Veel paar kuud tagasi oli Susann Kõomägi Taeva digiloovjuht ja Limpa mänedžer. Alates maist sõidab ta aga Metalli tänava asemel tööle Tornimäele. Just seal asub tema uus ametipost – SEB noorte segmendi turundusjuht.

Uurisime peaaegu seitse aastat Taevas töötanud Susannilt, miks ta sellise otsuse tegi ja kui palju ta Limpat igatsema jääb!? 

Miks sind just see amet köitis? 

Kui ma aus olen, siis ma tavaliselt kunagi ei kliki töökuulutusele, mille pealkirjas on sõna “turundusjuht”. Lihtsalt ei tõmba. Kui üldse midagi, siis pigem “loovjuht” või “loovstrateeg”. Need sõnad on nagu mõne suvekohviku silt – veidi viltu, aga soojad ja kutsuvad.

Aga ma ei tea, mis selle SEB töökuulutusega juhtus, see oli väga hästi kirjutatud. Ja kui ma seda lugesin, siis see lihtsalt rääkis otse minuga ja mul oli tunne, et võiks nalja pärast kandideerida. Niisiis, viskasin kirja pudeliga merre ja jäin ootama, kas mõni säga vastab.

Tegelikult oli mul juba mõnda aega tunne, et agentuurielu hakkab mind ära väsitama. Sügisel oleks seitse aastat täis tiksunud – maagiline number, aga hinges kriipis igatsus millegi uue järele. Mitte lihtsalt mingi sammuke kõrvale, vaid pigem oli vaja korralikku pea ees vettehüpet. Igatsesin ujuda, areneda, kasvada – horisontaalselt, vertikaalselt ja ka diagonaalis kui vaja.

Naljast läks asi väga kaugele, kui SEB leidis, et just mina peaks 150 kandidaadi hulgast olema see õige. Nii et ma siiralt loodan, et nii mina kui ka SEB tegime õige valiku. Muideks, SEB-sse kandideerimine on olnud üks inimlikemaid kandideerimiskogemusi mu tööelus. Tõesti. Lihtsalt niiiii normaalne! Loen pidevalt sel teemal LinkedInist õudusjutte.

Mis on sinu eesmärgid SEB pangas? 

Olen sellel positsioonill tähtajalise lepinguga nagu mõni korporatiivsele retriidile saabunud ületöötanud loomeinimene. Mul on vähe aega, aga seejuures hästi palju tahtmist areneda ja asju ära teha. 

Minu suurimaks väljakutseks saab see, kuidas teha SEB pank noortele huvitavamaks, mängides seejuures siiski SEB brändipiibli järgi. Kuidas tuua ümarasse ruumi nurgelisi ideid. See kindlasti pole mingi lihtne ülesanne, aga kui see oleks lihtne, siis oleks ju ka igav. Igavuse vastu on mul allergia. 

Loodan tuua suurde korporatsiooni rohkem noorte häält, loovust ja julgust. Loodan, et ka SEB agentuuridele on sellest mingit kasu, et mul veel agentuurilõhnad küljes, ja leiame kiiresti ühise keele.

Usun, et rahvas tahab teada: mis küll saab Limpast!? Kas oli kahju temast lahku lüüa? 

Limpa ajab oma asja ikka edasi koos minu kallite kolleegidega Taevast. Ega keegi pole asendamatu. Ma arvan, et see on meeletult tore bränd, millega töötada ja minust oleks väga isekas seda ainult endale hoida. Ja noh, ega minagi taha, et mind elu lõpuni läbi mingi põssa defineeritakse. 

Kuigi jah, lahku minna oli raske. Siiani olen natuke loomefaasis kaasas ja väga keeruline on iga õhtu duši all mitte Limpale ideid mõelda. Aga noh, see siga kummitab mind ilmselt veel mõnda aega.

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised