju õppida. See pakub palju võimalusi ja samas peame töö ümber mõtestama. Disainerid ei konkureeri enam ainult disaineritega, vaid ka arendajatega, kes suudavad tehisintellekti abil disaini teha. Kliendil pole varsti enam vahet, kas ta võtab endale UI-disaineri või arendaja, kes suudab ka UI-disaini genereerida. 

Arendaja ei pea enam oskama asju ise ehitada, vaid ta peab oskama hinnata, kas asi töötab. Sama on disaineritega. Usun, et digidisainer saab tulevikus kogu front-end’i ise implementeerida ehk kaob ära disaini arendusse tõlkimise vaev. Rollid sulavad kokku.

Et tehisintellekt võrdsustab olukorda? 

Selline hägusus on iseenesest lahe mängumaa, aga see tekitab olukorra, kus turg on keskpärasusest üle ujutatud. Võimekas disainer on keskpärasusest üle. Kui inimesel on originaalsed ideed ja ta suudab neid heal viisil teostada, siis ta tõuseb esile, sest tehisintellekt seda ei suuda.

NOPEs on tugev sisemine- ja õpikultuur. Me ei arva, et teame kõike. Me ei tea kõiki vastuseid ja ei peagi teadma, aga oluline on, et meil oleks uudishimu. 

Üks hea disainer peab tulevikus taluma teadmatust. Järgmised 20 aastat tuleb täielik hullumaja. 50 aasta pärast vaatame sellele ajale tagasi ja saame aru, millistes muutuste keerises elasime. Maailma kujundavad mitmed eri tehnoloogiad ja mõju saab olema hullumeelne ja hoomamatu. Veidi juba ootan, et saaks tagasi vaadata, kui hull see siis tegelikult oli. 

Mida sa täpselt mõtled selle all, et peame teadmatust taluma? Samal ajal oleme tehnoloogia abil teadmistele avatud rohkem kui kunagi varem. 

Inimene peab oskama elada nii, et ta kõike ei tea, aga tal peab olema oskus asju välja uurida. Uudishimu ja mõttetöö peab alles jääma. Mulle tundub väga kurb, et tulevikus pöördutakse ilmselt ka lihtsate küsimuste puhul tehisintellekti poole ja ise ei mõeldagi. Kui küsimuse ja vastuse vahel mõtteprotsessi ei toimu, siis unustame üsna pea ära, kuidas mõelda. See oleks allakäik ja väga kurb. Eelis jääb neile inimestele, kes suudavad ise kriitiliselt mõelda. 

Miks TULI-liga liitusite?

Nojah, nagu sa tead, siis NOPE on TULI tegevuste ümber tiirelnud üht- ja teistpidi aastaid. Tegime ju ka TULI veebi. Tõuge suhe ametlikuks teha ja allkirjad alla panna, tuli sellest, et tuleme jätsibussiga Kuldmunale. Mõtlesime, et võiks siis ju ka liikmeks astuda. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised