Plaadifirmal Kurvad uudised records on mure – brändid kasutavad nende artistide loomingut oma sotsiaalmeediaklippides. Luba küsimata ja tasu maksmata.

Tänavu suvel oli sääraseid (suuremaid) juhtumeid lausa seitse – artikli kirjutamise ajal on neist kaks endiselt lahendamata. Lahendus tähendab siinkohal seda, et agentuur või bränd tasuvad plaadifirmale summa, milles omavahel kokku lepitakse. 

“Me võiks artikli tegemata jätta, sest see on meile täitsa korralik sissetulekuallikas,” muigab Kurbade uudiste üks asutajatest Margus Varusk. “Aga kui nii asi edasi läheb, peaksime vist tööle võtma eraldi inimese, kes nende asjadega tegeleks.” 

“Me räägime siin peaasjalikult seepärast, et oleme head inimesed ja tahame harida,” lisab omalt poolt teine asutajatest, 5MIINUSE liige Kohver, kes eelmisel kümnendil töötas reklaamiagentuuris Division.

Artistid poleks eales alla kirjutanud

Kurvad uudised records on Eesti muusikatööstuse viimase aja nähtavaim nimi: enda tiiva alla on võetud näiteks tänavuse suve suurimad staarid Kermo Murel ja triibupasta, samuti on pundis boipepperoni, Florian Wahl, Ouu, Lenna, Valge tüdruk, Maria Kallastu, An-Marlen jne. Korralik kohalike staaride plejaad. 

Milles täpselt asi? Brändid kasutavad oma sotsiaalmeediaklippides ja -reklaamides Kurvad uudised recordsi artistide loomingut, ent ei küsi selleks luba ega maksa tasu. Eespool mainitud seitse juhtumit on seotud pigem suurte brändide ja agentuuridega, väiksematele tegijatele kirjutatakse lihtsalt, et võtke video maha ja asjad loksuvad paika. 

“Asi pole rahas, vaid kõige tobedam on see, et kui keegi lugu omavoliliselt kasutab, võtab ta artistilt ja meilt õiguse otsustada, kellega tahaksime koostööd teha,” räägib Varusk. “See hävitab eksklusiivsuse. Jah, raha mõttes oli suvi meile kasumlik, aga oleks tahtnud asju paremini ja õigemini teha. Artistile jääb ka lõpuks s*ta maitse suhu. Nad on mingite asjade puhul öelnud, et p*rses värk, nad poleks ise elu sees sellele alla kirjutanud. Kui me kuhugi loo müüme, siis tahame teada, mis on klipi sisu ja mida reklaamitakse. Antud juhul otsustatakse kõik artisti eest ära.”

Samuti võib juhtuda olukord, kus artist reklaamib üht brändi, kuid tema loata kasutatakse muusikat konkureeriva brändi promomisel. Või mis võib juhtuda… Juhtuski.

“Sel asjal polegi veel lõpplahendust,” tõdeb Varusk. “Meil oli selle looga samas valdkonnas juba koostöö tehtud ning agentuur kasutas lugu omavoliliselt sarnases formaadis. See mõjutab nii meie kui ka artisti mainet.” 

Sillad põlevad

Mehed tunnistavad, et kõik on lõpuks oma viga tunnistanud, ent on kuuldud igasuguseid vabandusi ja vingerdamisi. Näiteks üks agentuur maksis hiljem raha ja küsis, kas võivad lugu edasi kasutada.

“Ei või, sest me ei tahtnud selle brändiga koostööd teha,” ütleb Varusk. “Ühes olukorras vabandas teine pool, et aga reklaam ei olnudki edukas, reach oli halb. Üks tüüp ütles meie nõudmiste peale, et kuulge, me elame Eestis, hakkame vaikselt juba sildu põletama. Ma ei tea, mõtle enne, kui lugu kasutad. See sild juba põleb vaikselt. Mulle tundub, et autoriõigusi ei võeta eriti tõsiselt. Võib-olla on mingitel inimestel kuklas nõukaaja pärand, mil muusika oligi tasuta. Inimestel on raske aru saada, et see on tööstusharu, kuhu tehakse investeeringuid ning loomingu taga on päris inimesed. Võetakse luba küsimata lugu ja siis pakutakse hiljem, et maksame teile 200 eurot. Kuulge, meiega rääkimine maksab 200 eurot.“

“See on sama kui me lähme arvutipoodi ja määrame ise hinna – arvuti maksab 32 euri, andke siia,” jätkab Kohver. 

“Ei, sa võtad arvuti ja saadad hiljem 32 eurot järgi,” parandab Varusk naerdes. 

“Kui kogemusega agentuurid vabandusi otsivad, siis millest me üldse räägime,” küsib Varusk edasi. “Me kõik teame, et sa teadsid – sa lihtsalt arvasid, et sa ei jää vahele või kui jääd, siis keegi ei tee midagi.”

“Või siis leitakse mõni teine veel jaburam vabandus,” lisab Kohver. “Meile öeldi, et ah, meil läks vale fail üles. Ma olen reklaamiagentuuris töötanud. Sellist asja pole olemas, et keegi paneb oma tööaega vale faili tegemisse, monteerib sinna juhulikult vale loo – Eesti edetabeli esimese – külge ning fail läheb nii üles, et keegi ei kontrolli. Mingid vabandused on uskumatud. Ei maksa luuletada. Julged teha, julge tunnistada – nagu mu ema on mulle öelnud alates sellest, kui olin kolm ja pool.”

Aeg turvavöö kinni panna

Mehed tõdevad, et kuna sotsiaalmeedia on maailma ajaloo kontekstis võrdlemisi uus nähtus ja kanalid ning nende olemus pidevas muutuses, on ühest küljest mõistetav, et kõik pole autoriõiguse seaduse ja reeglitega kursis. Samas – turundajad lihtsalt peavad kursis olema. Töö nõuab. 

“Siia sobib mõttetera, mida tihti politseinikele öeldakse, kui inimene 40 km/h alas 160 km/h vahele jääb – ma ei teadnud, et siin 40 oli,” põrutab Kohver. “Seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest. Võib-olla olla on reklaam tööstusharuna seal, kus ühiskond oli 1990ndate lõpus – keegi ei pannud turvavööd kinni ja siis mingi hetk hakati mõtlema, et on normaalne turvavöö kinni panna.”

Kohver ütleb lõpetuseks, et nad ei taha inimesi vangi saata, vaid…

“…Kui sul on mõnda laulu vaja, tule jutule ja leiame lahenduse,” ütleb ta. “Võib-olla on mingi nurk, kuidas koostööd mõistlikumalt, sisulisemalt ja tulemuslikumalt teha.”

LISALUGU: Vandeadvokaat Liina Jents: igal autoril peab olema õigus otsustada kas ja millise brändiga ta soovib koostööd teha ja seotud olla

Palusime olukorda selgitada advokaadibüroo COBALT intellektuaalomandi ja infotehnoloogia valdkonna kaasjuhil Liina Jentsil, kes kuulub ka Turundajate Liidu juhatusse. Me ei andnud talle puremiseks ühtegi konkreetset juhtumit, vaid palusime autoriõiguse vaatevinklist lihtsalt ja loogiliselt selgitada, mida silmas pidada, kui sul on tarvis reklaamis kellegi teise loodud muusikapala kasutada.

Kuidas aru saada, et muusika on autoriõigustega kaitstud?

Muusika on autoriõigusega kaitstud automaatselt alates hetkest, kui see on loodud. Kaitse saamiseks peab teos olema originaalne ehk autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui autoriõiguse seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal (AutÕS § 4 lg 6). 

Autor ei pea seda kuskil registreerima – kaitse tekib automaatselt kui see on väljendatud mingis objektiivses vormis ja selle kaudu tajutav. Autoriõigus kehtib üldjuhul kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma, seega enamik muusikat, mida igapäevaselt kuulame, on veel autoriõiguse kaitse all. Oluline on aga meeles pidada, et isegi kui vanem lugu ise on juba kasutamiseks “vaba”, võib konkreetne uuem salvestus või esitlus siiski olla kaitstud.

Autoriõiguse oluline aluspõhimõte on see, et autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud seaduses konkreetselt ette nähtud vaba kasutamise erandid. Üldjuhul muusikateose kasutamine reklaamis või ka lihtsalt sotsiaalmeedia postituses ei mahu mitte ühegi vaba kasutamise erandi alla ja eeldab õiguste omaja eelnevat nõusolekut. 

Muusika puhul peab arvestama ka seda, et õiguste omajaid võib olla palju – sõnade ja viisi autor, esitaja(d) ning plaadifirma (kes omab salvestuse õigusi), ja kuigi sageli esindab kõiki plaadifirma, tuleb alati täpselt kontrollida, kelle käest luba on vaja.

Oleme oma praktikas näinud, et üritatakse trikitada ja kasutatakse ainult mingeid väikseid osasid teosest või üritatakse seda moonutada. Võin kinnitada, et ka see ei ole korrektne ja kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et ka väikese äratuntava osa teosest kasutamine on rikkumine. Teose moonutamisega lisatakse enda rikkumiste nimekirja lihtsalt veel üks rikkuv tegevus, mille eest õiguste omaja võib kahju nõuda.

Kas igasugune brändi sotsiaalmeedia klipp on reklaam? 

Reklaamiseaduses on reklaam defineeritud väga laialt ja üldjuhul kvalifitseerub brändi sotsiaalmeedia klipp reklaamiks. Samas autoriõiguse seisukohalt ei ole see oluline, kas tegemist on reklaamiga või mitte, ka sotsiaalmeedia postituses muusika kasutamine taustaks eeldab õiguste omaja nõusolekut.

Autoril on veebis (sh sotsiaalmeedias) kättesaadavaks tegemise osas eraldi varaline õigus – õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele.

AutÕS § 13 lg 1 p 9¹ sätestab, et autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata: teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele).

Milline olukord on suunamudijatega? Oletame, et suunamudija X laeb üles video, kus ta teeb oma tavalisi asju, vahepeal meigib end toodetega, mille promomise eest ta saab tasu, taustaks mängib tuntud hitt. Kas süüdi on suunamudija või bränd, kelle toodet reklaamitakse? 

Olen täiesti nõus, et suunamudijate puhul võib olukord olla kohati keeruline.

Minu esimene küsimus oleks, kas muusika valiku tegi suunamudija ise või palus bränd kasutada just seda konkreetset lugu. Kui suunamudija lisas muusika postitusele ise omaalgatuslikult, siis vastutab ta ka autoriõiguse küsimuste eest. Kui vastava nõude esitas bränd, siis õiguste omaja ees vastutavad nad tegelikult mõlemad.

Sotsiaalmeedias on muusika lisamine täiesti seaduslik, kui seda teha platvormi enda vastava funktsiooni kaudu. Instagramis on olemas Music Library, kus õiguste omajad on andnud loa oma lugude kasutamiseks – aga see luba kehtib vaid isiklike, mitteäriliste postituste puhul. Kui aga tegemist on reklaami või koostööpostitusega, siis on olemas Meta Sound Collection, kus õiguste omajad on lubanud muusikat ja heliefekte kasutada ka ärilistel eesmärkidel. Seega on oluline, et postitaja ise veenduks, mis eesmärgil postitus tehakse – kas isiklikul või ärilisel – ja et kasutatav muusika vastaks just selleks puhuks ettenähtud litsentsi tingimustele.

Miks on mõistlik autoriõiguslikud küsimused lahendada ja õiguste omanikega ühendust võtta?

Ma arvan, et igal autoril peab olema õigus otsustada kas ja millise brändiga ta soovib koostööd teha ja seotud olla. Minu hinnangul on täiesti loomulik ja elementaarne teise inimese loomingut austada, aga lisaks aitab õiguste omajatega asjade varakult selgeks rääkimine ennetada tarbetuid vaidlusi, kulukaid advokaaditasusid ja ka mainekahju. Kui rikkumine on toime pandud, siis võib olla väga keeruline läbi rääkida mõistlikke tingimusi edasiseks kasutamiseks. Seega tasub sellest pigem alustada.

Mis võib juhtuda, kui sa seda ei tee? Mis ohud valitsevad? 

Õiguste omaja võib keelata nii oma muusikateose kasutamise ja sellest tulenevalt võib juhtuda, et kogu reklaam tuleb ümber teha. Samuti võib ta nõuda senise kasutamise eest litsentsitasu ja välistatud ei ole ka teenitud tulu väljanõudmine (selle kohta on praktikast ka näiteid). Samuti ei saa välistada mittevaralist kahju, kui õiguste omajal õnnestub see ära põhistada. Lisaks jäävad siis ka kõik sissenõudmisega seotud kulud rikkuja kanda ning kui makseid kohe ei tehta, siis ka viivised.

Üks huvitav ja märgiline vaidlus selles vallas oli Ivar Must vs. Orkla („Põltsamaa, ehtne ja hea”) 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised