Kuidas teha kogu maailmale selgeks, et kogu maailm vajab koristamist? Kuidas ja kas on võimalik olla keskkonnasõbralik reklaamiagentuur? Sellest ja muust räägivad Maailmakoristuspäeva pikaajalise partneri Trickster Studios (endine Zavod) juhatuse liige Tauno Loodus ning loovstrateeg Silvar Laasik. Jah, muidugi peatume ka nimevahetusel ning Zavodi uuel elul.

Milline on turundusvaldkonna heategevuslik roll ja miks võiks ka majanduslikult keerukamatel aegadel näiteks keskkonnasõbralikele ettevõtmistele õla alla panna? 

Silvar: Ühest küljest on see missioonitunne. Teisest küljest, miks üldse sponsorlust tehakse? Selline toetamine on võimalus teha olulisi asju. Reklaamiagentuuris töötavad enamasti inimesed, kes otsivad endale uusi väljundeid ja kes on ise võib-olla veidi ärksama meelega. Keskkonnateema läheb enamikele meist korda. Saame aru, et ei saa päris samamoodi edasi põrutada nagu siiani. Oleme palju võlgu elanud, nüüd on vaja midagi muuta. 

Tauno: Kui mõtleme Maailmakoristuspäeva, siis liitusime seepärast, et meil oli võimekus toetada. Võimekus seetõttu, et reklaamikett, kuhu kuulusime – BBDO – oli rahvusvaheline ning tegeles ka ülemaailmselt keskkonnasõbralike projektidega. See põhjus peitus seal. 

Aga see kõik hakkas nii, et ühel konverentsil rääkis Eva Truuverk (Maailmakoristuspäeva eestvedaja – toim.) ühest põnevast projektist, et nüüd lähme ja teeme maailma ühe päevaga puhtaks. See on ju tegelikult võimatu missioon. Kõik saavad aru, kõik hakkavad naerma, see pole võimalik. Maailm on eksisteerinud teatud aja ja nüüd teeme ühe päevaga puhtaks või suuname inimeste käitumist…

Kui Eva ettekande lõpetas ja küsis, kas keegi tahab aidata, siis ma tõusin saalis püsti ja ütlesin, et mina tahaks, meil on võimalus ja reklaamikett üle maailma, mis vaja teha on? 

Kõlab veidi spontaane otsus, kuulsid ja mõtlesid, et oh, teeme ära.

Tauno: (Naerab – toim.). Põhimõtteliselt küll. Kui kontorisse tagasi tulin ja rääkisin, siis Silvar oli kohe pundis. Ütles, et väga äge, aga kuidas me seda teeme? Meil polnud tegelikult aimu. Kampaania haare või ulatus oli meile teadmata. Eestis oli seda korduvalt tehtud, aga kuidas sa viid ühe Eesti algatuse välismaale, nii et kõik seda ühel ajal ja ühtse eesmärgi nimel teevad? See tundus natuke ulme meile endale ka ja see ulme oligi see, mis meid tagant tõukas. 

Silvar: Saime kiiresti aru, et see on väga suur kommunikatsiooniülesanne. Kuidas teha üle kogu maailma inimestele selgeks, et nad tuleb ühel päeval ühte kohta kokku tuua ja nad peavad seal midagi mõistlikku tegema ning aru saama, mida tehakse ja mis on selle eesmärk. 

Kas selliste teemadega tegelemine annab hingele midagi rohkemat kui järjekordne tootekampaania?

Silvar: Jah. Siin peaks mingi tohutu filosoofilise avalduse tegema, aga eks ta ikka annab. Küsimus ei ole maailmaparandamises, vaid mõistmises, et minu enda elukeskkond muutub seeläbi paremaks. Hästi praktiline ja pragmaatiline. 

Tauno: See projekt aitas meid väga-väga kurssi viia sellega, mis tegelikult maailmas toimub ja mida vaja on. See haris kogu tiimi. Kõik riigid on oma seadusandluse osas erinevas kohas, et näiteks kuhu prügi läheb, mis sellest saab jne. Mingil hetkel kogu ettevõte töötaski vabadel aegadel ainult selle projektiga. 

Silvar: Kui mingi asjaga sügavuti tegeled, saad aru, kuidas see päriselt käib. Alguses tekib abstraktne arusaam, et kuidas asi võiks toimida, aga kui päriselt tegelema hakkad, saad esimese hetkega aru, et eksisid. Meil oli kommunikatsioonialaseid heurekamomente päris palju, kui saime aru, et igal pool maailmas ei käigi asjad samamoodi nagu Eestis.

Tauno: Päris naljakas oli see, et mida lähemale jõudsime, seda rohkem saime aru, et maailma koristamine ei lähe kellelegi korda. Korda läheb oma küla, oma tänava ja oma kodu koristamine. Maailm ei puuduta kedagi, mõeldakse, et see on maailm, küll keegi ikka teeb! 

Mäletan, et kui liitsime kokku, kui palju maksaks ülemaailmne reklaamikampaania Maailmakoristuspäevale, siis minu meelest oli see 500-600 miljonit dollarit või eurot. Eesmärk oli jõuda 5% inimesteni ehk 360 miljonini. 

Silvar: Põhimõtteliselt võiks võtta Coca-Cola aastase turunduseelarve ja saaksime teada, kui palju raha läheb, et ülemaailmset kampaaniat teha. Me peaksime isegi rohkem panustama, sest Coca-Cola on seda teinud rohkem kui 100 aastat (muigab – toim.). 

Kuna meil ilmselgelt polnud seda raha kuskilt võtta, siis oli selge, et peame olema tasuta kanalites. Seal olid omad probleemid. Kui teed bänneri, siis sa ei tea, kuidas inimesed suhtuvad sellesse Guatemalas ja kuidas Tokyo kesklinnas. 

Teie agentuuril on pikk kogemus keskkonnajälje vähendamise osas, näiteks osalete Rohetiigris. Kuidas saab üks turundusagentuur üldse keskkonnasõbralik olla? 

Tauno: See on päris keeruline. Me saame anda nõu, mismoodi teha kampaaniat või mis materjale kasutada, aga meil on väga raske soovitada uut pakendimaterjali või keskkonnasõbralikemaid tarnijaid. Me oleme ikkagi vahelüli lõpptarbija ja kliendi vahel. 

Turul on väga suur konkurents. Näiteks toiduainetööstuses on suured pakendite kogused. On keeruline anda nõu, et muudame pakendiliini ära ja teeme taaskasutatavad pakendid ja siis see on teie toote või teenuse eelis. Väga raske. Aga saame anda nõu, et järsku peaks pakendid tegema väiksemaks ja mõtlema, kas tarnijatel on kõik vajalikud sertifikaadid olemas. Kas teete kõik selleks, et jalajälg oleks võimalikult väike? Detaile on palju.

Reaalne pilt on see, et ettevõtted on nõus kõigega kaasa minema, aga paljud põrkuvad selle vastu, et kui nad midagi teevad, siis nende toode või teenus muutub kallimaks ning kaotab sel hetkel konkurentsivõime. 

Pikas perspektiivis tundub loogiline, et kõik lähevad taaskasutatavate materjalide peale, kasutavad võimalikult palju roheenergiat jne, aga igapäevatöös vaatab vastu midagi muud. Harime ennast ja anname klientidele nõu. 

Hiljuti oli meil intervjuu trükikojaga Metroprint. Tuli välja, et plakatite osas kliendid eelistavad ikka PVC’d, mis on kõige odavam. 

Tauno: Siin tuleks mõelda PVC eluea peale: kus teda edasi kasutada? PVC on väga tugev materjal, mis kaitseb vee ja tuule eest, sellest saab ehitada erinevaid pakendeid. Meenub Circle K, kes tegi vaegnägijate abil oma riidest bänneritest poekotid, mida nad esindustes müüsid. Ehk anti materjalile mitmekordne elu. PVC osas tuleb ka mõelda, et kus seda edasi saaks kasutada. 

Aga olen nõus sellega, et mingi hetk konkurentsiolukord määrab selle valiku ja võib-olla plakat ei ole elukriitiline. Tarbija ei oska tähelepanu pöörata, et üks on roheline plakat ja teine mitte niivõrd roheline plakat. Kui tarbijale otsest kasu ei ole, siis võib-olla ongi raske seda eelistada.

Oletame, et tuleb klient, räägib oma rohejutu ära ja saate aru et see on kõige jubedam rohepesu üldse. Mida agentuur selles olukorras tegema peaks? Kas on vastutus või tuleb tuimalt oma töö ära teha?

Silvar: Ma arvan, et tuimalt tööd ära ei tee. Mulle tundub, et oleme ka ideid tagasi saatnud. Eks kõigil ole paremaid ja halvemaid päevi, halvematel päevadel tulevad halvemad ideed ja siis lähedki oma agentuuri ja hakkad mingit jura ajama (naerab – toim.). Kindlasti oleme ideid tagasilükanud nii jätkusuutlikkuse kui ka Ukraina teemadel ja me pole ainus agentuur, kes seda teinud on. 

Tauno: Kui keegi ütleb, et teeme sellise asja ja see toob meie brändile kasu, siis tavaliselt see nii ei ole, tuleb vaadata paar sammu ette. Praegu on noored, kes on väga palju lugenud, kes mõistavad, et jätkusuutlikkus on teema. Nad hakkavad kohe jalgadega hääletama ning kuna meedia on vaba, saavad nad oma arvamust igas sotsiaalmeediakanalis avaldada. Kui kliendile taust lahti seletada, siis ta saab täpselt aru, et üks lühiajaline müügikampaania võib pikemas perspektiivis brändile kätte maksta. 

Silvar: Olen nõus. Agentuuri peamine ülesanne on mõelda pikas perspektiivis. Tavaliselt on nii, et korra võid inimestele valetada, aga pikalt seda teha ei saa, sest see ei too brändile mingit kasu. On arvamus, et reklaam valetab kogu aeg. Ei valeta. Võib-olla käiakse asjadega loominguliselt ümber, aga kõik baseerub faktidel, mida on lihtsalt kunstipäraselt väljendatud. 

Zavodil on nüüd uus nimi ja uued omanikud. Kuidas teil siin eluke veereb? 

Silvar: Isegi uus sisu on lausa! Zavodi nimi oli natuke oma aja ära elanud. Selle sünniloost liigub mitmeid erinevaid jutte, aga üks on see, et kogu 90ndate Eesti reklaam oli müstilise uduga ümbritsetud kummaline nähtus, millest keegi midagi aru ei saanud. Rahva jaoks oli see udu väga kanepilõhnaline. Oligi arvamus, et inimesed istuvad koos, teevad tobi, joovad šampanjat ja siis vahepeal töötavad ning küsivad selle eest tohutult suurt raha. Zavod läks selle kujutelma vastu ja ütles, et see on päris töö, mida teeme hommikust õhtuni. 

Tauno: Jah, Zavod on sellest aastast Trickster Studios ja eks siin ole mitmeid põhjuseid. Üks on see, et meid mõjutab sõjaolukord. Meie eelmine nimi tähendab ju vene keeles tehast ning meie eelmise nime tähti kasutatakse sõjas propagandaks. See oli üks põhjus, mis andis julguse nime muuta. 

Teine põhjus on see, et meil on uued omanikud ja partnerid, kes on piisavalt noored, et tuua ühte vanasse agentuuri uut elu. Oleme turul olnud peaaegu 30 aastat. Oli värskust vaja ja nüüd meil on. Noored mõtlevad ja kasutavad meediat teistmoodi. Tänapäeval on mõttetu teha agentuuri, kus ei ole noori. Kui ei ole noori, kes lähevad pea ees seintest läbi, siis agentuur ei toimi. 

Peab olema segu – strateegiline pool ja nooruslik ideedehulk ja hullus tuleb kokku panna. Näeme, et see on päris keeruline, sest noor ja vanem põlvkond mõtlevad natuke erinevalt. Peame selle kokku sulandama.

Silvar, nagu ütlesid, sisu muutub. Eeldan, et siis rohkem noortele suunatuks?

Silvar: Laias plaanis oli meie senine tegevus suunatud suurtele reklaamikampaaniatele, tihti müügikampaaniatele. Viimase 10 aastaga on meediapilt muutunud. Sotsiaalmeedia on kaasa toonud sisuloome ning seda ei saa kiiresti muutuvas maailmas teha nii, et lepin kliendiga briifi kokku, valin filmikompanii ja siis kahe kuu pärast on asi eetris. 

Praegu on stuudiolik mõtteviis. Kuskil midagi näed, filmid üles ja jagad. See on see, mis praegu toimib. See ei ole enam klassikaline reklaamiagentuur. Praegu võib kampaania sündida ühe hetkega. Kuskil midagi toimub ja järgmisel hetkel on see olemas. Ja just nii, et sel on kampaania tunnused, mitte ta ei ole niisama välgatus. 

Tauno: Kõige paremini võtab meie uue suuna kokku uus slogan “provoking shape-shifting”. Sümbioos noortest ja vanadest on just see, kuidas me brände seda muutust tegema provotseerime. Ja kõige jõulisemalt nõuavad brändidelt uue käigu sisse panemist just noored. 

Mõtleme Tricksteris nii, et bränd peaks enda kuvandit arendades aastaid ette vaatama. Varem või hiljem peab nende väärtuspakkumine noortele korda minema. Muidu ei ole tegemist jätkusuutliku ettevõtmisega.

Meie nimes on ka teine sõna – Studios –, mis viitab koosloomisele ja igapäevasele elule meie ümber. Oleme keset elu, sest me ei usu, et muud moodi on võimalik suuri muutusi ellu viia. Trendidega tuleb kaasas käia, aga veel parem on neid luua.

Autor: Siim Kera, TULI

Trickster Studios on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 108 liiget.

Kõik uudised