Alates 1. septembrist 2025 jõustusid reklaamiseaduse muudatused, mis toovad kaasa terviseameti järelevalve laienemise tervishoiuteenuste ja tervistavate väidetega reklaamide osas, kirjutab advokaadibüroo Magnusson vandeadvokaat ja juhtivpartner Jaanus Mägi.

Tegemist on turundusvaldkonna seisukohalt kõige olulisema muudatusega, millel on nii praktilised kui ka õiguslikud tagajärjed. Ülejäänud muudatused olid seekord terminoloogilised (koolieelseid lasteasutusi nimetatakse alusharidusseaduses edaspidi eraldi lastehoiuks ja lasteaiaks, aga kõik nendega seonduvad reklaamiseaduse piirangud jäid kehtima).

Olulisemad muudatused

• Reklaamikeeld laieneb ka välismaistele teenusepakkujatele

Seletuskirja kohaselt täiendati seadust, et oleks üheselt arusaadav: tervishoiuteenuse reklaamikeeld (§ 22 lg 1) laieneb ka nendele teenuseosutajatele, kes ise Eestis ei tegutse, kuid suunavad oma reklaami Eesti turule. See hõlmab ka kunstliku viljastamise teenuseid. Eesmärk on vältida olukorda, kus välismaised pakkujad mööduksid keelust pelgalt asukoha tõttu. „Piiripealsetes“ olukordades on terviseamet juba ettekirjutusi teinud („esteetikareisid Istanbuli“). Seadusemuudatus loob väidetavalt selgema õigusliku aluse järelevalve teostamiseks, aga regulaatori võimekus ettekirjutuste ülepiiriliseks jõustamiseks on jätkuvalt pigem küsitav.

• Terviseameti järelevalve volituste laiendamine

Seni oli terviseametil õigus kontrollida vaid meditsiiniseadmete ja tervishoiuteenuste reklaami õiguspärasust. Muudatusega antakse ametile volitus teha järelevalvet ka reklaamide üle, kus teenusele või kaubale omistatakse põhjendamatult haigusi ravivaid, leevendavaid või ennetavaid omadusi (§ 3 lg 4 p 17). See puudutab näiteks kosmeetikat, iluteenuseid ja kemikaale – valdkondi, kus terviseamet juba täidab järelevalverolli teiste seaduste (nt RTHS, kemikaaliseadus) alusel.

• Trahvimäärad jäävad kõrgeks

Oluline on meeles pidada, et reklaamiseaduse alusel on jätkuvalt võimalik määrata väga suuri trahve – need jõustusid juba 2023. aastal nn finantsvaldkonna väärteokaristuste reformi käigus, kui koos audiitortegevuse seaduse ja finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muudatustega tõsteti karistusmäärasid Euroopa Liidu õigusega kooskõlla. Kuigi nende esmane siht oli finantssektor, laienesid need tehniliselt ka reklaamiseadusele. Praktikas tähendab see, et reklaamiseaduse rikkumiste eest võivad sanktsioonid olla märksa karmimad, kui turundajad harjunud olid.

Miks see kõik loeb?

Seletuskirja järgi on muudatuste eesmärk kaitsta tarbijaid eksitava ja terviseriske loova info eest. Kui teenusepakkuja lubab reklaamis ravivat või tervistavat mõju, mida tegelikult ei ole, võib inimene loobuda tõenduspõhisest ravist ja kahjustada oma tervist. Terviseametil on nüüd selge volitus võtta vastutusele need, kes selliseid väiteid kasutavad.

Seletuskirja kohaselt annab muudatus terviseametile kohustuse ja võimaluse tegutseda senisest tulemuslikumalt. See võib praktikas tähendada, et kaebuste ja järelevalvemenetluste hulk võib kasvada, eriti iluteenuste, kosmeetika ja alternatiivsete toodete sektoris.

Mõned näpunäited

Terviseametil on praktiline kogemus tervishoiuteenuste ja sellega seotud reklaamide järelevalves olemas ning igal aastal on ka mõned reklaamiseadusele tuginevad ettekirjutused tehtud.

• Arvesta, et keeld kehtib ka välismaistele teenusepakkujatele, kui reklaam on suunatud Eesti turule.
• Kontrolli kõiki tervisega seotud väiteid – isegi kosmeetika või heaoluteenuse puhul võib väide „ravib“, „ennetab“ või „parandab“ olla seadusega vastuolus.
• Pea meeles trahvimäärasid – need on endiselt suured ja võivad tabada ka väiksemaid ettevõtteid.
• Õigusloome on dünaamiline – reklaamiseadust muudetakse sageli teiste seaduste kaasmuudatustena, mistõttu võivad turundussektorit ootamatult mõjutada normid, mis pole esmapilgul reklaamiga seotud.

Autor: Jaanus Mägi, Magnusson

Kõik uudised