Vähem kui poole aastaga on tehisintellektipõhised tööriistad nagu Midjourney ja Runway muutunud tõsiseks instrumendiks loovate igapäevatöös.

Arutelu selle tehnoloogia mõjust pikaaegsele perspektiivile on alanud ning tõenäoliselt on sellist AI sisuloomevabadust võimalik nautida veel mõned aastad, enne kui läbi erinevate direktiivide ja regulatsioonide nõutakse selget eristumist päris- ja sünteetilise vormi vahel. Seniks kogub kunstlik sisuloome tuure ja on siin selleks, et jääda.

Jättes filosoofilise arutelu kõrvale, siis disaineritele, art directoritele ja loovjuhtidele on tegu suurepärase töövahendiga, millega oma visiooni teostada. Nii nagu Photoshop, Illustrator või After Effects, aitab Midjourney panna mõtted ekraanile ja ideed pikslitesse.

Tööprotsessid jagunevad laias laastus kahte suunda: kas kasutada pildigeneraatorit moodboardina inspiratsiooniks või kasutada seda täieliku lõpptulemuse saavutamiseks. Tõetruu näoehitus, arusaamine stseenile vastavast valgustusest ja võime imiteerida nii spetsiifilisi fotoaparaate kui ka objektiive, annab võimaluse toota kogu kampaania sisu ainult oma sülearvutit kasutades. Erinevalt varem uudiskünniseid murdnud deepfake tehnoloogiast, puudub genereeritava kujutiste puhul kõhedust tekitav õõvaorg (ingl. k. uncanny valley).

Päriselu situatsioon: kliendil on tarvis luua väga piiratud eelarvega kampaania. Või lihtsalt on tarvis kiirelt üks postitus sotsiaalmeediasse üles visata. Siiani on sellise olukorra üks lahendustest olnud erinevate pildipankade kasutamine. See teeb töö ära, kuid tegelikult pole ükski osapool tulemusega täielikult rahul.

Ükskõik mitu tundi sa pilti ei otsiks, sa ei leia seda iial päris sellises vormis nagu oleks tarvis. Nüüd on võimalik kogu sisend märksõnadeks lahti võtta, need märksõnad käsulahtrisse sisestada ja genereerida erinevaid variatsioone, kuniks jõuad tulemuseni, mis tõetruult suudab vajalikku emotsiooni vaatajale edasi anda. Kas see on ideaalne tulemus? Kindlasti mitte! Küll on see väga kuluefektiivne ressurss, millega saab kordades tõsta oma kampaania esteetilist kvaliteeti.

Teine suur kasutusvõimalus on luua ja ehitada stsenaariumeid, mis muidu nõuaks reaalseid võttepäevi või kujutleda kompositsioone, mida polegi üldse olemas. Ka praegu ei pea päriselt kõrbesse reisima, et teha kõrbestsenaariumiga sisu – seda tühimikku täidab üks erkroheline pindmik stuudios. Sarnaselt pildipangale teeb see töö ära, kuid ei paku tohutut kvaliteeti ja selle nõrga lüli täidab AI ilusasti ära.

Kontseptsiooni loomine ja katsetamine läbi moodboardi muutub samuti lihtsamaks. Enam ei pea tundide viisi inspireerivat sisu otsima või kujundama erinevaid mockupe. Sellega säästame aega ja anname aluse suuremale eksperimentaalsusele. Kõrvutades ja redigeerides ideid, mille koosluses ei saa enne kindel olla, kui ühe või teise omadusi reaalselt läbi katsetades. Pikemate projektide puhul võib tiim säästa nädalaid, võib-olla ka mitme kuu jagu tööaega.

Võib jääda mulje, et kogu see protsess on lihtne. Ja see on tõsi, siin ei ole midagi keerulist! Aga väga hea ning kindla tulemuse saavutab ainult selle ala spetsialist, kelle ametinimetuseks on välja kujunenud prompt engineer. Tema võimekuses on võtta sisend ja selle põhjal vormistada erinevad märksõnad (ingl. k. token), mille kogumist moodustub nimistu (ingl. k. prompt) ning mille põhjal genereerib tehisintellekt vastava kujutise. Õige sisend tagab täpse tulemuse ja võimaldab olla järjepidev.

Globaalsel tasandil ei ole küsimustki selle tehnoloogia mõjust reklaami- ja turundusmaastikul. Üks suurimaid agentuuride gruppe WPP propageerib erinevates korporatiivsetes manifestodes AI omaksvõtmist ja on loonud pikaaegse koostöö tehnoloogiahiiu Nvidiaga. Ka Eesti agentuurid ja kliendid on tehisintellektiga sina peale saanud ning juba saab ette näidata mitut kampaaniat, kus selliseid võtteid on kasutatud.

Esimene sedasorti projekt valmis juba eelmise aasta lõpus, kui Taevas Ogilvy valmistas A. Le Coq’i 2023. aasta kalendrit. Sisu visuaalide taustakeskkonnad genereeriti, millele hiljem shopati toode peale. Suurim kohalik sellelaadne projekt on aga Kaubamaja ning Fotografiska koostöös valminud kampaania “Uues kuues”. Kodumaine MA+KE Lab suutis luua tõeliselt kireva ja detailse representatsiooni, kus tehisintellekti kasutamise mainimata jätmine ei paneks kahtlema, et tegu ei oleks 100% reaalse produktsiooniga. Areng on jõudnud sinnamaani, et juba on kohalikul turul agentuur, kes ainult AI sisuloomega tegelebki.

Kuidas see kõik hakkab disainereid ja loovjuhte mõjutama? Tõelist loovust ei saa sünteetiliselt replikeerida ja AI ei ole lihtne lahendus mahukale briifile. Parafraseerides internetist loetud mõttetera: “Emotional empathy is a fundamental aspect of design.” Tegu on eelkõige tööriistaga, mille kasutamisel on võimalik oma tööprotsessi optimeerida ja jõuda veel parema tulemuseni.

Nagu mõned kümned aastad tagasi, kui hakati kujundustöödeks kasutama arvutit – projekti aja kulg lühenes ning programmide mitmekülgsus avas uksi, mis varasemalt olid kinni. Kujutist genereeriv tehisintellekt ei ole võimeline ise midagi tegema – tal on vaja inimest, kes juhendaks kogu protsessi.

Autor: Antti Sinitsyn

Kõik uudised