Norstat Eesti avaldas oma II kvartali tarbijaraporti, mis toob esile Eesti elanike hoiakud, tulevikuootused ja tarbijakäitumise trendid. Uuring käsitleb majanduslike ja ühiskondlike pingete taustal kujunevat üldmeeleolu, tarbimiskäitumise muutusi, hoiakuid auto ostmise ja liisimise osas ning tehisintellekti tajutavat mõju tööturule.

Maksukoormus ja hinnatõus kujundavad üldist ebakindlust

Majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus süvendavad avalikku ärevust. Eesti elanike kolm suurimat ühiskondlikku mureallikat on maksukoormuse kasv (39%), hinnatõus (36%) ja rahvusvahelised poliitilised konfliktid (28%). Neile järgnevad enda või pereliikmete tervis ning majanduslik toimetulek.

Ettevaatlik tarbimine kõikides tootekategooriates

„Tarbimiskäitumise puhul joonistub selgelt välja kasvav ettevaatlikkus,“ kommenteerib Norstat Eesti juht Birgit Aasmäe.

Kui esimeses kvartalis lükkasid 36% inimestest edasi suuremate tarbekaupade nagu mööbli või elektroonika ostu, siis teises kvartalis on sama näitaja kasvanud 40%-ni. Veelgi enam – 44% inimestest prognoosib, et nad väldivad taolisi oste ka lähikuudel.

Oluliselt on kasvanud ka igapäevakaupade ostmise edasilükkamine. Kui eelmisel kvartalil oli neid 7%, siis nüüd on 12% inimesi loobunud suuremas mahus toidu- ja majapidamiskaupade ostmisest ning 11% eeldab sama käitumise jätkumist lähiajal.

Sarnane suundumus ilmneb ka väiksemate tarbekaupade puhul. 20% inimestest on edasi lükanud ostuotsuseid riiete ja kodutarvete osas ning 24% plaanib edasilükkamist lähikuudel. Eelmises kvartalis oli see näitaja 15%.

Veebiostud on muutunud tavapäraseks, ent kasvu pole

Veebikaubandus on Eesti elanike seas levinud. Toidukaupu ostab veebist siiski vähemus – 59% inimestest ei kasuta seda kanalit toidu jaoks. Muude kaupade puhul on e-kaubandus muutunud normiks. Tulevikuvaates on kasv piiratud: 10% elanikest prognoosib, et nad suurendavad oma veebist ostmist.

Autoostude ja liisimise kavatsused vähenevad veelgi

Autoostu ja liisimise valdkonnas valitseb tagasihoidlik aktiivsus. 9% elanikest on viimase 12 kuu jooksul auto ostnud ja 6% liisinud. Nagu varasemalt, eelistatakse ostu puhul peamiselt bensiini- või diiselmootoriga autosid, samas kui liisingu puhul on enim populaarsust kogunud hübriidid. Järgmise aasta jooksul plaanib autot osta või liisida vaid 3% elanikkonnast.

Tehisintellekt tekitab muret valeinfo pärast, kuid mitte töökohtade pärast

Eesti elanike suhtumine tehisintellekti näitab teadlikkuse kasvu, ent seda saadab mõõdukas skeptitsism. Iga neljas inimene tunneb muret AI kasutamise üle valeinfo levitamisel. Samas näevad vähesed – alla 15% – tehisintellekti oma töös reaalse eelisena.

Enamik töötavatest inimestest ei näe AI-s ohtu ei täna ega ka lähitulevikus. Samal ajal ei usu ligi pooled, et AI võiks nende tööelus lähiajal või tulevikus olulist kasu pakkuda. 

„Kuigi Eesti tarbijad on harjunud hinnatõusude ja muutustega, viitavad teise kvartali tulemused siiski laienevale ebakindlusele, mis kajastub nii ostuotsuste edasilükkamises kui ka madalates ootustes tulevikule,“ kommenteerib Birgit Aasmäe.

Uuringust

Norstat Eesti kvartali arvamusuuringu eesmärk on kaardistada Eesti elanikkonna ootused tuleviku käitumisele ja tarbimisele. Pressiteade on koostatud koostöös Eesti Turundajate Liiduga, et jagada turundusprofessionaalidele kriitilisi teadmisi, mis aitavad kohandada strateegiaid vastavalt turu dünaamikale.
Norstati Q2 2025 tarbijauuring viidi läbi 11.-19. juunini 2025, kaasates 501 vastajat Norstati veebipaneelist. Uuringu valim on esinduslik Eesti elanikkonna suhtes (18+), arvestades sugu, vanust ja elukoha piirkonda.

Lisainformatsiooni saamiseks ja kvartaliandmete vaatamiseks registreeruge siin: Norstat Quarterly Data.

Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised