Mitme euro väärtuses oleksid sina nõus tasuta tööd tegema? 10? 100? 1000? 10 000? 0? Eesti reklaamiagentuurid osalevad tihti konkurssidel, mille eest nad raha ei saa, kuigi TULI liikmete loodud hea tava kohaselt peaks konkursid tasustatud olema. Räägime erinevate osapooltega, miks olukord on selline nagu on.

Kujutame ette täiesti tavapärast olukorda: klient saadab meilikesega briifi ning agentuur otsustab konkursist osa võtta. Kõigepealt sätitakse kokku tiim, kes hakkab palehigis tööd rügama. Satsi kuuluvad tavaliselt loovjuht, copywriter, disainer, projektijuht ja vahel ka meediastrateeg. 

Tanki tegevjuht Marge Kari selgitab, et keskmine konkursitöö võtab aega viis kuni kümme tööpäeva, mis tähendab, et kamba peale võivad nad kokku panustada kuni 200 tundi (viis inimest x viis tööpäeva x kaheksa tundi). Agentuuride tunnihindasid arvestades võib sellise töö maksumus ulatuda 20 000 euroni. 

Kui sa tehtuga klienti ära ei võlu, jäädki tühjade pihkudega. Kui agentuur teeb aastas viis konkurssi, millest pooled on tasustamata, on see pea 50 000 euro väärtuses tasuta tööd. See on kulu, mida väiksemad agentuurid endale lubada ei saa ning mis jätab jälje ka suurematele. 

On mõistetav, et selline olukord tundub ebaõiglane. Tänavusel Kuldmuna peol tõstatas teema Taeva tegevjuht Rein Iida, kelle sõnavõtule järgnes maruline aplaus. Agentuuridele on säärane korraldus pinnuks silmas juba aastaid. Iida selgitas koos Taeva strateegi Gert Lee ja projektidirektori Maike Iidaga TULI-le olukorda.

Oma nägemust jagab ka Marge Kari, samuti ütlevad sõna sekka kliendid: Alexela, Elisa ja Tele2. Esimene neist korraldab tasustatud konkursse, teine teeb seda vahel, kolmas pigem mitte.  

Head inimesed lahkuvad

“Küsimus on selles, kuidas suudab haritud ja tänapäevaste väärtustega persoon või mõistlik ettevõtja mõelda, et teised ettevõtted ja nende personal peaksid tema ärihuvide edendamiseks talle tasuta tööd tegema?” alustab Taeva konsiilium. “Kuidas saab eeldada, et ettevõtted ja ettevõtlus püsib ja areneb, kui sa küsid eritellimusel töid ja arvad, et õiglane on, et keegi teine tasub sinu poolt soovitu eest? Mis ärieetikaga see konkursikorraldaja toimib? Eriti veidrana mõjub situatsioon, kus tasustamata konkursi korraldaja esitab konkursile kutsutavale mahuka lepingu, milles kirjutab oma kõikvõimalikest väärtustest ja vastutustundlikkusest vms ning leppetrahvidest. Tasuta tööd ei eksisteeri, selle kasutatud ressursi maksab keegi kinni.”

Marge Kari peab olukorda samuti suureks probleemiks. Küsimus kerkib eriti esile siis, kui majanduses on rasked ajad – nagu praegu – ning kõik tegelevad kulude juhtimisega. Tema sõnul tekib klientidel mulje, et kuna agentuuridel on keerulises olukorras tööd vähem, võib neilt tasuta ideid küsida. 

“Agentuurid panustavad konkursitöödesse samamoodi nagu igasse teise projekti – kogu meeskond on kaasatud,” sõnab Kari. “Kui töö jääb tasustamata, siis tehakse sisuliselt heategevust. See ei ole jätkusuutlik, sest agentuur peab selle aja sageli võtma mõne püsikliendi arvelt ning riskib lisakuluga. Ei oleks ju mõeldav, et näiteks arhitekt joonistaks mitmele arendajale korraga terve maja valmis ja keegi neist ei maksaks.”

Kari leiab, et tasustamata konkursid mõjutavad oluliselt ka töötajate motivatsiooni. Alguses võtab maad elevus ja silmad põlevad, sest laual on uus väljakutse ja võimalus midagi põnevat välja nuputada. 

“Aga kui tuleb järjest konkursse, kus pingutatakse, ent ei saada tasu ega tagasisidet, siis see kurnab ning vähendab entusiasmi,” sõnab ta. “Loovinimesed tahavad oma panustatud aega väärtustatuna näha. Kui töö kaotab väärtuse, kaob motivatsioon – ja lõpuks lahkuvad head inimesed valdkonnast.

Sarnased mõtted on ka Taeva rahval. 

“Oleme selles ettevõtlussektoris olnud üle 25 aasta,” ütlevad nad. “Me ei ole kohanud ühtegi konkursile kutsutud ettevõtjat, ettevõtte töötajat või seotud persooni, kes tasuta konkursikorraldajat mingil moel positiivselt esile tooks. Ükskõik, mida nad ka avalikult välja ei ütleks. Mitte kedagi ei motiveeri ega innusta tasustamata töö. Tasustamata konkursse mõistetakse kui ebaeetilist ja halvustavat käitumist potensiaalsete teenuseosutajate ning koostööpartnerite suhtes. Lisaks esineb kahjuks nii ideekontseptsioonide kui ka lahenduste “kombineeritud vargusi” – ühelt pakkujalt varastatakse üks idee, teiselt teine lahend.”

Me ei küsi restoranis tasuta rooga

Kuidas me siia punkti jõudnud oleme? Tasustamata konkursid pole iseenesest midagi uut. Kari nimetab seda väljakujunenud harjumuseks. Sektor on vaikides nõustunud tasustamata konkurssidel osalema, lootes tulevasele tööle. 

“Tundub, et mõnel kliendil on tekkinud arusaam, et loovus on tasuta kuniks nad selle justkui valivad,” räägib Kari. “Aga kas me läheme restorani ja palume kolm rooga tasuta, et vaadata, milline neist võiks sobida? Õnneks on olukord pisut paranenud: suuremad brändid ja/või rahvusvahelised ettevõtted korraldavad konkursse, kus kolm paremat saavad väikese osalustasu, et oma kulusid veidi katta. Kahjuks pole see veel tavapärane käitumine. Paljude ettevõtetega tuleb tasu küsimus üle täpsustada.”

“Meie kogemus on, et kõrge ärieetikaga ettevõtted ei eelda tasuta tööd,” räägib Taevas oma kogemusest. “Reeglina ollakse konkurssi korraldades pigem teadmatuses ja kogenematu, ning ei teata, kuidas konkurssi hästi ja tulemuslikult läbi viia. Ainult mõned persoonid – ettevõtetes vastutavad asjade toimumise eest konkreetsed inimesed – kuulutavad, et nende ettevõtted on nii suurepärased ning olulised, et turuosalised peaksid neile tasustamata pakkumisi tegema.

Eriti õnnetu mulje jätavad need persoonid ja ettevõtted, kes saadavad laiali hulga e-kutseid, kuid on omalt poolt varasema eeltöö tegemata jätnud ning keeldunud kohtumisest kutse saajaga. Kõik, kes konkursile kutsutud, peaksid saama pakkumise tegemise eest tasustatud. Konkursikorraldajad võiksid mõelda ka sellele, mida nad reaalselt konkursivõitjale töömahuna garanteerida suudavad. Oleme näinud-kuulnud mitmeid konkursse, kus nn võidule ei järgne mingit arvestatavat tegevust.”

Kari arvates oleks ideaalne olukord, kus kõik agentuurid, kellelt oodatakse valmislahendust, saaksid sümboolse tasu, mis kataks vähemalt osa tööajast ja kuludest. Väiksematel konkurssidel võiks see olla 2000-3000 eurot, suurematel näiteks 5000 eurot. 

“Tasuline konkurss ei garanteeri automaatselt paremat tööd, kuid see garanteerib parema suhtumise,” tõdeb Kari. “Kui agentuur tunneb, et teda väärtustatakse, panustab ta rohkem aega ja loovust. Kui töö eest makstakse, julgeb agentuur katsetada, pakkuda julgeid ideid ja tõelist väärtust. See tähendab, et klient ei saa mitte ainult “odavaima” või “turvalise” lahenduse, vaid parima võimaliku lahenduse.”

Taeval on lihtne soovitus. 

“Ärge korraldage tasuta konkursse ja ärge osalege tasuta konkurssidel,” tõdevad Rein Iida, Maike Iida ja Gert Lee. “Tulemuseks on kehvemad ettevõtted, kel pole piisavalt ressursi, et kvaliteeti kasvatada. Väärtustage oma koostööpartnereid ja oma personali.”

Nagu tööle kandideerimine

Tele2 värske turundus- ja kommunikatsioonijuht Annika Parm sõnab, et nende senine poliitika on olnud hankeid – sh ka loovkonkursse – mitte tasustada, kuigi see sõltub täpsemast sisust ja briifi lähteülesandest.  

“Loovagentuuri hankel otsime pikaajalist ja strateegilist koostööpartnerit, kellega jagame sarnaseid väärtusi ning kes aitab Tele2 arendada,” sõnab ta. “Kui ülesande püstitus oleks väga konkreetse töö tegemine, siis kaaluksime ka tasustamist. 

Kui ülesandeks on erinevate sammude abil strateegilise loovpartner leida, pole see kindlasti ühepoolne töö ega otsus – see eeldab ühist nägemust ja mõlemapoolset soovi koostööd teha. Seetõttu on ka briifi ülesanne abstraktsem, suunatud pigem visioonile ja ühistele koostöövõimalustele.”

Me ei soovi, et keegi tunneks end konkursi tingimuste tõttu kehvasti. Samas võib tasustamise osas paralleeli tõmmata tööle kandideerimisel tehtavate vestluste ja kodutöödega. Need sammud tuleb tasuta läbi teha ja see protsess ei garanteeri töökoha saamist, kuid aitab mõlemal poolel veenduda koostöö sobivuses.”

Annika Parm julgustab agentuure avatud dialoogi pidama ning ausalt märku andma, kui konkursil osalemine tekitab ebamugavust või briifi ülesanne tundub liiga ajamahukas. Vahetu suhtlus on esimene oluline samm pikaajalise koostöö suunas. 

Väärtustamist võib näidata ka muu

See, kas Elisa konkursi eest krõbisevat välja käib, oleneb konkreetsest ülesandest. Turundus- ja kommunikatsiooniüksuse juht Karin Kanepi selgitab, et viimasel ajal on tehtud konkursse pigem mõnele konkreetsele töölõigule või projektile, mille ülesanne on olnud väga selge ja teostamiseks ei pea kogu tiim pikalt vaeva nägema. Sellised tööd on olnud tasustamata. 

Küll on tasustatud ideekorjeid ja projekte, mille eesmärgiks on leida sobivaim pakkuja. Samuti on aeg-ajalt tehtud tasulisi konkursse suurema töömahuga ülesannetele. 

“Neid tasustades näitame, et mõistame agentuurile antud töömahtu ja seda, et see eeldab suuremat ressurssi,” kommenteerib Kanepi. “See võib tähendada, et agentuur peab mõnest muust tööst loobuma, teadmata, kas nad võidavad konkursi või mitte. Kindlasti ei ole tasu võrdne reaalse eelarvega, mida selle töömahu eest võiks tavaolukorras küsida, pigem on tegemist sümboolsete summadega. Seda ka seetõttu, et välistada konkursile tulek vaid raha pärast.”

Elisa teeb konkursse korraldades eeltööd ning palub osalema valitud ettevõtted, kes nende hinnangul oleksid töö tarbeks sobivad partnerid. 

“Meie konkursid on piiratud hulgale agentuuridele ja seda hinnatakse väga,” ütleb ta. “Agentuurid on välja toonud, et sel viisil konkurssidel osalemine on väärtuslik ja motiveeriv, sest annab signaali, et me päriselt soovime ühte osalejat endale partneriks. Tasu konkursil osalemise eest ei ole ainus, mille põhjal agentuurid järeldavad, kas me neid väärtustame või mitte.”

Võrdsem suhe

Alexela on üks neist, kes tasustatud konkursse korraldab. Tõsi, turundusjuht Mariliis Mähhari sõnul on viimase kuue aasta jooksul korraldatud vaid kaks konkurssi, kuid ka edaspidi on plaanis agentuuride pingutuste eest raha maksta. 

“Alexela on tasustatud konkursse korraldanud eelkõige seetõttu, et me väärtustame agentuuride loomingulist tööd ning oleme teadlikud, kui palju aega ja ressurssi sinna panustatakse,” avab ta tausta. “Tasuline konkurss aitab meil luua võrdsemat ja sisulisemat koostöösuhet.”

Ta leiab, et tasuta konkursid on probleemiks nii valdkonna kui ka koostöökultuuri seisukohalt.  

“Kui agentuurid peavad korduvalt looma tasuta sisu, millele reaalset koostööd ei järgne, kaotab see mõlemale poolele väärtust,” ütleb Mähhar. “Turundusvaldkond toimib partnerluse peal ning usaldus ja vastastikune lugupidamine algab juba konkursside läbiviimisest. Tasustamata konkurss võib jätta mulje, et agentuuri looming on lihtsasti asendatav või “proovimiseks tasuta”, kuid tegelikult sünnib hea idee professionaalsusest, ajast ja süvenemisest. Usume, et kui soovime agentuuridelt parimat, tuleb ka protsessi ennast väärtustada.”

KÕRVALLUGU: Turundajate Liidu seisukoht: tasustatud konkurss ei ole boonus ega žest, vaid osa professionaalsest koostööst

Turundajate Liidu tegevjuht Anniken Haldna koostas loo tarbeks organisatsiooni seisukoha: 

“Loovkonkurss on ühelt poolt võimalus uue koostöö leidmiseks, teiselt poolt aga reaalne töö, mille taga on kogenud spetsialistide panus, aeg ja (loov) energia. Kui selle töö eest ei maksta, jääb professionaalsus ühepoolseks ootuseks, mitte vastastikuseks suhteks.

TULI ehk Turundajate Liit toetab lähenemist, kus konkursid on õiglaselt, läbipaistvalt ja professionaalselt korraldatud. Meie soovitus on, et kui agentuuridelt oodatakse konkursitöös sisulist loovlahendust, visuaale, kampaaniakontseptsiooni ja strateegilist plaani, tuleb seda ka rahaliselt väärtustada. Tasustatud konkurss ei ole boonus ega žest, vaid osa professionaalsest ja austavast koostööst.

Ühele konkursitööle võib kuluda 50-100 töötundi, suuremate puhul isegi kuni 200 töötundi, mis tähendab agentuurile suurt kulu. Kui konkursse tuleb mitu järjest ja need kõik jäävad tasustamata, mõjutab see nii agentuuride ärimudeleid kui ka töötajate motivatsiooni ning lõpuks kogu sektori tervist. 

Miks me soovitame tasulisi konkursse:

• See tõstab osalejate motivatsiooni ja süvenemist;
• See avab konkursid agentuuridele, kes muidu tasustamata tööga ei riskiks;
• See saadab selge sõnumi, et klient otsib partnerit, mitte tasuta ideid;
• See aitab hoida kogu sektori töötingimused jätkusuutlikuna.

Mida TULI soovitab?

“TULI soovitab konkursi korraldamisel lähtuda juhendist „10 sammu konkursi korraldamiseks“, mis on TULI kodulehel juba kevadest 2020.

Hea praktika on:

• Mõtestada lähteülesanne täpselt ja selgelt – see võimaldab agentuuril hinnata, kui mahukas töö on vajalik;
• Eelistada mitmevoorulist protsessi, kus esimeses voorus hinnatakse agentuuri kogemust, tiimi ja portfooliot ning loovlahendusi küsitakse alles lõppvooru finalistidelt;
• Kui agentuurilt oodatakse loovlahendust, maksta osalustasu vähemalt neile finalistidele, kellelt seda lahendust küsitakse;
• Anda tagasisidet kõigile osalejatele.

TULI kutsub üles nii turundajaid kui ka agentuure olema konkursitingimuste suhtes teadlikud, julgustab arutlema, küsima, täpsustama. Hoiame ausat ja professionaalset dialoogi.”

KÕRVALLUGU 2: Spekulatiivne töö on ebaeetiline

Peagi ilmub Turundajate Liidu poolt uus hankejuhend, mille eestvedajaks on Marge Kari.

“See keskendub küll avalikule sektorile, kuid seal on disainiteenuste juures viide, et rahvusvaheliselt peetakse spekulatiivset tööd (ehk spec work, kus disainer teeb tellijale proovitöö ilma kindla tasuta lootuses hilisemale tasule) laialdaselt ebaeetiliseks,” ütleb Kari. “International Council of Design’i eetikakoodeks sätestab ühemõtteliselt, et disainer ei tohi tasuta spekulatiivses töös osaleda.”

Autor: Siim Kera, TULI

 

Kõik uudised