06.08.2025

Sander Rebane: näitlejast turundusjuhiks – kuidas jutustada lugusid, mis päriselt puudutavad?

Kuidas leida üles oma hääletoon või mõista, et sul veel pole seda? Kas alati peab midagi ütlema? Ja mis vahe on loomingul ja loovusel? Kirjanik Eia Uus vestles Elisa Stage’i stuudios Tallinna Linnateatri turundusjuhi ja näitleja Sander Rebasega. Nad rääkisid ausalt ja otse sellest, mis päriselt loeb: tähenduslikkusest, turunduse rollist ja sellest, miks vaikus on mõnikord kõnekam kui ükskõik kui hea kampaania.

Hetk ürituselt "Lugude jutustamise kunst" Elisa Stage stuudios. Foto: Fotograaf: Pilleriin Kivisikk

Oskus mõista inimest, mitte lihtsalt sihtgruppi

Aprillis Linnateatri turundusjuhiks asunud Sander Rebane ütleb: „Kui ma midagi oskan, siis mõista inimest.“ See ei ole lihtsalt ilus lause. Näitlejana on ta kehastanud nii sarimõrvarit kui ka eksinud last. See tähendab oskust näha iga rolli ning sõnumi taga päris inimest, mitte lihtsalt funktsiooni või müügivõimalust. Nüüd, turunduses, aitab see oskus tal näha sihtgrupi asemel inimest.

Sander usub, et ka turundus on osa lavastusest – või isegi selle eellugu. „Minu eesmärk on näidata, et turundus ei pea olema midagi pealetükkivat. See võib olla loomulik osa loo jutustamisest, alates esimestest kavanditest, sõnumitest ja isegi e-kirjadest.“

Ent loominguliste inimestega ühise keele leidmine ei ole alati lihtne. Näitlejatel võib olla tunne, et nemad end ei „müü“, kuid jutt ei käigi müümisest, vaid tähenduse loomisest. Ja just tähendus on see, millest tänapäeva infomüras enim puudus on.

„Me ei müü ainult konkreetset etendust,“ ütleb Sander. „Me peame inimestele üha uuesti meelde tuletama, miks teater üldse veel oluline on.“

Sest konkurent pole enam ainult teine teater – konkurent on terve maailm inimese taskus.

Lood, mis lõhnavad, maitsevad ja puudutavad

“Kui tahad, et sind mäletataks, loo lugu, mis äratab tundeid. Mitte ainult emotsioone nagu naer või kurbus, vaid ka meeli. Mis lõhn seal oli? Aga mis heli? Mida rohkem meeli sa aktiveerid, seda sügavamale see jääb,” ütleb Rebane.

Ta toob näiteks pulmatekstid – lood, mis räägivad kahe inimese armastusest ja jagatud eluteest. Neid ei kirjuta ta kunagi pealiskaudselt. “Kui mina kunagi kellegi elu kohta lugu räägin, siis see peab olema päris.”

See põhimõte kehtib tema jaoks ka brändide puhul. “Kui brändil pole sisemist selgust ega ka julgust vaikida, siis ei sünni tugevat loovlahendust. Mõnikord on just vaikus kõige võimsam sõnum.”

05 06 25 54
Hetk ürituselt “Lugude jutustamise kunst” Elisa Stage stuudios. Foto: Fotograaf: Pilleriin Kivisikk

AI ei suuda teha inimlikku viga

Tänapäeval tundub, et tehisintellekt on kõikjal ning ikka ja jälle küsitakse: „Kas AI võtab varsti ka kirjanike töö ära?“ See on küsimus, millega Sander puutub kokku peaaegu igal pool. Ja tema aus vastus on: ei võta. Vähemalt mitte veel.

„AI võib toota naljakat sisu, ta võib kirjutada ladusalt, aga ta ei suuda teha inimlikku viga,“ ütleb ta. Just seda väikest kõhklust, haavatavust või ausust, mis teeb loo päriseks. Just see ongi kirjutamisel kõige olulisem.

„Mina kirjutan oma lugudes sageli just sellest esimesest kohtumisest – sest seal on peidus suurim tõde,“ ütleb ta.

Aja jooksul kuhjuvad ootused, stress, väsimus ning see algne tunne kaob kuhugi ära. Aga kui sa meenutad seda esimest hetke ja jagad seda teistega – olgu see ettevõtte või karjäärimuutuse loona, või siis lihtsalt inimesena –, siis tekibki päris kontakt. Sest esimesed tunded on meil kõigil sarnased. Sealt saabki alguse ausus, samastumine ja tähenduslikkus.

Kuidas leida oma hääl – ja kas see üldse peabki kohe olemas olema?

Turundajad ja loojad otsivad sageli oma “häält”. Brändi tooni. Eripära. Aga Rebane soovitab: ära hakka end kohe kasti suruma. “Tee, katseta, eksi. Käekiri kujuneb tegutsedes. Eriti kui otsid neid väikseid asju, mis sind päriselt käivitavad.”

Ta meenutab Musta Kasti teatriga veedetud aastaid, kus räägiti palju visioonist ja suunast. Ühel hetkel sai selgeks, et rohkem kui visioonipabereid on vaja lihtsalt tegutsemist. Hääl tuleb töö käigus.

“Hääl tuleb siis, kui sa ei sunni seda tulema,” nõustub Eia.

05 06 25 130
Hetk ürituselt “Lugude jutustamise kunst” Elisa Stage stuudios. Foto: Fotograaf: Pilleriin Kivisikk

Millal on õige aeg vait jääda?

Seth Rogeni uue sarja „The Studio“ mõni osa kestab 22, teine 44 minutit. Iga episood keskendub ühele väikesele probleemile. Täpselt nii palju kui vaja – ei rohkem.

„See ongi loovuse põhituum. Mitte ainult see, mis on öeldud, vaid kui palju ja millal,“ ütleb Sander.

Turunduses tõstab ta esile Pakendikeskuse tööd: „Alvar Lonks teeb lihtsalt geniaalseid asju. Ta võtab eetris olevad lood ja seob need oma toodetega nii kavalalt, et ma naudin iga kord, kui midagi uut tuleb.“

Lisaks kiidab ta Swedbanki „Oranž on kindlustuse värv“ kampaaniat ning SEB LMK kampaaniat. „Ei tea, mis see LMK tähendab, aga see jääb meelde,“ naerab ta.

1 taltech 3840x2160 sip kamp graffiti 3 6 25

Kuidas aru saada, et lugu päriselt töötab?

„Lugu ei seisne ainult müümises,“ ütleb Sander muigega. „Kui keegi pärast loo nägemist tuleb su juurde, vaatab sulle silma ja ütleb aitäh, siis see on tõeline mõõdik. Kui inimene tunneb, et temas on midagi muutunud, isegi kui ainult korraks, siis just see on päris mõju.“

Sama kehtib ka teatris. „Mõnikord on kõige paremad lood need, mis ei too saali rahvast täis, aga mis puudutavad,“ toob ta välja. Ja mõnikord sünnib imesid. Nii nagu Draamateatri “Täismäng” – lavastus, mis oli korraga nii kunstiliselt kui ka publiku mõttes täistabamus.

Kuidas sünnivad lood, mis päriselt puudutavad? Siin tuleb mängu isiklikkus.

Sander meenutab, kuidas tema pulmateksti-idee üldse sündis. “Ma olin oma onu matustel ja seal oli see tädi, kes 30 aastat sama asja teinud. Paneb haua kõrvale CASIO klaveri käima ja loeb maha mingi täiesti tühja jutu. Ja siis ma mõtlesin – ei, mina ei tee nii. Kui ma kirjutan inimese elu kohta, siis tahan ma detailidesse minna.”

Puhkamine – loomingulisuse salarelv

Vestluse lõpus kõlab publikust küsimus: „Aga mida sa praegu teed, et olla loominguline?“

„Ma puhkan!“ ütleb Sander ja naerab. Eia noogutab kõrvalt.

„Minu töö Linnateatris tähendab iga päev kümneid otsuseid – paljud neist on loomingulised. Selleks, et üldse jaksaksin neid ülesandeid ette võtta, pean end laadima,“ selgitab ta. „Kui saan 15 minutit mediteerida ja peas olevad ahvid vaigistada, on justkui restart tehtud. Siis saan taas luua.“

Eia lisab: „Et jõuaksin kõike seda teha, mida teen, pean päris palju puhkama.“

„Kui inimesed kogemusnõustamises mu käest küsivad, kuidas olla produktiivne, siis nad ei taha tavaliselt kuulda, et rohkem tegemiseks peaks tegelikult vähem tegema,“ ütleb Eia. „Nad vaatavad mulle otsa sellise pilguga, justkui mõtleksid – ei, see on vale vastus, Eia.“

Aga tegelikult ongi puhkamine ainus, mis pikaajaliselt toimib. Tõeline loovus sünnibki siis, kui võtad aja maha, lased endal hingata ja oled tõeliselt kohal – just vaiksetes hetkedes, kus saad kohtuda inimesega, mitte kiirustades ega lärmis.

Autor: Carina Pajus

grit. turunduskonverentsil kohtuvad inspiratsioon ja praktilised teadmised, mida saad kohe rakendada, et viia oma turundus uuele tasemele. Tule kuulama valdkonna parimaid, vahetama kogemusi ja avastama, kuidas luua päris mõju oma turundustegevuses.

Turundajate Liit on grit. konverentsi partner, kehtib TULI liikmetele sooduskood, mille leiad liikmekeskkonnast.

Kõik uudised

TULIs on üle saja liikme. Liitu sinagi Eesti suurima turunduskogukonnaga!

Loe siit, mis hüvesid TULI liikmed naudivad.

TULIst lähemalt