Möödunud nädalal toimunud Making Sense “Riski piiril” rääkisid oma tegevusest ja turundusest ettevõtted, kel on ühed või teised reklaami- või tegevuspiirangud. Sõna sai ka Swedish Matchi kommunikatsiooni ning avalike suhete osakonna asepresident Patrik Hildingsson.

Rahvusvahelise Rootsi tubakafirma Swedish Matchi ajalugu ulatub rohkem kui saja aasta taha. 1915. aastal alguse saanud ettevõte toodab muuhulgas huule-, närimis- ja nuusktubakat, nikotiinipatju, sigareid, tikke ja tulemasinaid. Lisaks Rootsile tegutsetakse Taanis, Ameerika Ühendriikides, Dominikaani Vabariigis, Brasiilias, Hollandis ja Filipiinidel. 

Hildingssoni esitlus keskendus Eestiski populaarsele mokatubakale ehk snusile. Tootele, mis on keelatud kõigis Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Rootsis. 

Üks mõte su esitluses oli, et inimesed teevad palju asju, mida nad ei peaks. Et patt on tavaline elu osa? 

(Muigab – toim.). Iva pole mitte selles, kas patustada või mitte. Pigem selles, et kõik, mida elus teeme, pole ratsionaalne. Jah, võtame vastu palju ratsionaalseid otsuseid, aga sama ka palju emotsionaalseid.

Oleme kinni harjumustes, mis meile kuidagi kasu toovad. Halbade harjumuste asemel tuleb leida uus harjumus, mis toob inimesele rohkem kasu, kul eelmine harjumus. 

Sa mõtled, et halb harjumus tuleb asendada vähem halva harjumusega? Kasutasid mõistet “kahjude vähenendamine”. 

Jah, kahjude vähendamine on väga levinud võte. Põhimõtteliselt on ka vaktsiin kahjude vähendamine. Rohelise tulega üle tee minek on kahjude vähendamine, sest tee ületamine pole kunagi riskivaba. Punase tulega tee ületamine –  ning samal ajal näiteks telefoni vaatamine – on riskantsem kui rohelise tulega ületamine. 

Poliitikakujundajad ajavad tihti sassi riski ja kahju. Vahet pole, kas kohtud lõviga looduses või loomaaias, teoreetiliselt saab ta sulle ikka sama palju kahju teha. Sellest hoolimata on lõviga palju riskantsem kohtuda looduses kui loomaaias. Loomaaias saame lõvi elegantsi riskivabamalt nautida. Ehk kui poliitikakujundajad mõtlevad riskist, räägivad nad tavaliselt kahjust. 

Tõid välja statistika, et Rootsi meestel – kes pigem harjunud mokatubakat tegema – esineb 60% vähem kopsuvähki kui Euroopa Liidu meestel keskmiselt. Kui see on nii ja kui siin peitub seos mittesuitsetamisega, siis miks kõik riigid ei näe vaeva, et sigareti suitsetamisele alternatiive pakkuda? Kas mõni osapool jätab siin midagi rääkimata? 

Tundub, et inimestel on erinevad perspektiivid, mis on ja milline peab olema rahvatervis. Mida kauem inimesed elavad, seda paremaks hinnatakse rahvatervist, aga keegi ei mõtle selle peale, kuidas neid aastaid elatakse. Ma usun, et Euroopa Liidu komisjon – ja teised, kellele mu sõnum ei meeldi – mõistavad fakte. Need pärinevad kõik WHO ja ELi ametlikest andmetest. Nad mõistavad, aga pole lihtsalt nõus. 

Aga sa ju mõistad, miks inimesed näiteks tahavad suitsetamist ja teisi tooteid keelata? 

Ma mõistan, miks tahetakse sigarettide suitsetamist keelustada, sest põlemisega tubakatooted pole kahjulikud ainult tarbijale endale, vaid ka ümbritsevatele inimestele ning keskkonnale. Inimese vabadus ei tohi kunagi kellegi teise elu piirata. 

Tihti mõtlen, millal Euroopa Liit sigarettide suitsetamise keelustab. Vahel on tunne, et see juhtub juba lähitulevikus.

Ma ei usu, et lähitulevikus. Demokraatlikus maailmas on raske keelustada harjumust, mis on 25% inimestel. Diktatuuririikides on see võimalik, aga mitte Euroopa Liidus. See oleks kaos. Illegaalne kauplemine õitseks ja organiseeritud kuritegevus võidaks. 

Samas on riike, mis on võtnud plaani keelustada suitsetamine inimestele, kes on sündinud pärast mingit kindlat aastat. Suurbritannias räägitakse sellest ning Uus-Meremaa võttis 2021. aastal vastu seaduse, et hiljem kui 2008. aastal sündinud ei saa kunagi sigarette osta. Tõsi, uus valitsus tühistas selle mullu sügisel.

Ma ei usu, et sellised asjad teoks saavad. Siis hakkaks 45-aastane Patrik oma 39-aastasele väikevennale suitsu ostma. Selline keeld ei töötaks.

Snus on traditsiooniline Rootsi toode. Ütlesid, et kui Rootsi 1995. aastal Euroopa Liiduga liitus, olid paljud sellele vastu, sest kardeti snusi keelustamist. Euroopa Liidus suitsetavad kõige vähem rootslased, tabeli teises otsas olid kreeklased. Kas on üldse võimalik pakkuda suitsuvabasid alternatiive rahvustele, kel pole alternatiivsete toodetega nii suurt sidet kui rootslastel snusiga?

Need on just turud, kes vajavad kõige rohkem alternatiive. Valitsused võivad reguleerida ja reguleerida, aga see ei aita. Lihtsalt bännimine ja suitsetajate nurka ajamine ei tööta. Ma usun, et neil teemadel tuleb aina rohkem debatte. Poliitikakujundajad on juba kõik variandid ära kasutanud. Inimene isegi ei näe ostes toodet, aga vaata, ikka ostab. Mida üldse veel teha saab? Kahjude vähendamisest hakatakse kindlasti rääkima. Minu eesmärk on, et see juhtuks varem kui hiljem. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised