Üle seitsme aasta Eestis elanud reklaamiagentuuri Tabasco kunstiline juht Stepan Solodkov räägib meie disaini paigalseisust, Tabasco suurtest isiksustest ja muust. 

Stepan Solodkov pesitseb Eestis juba 2017. aastast. Ta tunnistab, et nii mõnigi kohalik disainiagentuur pole selle ajaga suurt edasi arenenud. Eesti disain tundub talle paigal tammuvat. 

“Mulle tundub, et agentuurid on kuhugi kinni jäänud,” nendib Solodkov, kes karjääri alustas hoopiski raudteetöölisena. “Pealegi pole valdkonda tulnud väga palju uusi nägusid ja see on üsna pettumust tekitav. Kus on värske veri!? Kus on äsja kooli lõpetanud talendid? Me peaks neile näitama, et nad saavad agentuuris end leida ja väljendada.”

Ta täpsustab, et mõned agentuurid on selle aja jooksul muidugi ka arenenud, ent see, et mitmed tipud on viimastel aastatel oma pillid kokku pakkinud ja lõpetanud, näitab, et Eestis on brändingu ja disaini mõistmisega probleeme. Ta ei tea, miks nii on. Selge see, et majanduses on raske, aga ta ei oska öelda, miks disaini ei tähtsustata. 

Küll usub Tšeljabinskit pärit mees, et Eesti disainerid peaks rohkem välisilmaga suhtlema. Ta toob näiteks Leedu, mille disain on tema sõnul viimastel aastatel Eestist mööda kihutanud ning kus kohalike võistluste žüriis on välismaalased. 

“Leedu on viimasel ajal oma kogukonda laiendanud,” räägib Stepan, kes valiti 2018. aastal Eesti aasta disaineriks. “Ma arvan, et välismaised žüriid või disainikonverentsid võiksid anda valdkonnale mingi uue sädeme. Ei pea isegi kaugele vaatama, Soome on ju vaid paari tunni kaugusel ning seal on rohkelt lahedaid disainereid. Helistame neile, tulgu siia ja näidaku, mis nad teevad. Meil on vaja uut mõtteviisi.”

Suured isiksused

Erinevate mõtteviisidega on katsetanud ka Stepani tööandja Tabasco. Alguses oldi tillukesed, siis kasvati, nüüd ollakse taas väiksemad. Talle igatahes säärane väikeagentuuri vaib sobib. 

“Ma julgen öelda, et iga Tabasco töötaja on suur isiksus,” sõnab ta. “Arvan, et seepärast on meil raske muutuda väga suureks äriks. Tabascost teevad Tabasco just need isiksused. Meil on kõigi tööde kohta väga palju arvamusi. Sel on nii plusse kui ka miinuseid. Ma ütleks, et Tabasco on väga hea kombinatsioon ärist ja loovusest.”

Kuigi disainiagentuuri ülesanne on lahendada kliendi probleeme, usub ta, et sellest võrrandist ei saa täielikult eemaldada disaineri käekirja. 

“Tehases on nii, et samal masinal töötavad 10 inimest saavad täpselt sama tulemuse, ent disain ei ole selline,” ütleb ta. “Kui sa annad sama ülesande 10 disainerile, saad 10 erinevat lahendust. Ma olen ajaga mõistnud, et ma ei pea agentuuris võitlema oma isikliku käekirja vastu. Ka ärilisel eesmärkidel tehtud disainitöödes on paratamatult sees tükike disainerit ennast, tema nägemust, kompositsiooni ja esteetikat.” 

Ja ta loodab, et see tükike jääb alles ka tehisintellekti ajastul. Alguses ajas ta sõrgi vastu. Ta ei mõistnud, kuidas oleme aastaid otsinud võimalust, et teha masinate abil füüsilist tööd lihtsamaks, ent lõpuks jõudsime selleni, et robot teeb meie eest hoopiski vaimset tööd. 

“Alguses olin täielikult vastu, kuid olen ajaga õppinud häid külgi nägema,” sõnab ta. “Peame mõistma, et see on tööriist, mitte looja. Tööriistana on sel väga suur väärtus. Mina kasutan palju ChatGPT’d, et saada abi, kuidas mõnda programmi või funktsiooni kasutada.”

Tragöödia

Eestis talle igatahes meeldib. Kaasaegsus – olemas. Keskaegsus – olemas. Puumajad – olemas. Siin on rahulik ja turvaline, lapse pärast südant valutama ei pea. Stepan lahkus Venemaalt 2017. aastal. Enne Ukraina sõja algust. Üks põhjus, miks ta idanaabrite juurest lahkus, oli see, et ta ei toetanud riigi poliitikat ja juhtimist.

“Aga ma poleks kunagi arvanud, et sõda tuleb,” räägib ta. “Arvasin, et on lihtsalt jama valitsus, ma ei uskunud, et olukord läheb nii hulluks. Ma tõesti ei tea, kuidas see lõpeb. Mul – nagu paljudel teistel vene inimestel – on ka Ukraina juured. See teeb selle tragöödia veel suuremaks. On miljoneid juhtumeid, kus vennad, õed, tädid ja onud on eri pooltel ja vihkavad üksteist. See on kohutav tragöödia.” 

Ta räägib, et paljud loovinimesed ja disainerid lahkusid pärast sõja algust Venemaalt, kuid mitmed neist on naasnud, sest on raske end uues riigis üles töötada.

“Paljud on tagasi ja teesklevad, et kõik on korras,” tõdeb ta. “Mulle tundub, et see on mingisugune alateadlik käitumine, mis aitab neil seda olukorda üle elada.” 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised