Taeva Pesamuna tänavused tšempionid Jana Saastamoinen ja Aleksander Väär lendasid jaanipäeva eel Cannes’i, et osaleda sealsel konkursil Young Lions. Prantsusmaa palmide all võitu ei tulnud, kuid mõtteainet pakkus maailma tähtsaim loovusfestival küllaga.

Istusime vahetult pärast Rory Sutherlandi hoogsat etteastet festivali suuruselt teises palees 24aastaste noortega maha ning rääkisime maast ja ilmast. Kahe konkursi erinevustest, inspiratsioonist, silmakirjalikkusest ning ka Eesti reklaamimaastikust. 

Kumma konkursi briif ja ülesanne oli paremini püstitatud, kas Taeva Pesamuna või Young Lionsi?

Jana: Pesamuna briif oli selles mõttes parem, et lahendasime kampaaniaga päris probleemi. Lihtsam on suhestuda, kui teed päriselt midagi head. Kui usud sellesse, siis on suurem tahtmine ka oma aega panustada. Lisaks sai Pesamuna hakkama umbes ühe A4 pikkuse briifiga. Kõik sai öeldud, mis vaja, ning ruumi jäi ka loovusele. 

Young Lionsi briif oli aga meeletult pikk ja keeruliselt sõnastatud. See võttis palju loovaid võimalusi ära. Lisaks polnud ülesande püstitus kuigi inspireeriv.

Aleksander: Mina nõustun Janaga!

Mida Lionsi ülesanne endast kujutas?

Aleksander: Ettevõtte eesmärk on metsandada uuesti põldusid ja halvasti hallatud metsasid. Pealtnäha on idee kasvatada sinna peale uus fauna. Laias laastus ostavad nad kokku suuri maa-alasid ja ütlevad inimestele, et nad saavad sinna osta ühe puu. 50 aasta pärast lõigatakse puu maha ja sina saad kasumit. Suurim kasusaaja on tegelikult muidugi ettevõte ise.

Teie ülesanne oli panna inimesed seda puud ostma?

Jana: Ülesanne oli seletada inimestele väga lihtsalt, millega ettevõte tegeleb. Seni on see nende kodulehel keeruliselt sõnastatud.

Aleksander: Praegu ei saa nad ise ka aru, mida tahavad öelda.

Jana: Lisaks on oluline välja tuua, et seekordne Lionsi briif oli ettevõttele, kelle eesmärk on kasumit teenida. See valmistas pettumust. Tavaliselt on olnud heategevuslikum suund. Veider on ka see, et kuigi osalesime print-kategoorias, siis oodati meilt sotsiaalmeediat, üldist PR-i, kodulehte ja uudiskirja. 

Nüüd olete saanud teha duona kaht erinevat tööd. Taeva Pesamunal oli aega 24, Lionsil 48 tundi. Te olete koolikaaslased ja vanad sõbrad, aga kuidas teie duo nendes olukordades töötas? Tülli ka läksite? Muide, mitmed targad räägivad, et kahest inimesest koosnev loovtiim on kõige efektiivsem.

Aleksander: 24 tunniga ei olnud aega tülli minna. See oli ideaalne. 48 tundi annab tülideks ka juba võimalusi.

Jana: Oleme mõlemad väga tugevate iseloomude ja kindlate arvamustega. Leppisime enne konkursse kokku, kuidas potentsiaalseid probleeme lahendada. Lõpuks esitasime mõlemal puhul töö, millega olime mõlemad rahul. Usume, et need lahendused töötaksid ka päris maailmas.

Kumb töö oli parem?

Jana: Pesamuna. Mina uskusin sellesse rohkem. Tõsi, disaini ja teostuse poolest oli ta nõrgem, sest kumbki meist ei oska disainida. Aga idee oli seal tugevam. 

Taeva Pesamuna tööst vaatab vastu Eesti inimestele lihtsalt äratuntav hirm. Kas see kodutänavaid ja oma inimesi ähvardav õud oli kohe teie sees olemas? Kas see oli esimene mõte, kui briifi nägite? Või tuli seda hirmu enda seest otsida?

Aleksander: Eelmisel aastal läks meil küll Pesamunal käiku kõige esimene idee.

Jana: Sel aastal läks kasutusse üks viimastest. Samas tundsime kohe ära, et see on õige suund. Lionsil ei tekkinud seda klikki.

Aleksander: Pesamuna idee sütitas kohe mingi tule, tunne läks erksaks, tekkis elevus. Mõne teise suuna puhul näed küll, et asi võiks töötada, aga õige idee puhul käib kohe mingi klikk. 

Jana: Kuna osalesime Pesamunal mitmendat korda, siis olime Ukraina teemal palju ideid põrgatanud. Siin Cannes’is räägitakse ka, et kõik ideed tasub endast välja lasta ja end tühjaks kirjutada. Et oleks ruumi mingi uue idee tekkeks. Meil oli selles mõttes hästi, et olime palju halbu ideid juba varem endast välja lasknud. Tekkis ruum paremale. 

• Tutvu Jana ja Aleksandri tööga konkursil Taeva Pesamuna.

Mõnus on näha, et teil siin silmad säravad. Reis Cannes’i on igal juhul tuus auhind. Kas see festival on nii inspireeriv, kui räägitakse? Või ajab siin toimuv hoopis segadusse? Need on peamised emotsioonid, mis on mulle siit kõrva jäänud.

Jana: Natukene mõlemat. Esimesel päeval käisime lihtsalt ringi ja vaatasime, mis toimub. Hea, et selle alguses ära tegime, sest siis sai edasi rohkem kuulata ja nautida. See on selline koht, kus toimub palju asju korraga. Peab tegema valiku, kuhu minna. Ja valik peab olema õige, sest osa suure lava kuulsuste etteasteid on lihtsalt mingi brändi promo. Head paneelid võivad olla peidus. Mina olen kokkuvõttes teinud väga palju märkmeid ja kogunud inspiratsiooni, aga selleni jõudmine võttis aega. 

Aleksander: Mulle jääb mulje, et mida väiksem paneel, seda parem. Saab rohkem küsida ja kaasa rääkida. Mida tundmatum esineja, seda parem. Nemad püüavad päriselt sulle midagi edasi anda, mitte oma brändi müüa.

Jana: Mina tahaks küll juba Eestisse tagasi minna ja teha lahedaid asju, mida meil pole veel tehtud! Eestis on hea ja turvaline neid asju teha.

Mis on teie Cannes Lionsi tipphetked?

Jana: Kõige paremini jäi meelde Dentsu tehtud muusikal, mis oli lihtsalt nii kastist väljas asi. Kostüümides dinosaurused tantsivad laval ja räägivad, kui oluline on hääl. Vahele oli pandud videoklipid inimestest, kes rääkisid, kuidas nad oma hääle leidsid. See oli metsik. Väga kasulik oli hetk tagasi lõppenud Rory Sutherlandi esinemine…

Aleksander: …kes istub praegu meie kõrvallauas!

Jana: Käisin ka ühes töötoas, kus räägiti, milliste sammudega identifitseerida ja kasutada oma loovuse kõige tugevamaid külgi. 

Aleksander: Mulle meeldib kuulata inimesi, kelle moodi tahaksin ise tulevikus olla. 

Kas Rory Sutherland tundus selline?

Aleksander: Intellektuaalses plaanis kindlasti. Lisaks jäi meelde, kuidas üks noor agentuuri juht New Yorkist rääkis oma filosoofiast ja perspektiivist. Tema julge lähenemine jäi meelde. Kõige tähtsama asjana võtsin temalt kaasa selle, et ei tohi karta olla idikas ja loll. Sa ei tohi karta olla see inimene, kes julgeks seista tänaval ja teisi segada. Kui seda kardad, siis jääd paljudest õppetundidest ilma. 

Cannes’is näidatakse töid, millel on väga-väga suur mõju. Siin räägitakse ainult suurtest teemadest. Kas neid suuri ideid ja suuri lahendusi saab üldse Eesti konnatiiki mahutada ja ära kasutada? Kas siinne inspiratsioon, mis on tihtilugu toetatud miljonite eurode või dollaritega, on meie jaoks üldse nii kasulik?

Aleksander: Hea idee on hea idee. Pole vahet, kas teed seda Eestis või suures maailmas. See on sinu enda teha, kus oma head ideed teostad. Võimalik, et kui teed selle ära Eestis, siis ei saa lihtsalt kuulsaks. 

Jana: Eestis saab edukalt oma mõju avaldada. Siin on tõesti ettevõtted, kes saavad piltlikult visata miljon noolt ja midagi läheb ikka pihta. Eestis omakorda on ülihead loovad inimesed, kes oskavad teha asju ilma miljoniteta. 

Aleksander: Teine külg on see, et need miljonid tekitavad nii suure vastutuse, et võtavad vabadust vähemaks. Eestis on palju vabadust. Saame teha rohkem pulli, sest tagajärjed on palju väiksemad, kui töötades Coca-Cola heaks.

Cannes Lions paistab silma sellega, et siin väga palju loovust ja väga palju raha…

Aleksander: Raha on rohkem kui loovust.

Lisaks räägitakse selle kõige juurde väga palju, kuidas kambakesi planeet ära päästetakse ja maailmasse rahu tuuakse. Kui palju näete selles jutus siirust ja kui palju silmakirjalikkust?

Jana: See on mega silmakirjalik üritus. Siin on nii palju raha, et võidakse teha, mida iganes. See tuleb välja korraldajate suhtumisest, see tuleb välja esinejatest. Näiteks Tartu linna üritustel ei tohi üldse kasutada ühekordseid nõusid, aga siin saadeti mind pikalt, kui palusin oma ühekordset kohvitopsi uuesti täita. See visati ära ja anti uus pabertops.

Lavalt kuuled ju jätkusuutlikkuse osas täiesti vastupidist juttu.

Jana: Kui kuulasin üht jätkusuutlikkuse paneeli, siis kolmest inimesest ühel läksid teod jutuga kokku. Kaks tükki lendasid siia USAst kohale – ilmselt äriklassis –, et rääkida laval täiesti tühja juttu. Kogu see prügi raiskamine siin festivalil valmistab väga suurt pettumust. Räägitakse mingit juttu ainult selleks, sest peab rääkima.

Kas siirust olete ka näinud?

Aleksander: Ikka, kõik need väiksemad esinejad on ise päris inimesed, mitte robotid. 

Jana: Kindlasti on siin väga palju häid paneele ja esinejaid. 

Õnneks saab silmakirjalikkuse keerata enda jaoks inspiratsiooniks.

Jana: Et mida mitte teha!?

Kohati ju näed, et need tohutult edukad inimesed pole üldse nii teravad, kui oleks võinud arvata.

Aleksander: Just! See on täiesti kindel. 

Jana: Ja see tõestab, et Eesti pole üldse halb riik, kus tegutseda. Me teeme paljusid asju nii kvaliteetselt ja hästi! Kui lähed üritusele, siis sul ei lähe kolm päeva aega, et aru saada, kuhu üldse minema pead. 

Te olete 24aastased ja jääte sinna paljuräägitud z-generatsiooni piirile. Kuidas teie üldises plaanis vaatate Eesti reklaamitööstusele? Kas see on koht, kuhu tahaks tulevikus oma energiat kõvasti suunata? Midagi, mille arengule kaasa aidata?

Aleksander: Võib-olla peaks kõigepealt mujalt kogemusi saama ja siis tagasi Eestisse tulema. Siis oleks rohkem kogemusi kaasa rääkida. 

Jana: Väga palju agentuure teevad lahedaid asju. Samas on väga palju turvalisust. Tehakse asju nii, nagu ollakse harjutud. Eriti on seda näha suurettevõtete puhul.

Mõned vana kooli gurud räägivad, et kunagi julgeti ka meil rohkem katsetada, aga siis tuli peale nn solvumise ja tühistamise ühiskond. Kas teie põlvkond toob muutuse?

Jana: Aga miks sa ei või teha innovaatilist reklaami, mis ei solva kedagi? Sa ei aita mitte kedagi, kui kutsud inimesi näiteks lumehelbekeseks… Pole vaja kedagi diskrimineerida.

Aleksander: Teiste solvamine pole enam naljakas.

Jana: Just! Ei ole jah. 

Aleksander: Kunagi oli see vist naljakas. Aga tegelikult pole ju tore olla jobu!? 

Jana: See on iganenud idee, et innovaatilisuseks on vaja kedagi solvata. Terve maailm on loovusele avatud. Mõtle välja midagi targemat.

Aleksander: Keskendu endale ja oma brändile. 

***

• Jana on Garage48 turunduse- ja projektijuht. Kõrvalt töötab ta vabakutselise turundajana. 
• Aleksander on vabakutseline turundaja, kes peamiselt tegeleb turundusjuhtimisega ja aitab väikeettevõtetel end brändida.

Autor: Kaarel Täll, Cannes-Tallinn

Kõik uudised