Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal kaupade eksport võrreldes aasta varasemaga 1% ja import 6%. Esimesel poolaastal toimunud kaubavahetuse vähenemist aitas tasakaalustada lõpukuudel toimunud kasv – detsembris kasvas eksport 25% ja import 10%.

Möödunud aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 14,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 15,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 845 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes 2019. aastaga kaks korda. Puudujäägi vähenemist mõjutas enim transpordivahendite impordi kahanemine ja elektriseadmete ekspordi kasv. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbli, kokkupandavate puitehitiste) kaubavahetuses. Suurim puudujääk oli keemiatööstuse tooraine ja toodete ning transpordivahendite kaubavahetuses.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul tõi 2020. aasta kaubavahetuses kaasa suuri muutuseid. „Esimeses kvartalis toimus kaubavahetuses väike kahanemine, teises aga juba järsk vähenemine. See oli tingitud viirusega seotud piirangutest, kus paljud ettevõtted olid sunnitud vähendama tootmismahtusid ning piiriülene kaubavahetus oli takistatud. Kolmas kvartal näitas taas positiivseid arenguid ja neljandas kvartalis, eriti viimastel kuudel, sai majandus hoo sisse,“ selgitas Puura.

Euroopa Liidu (EL-i) 27 riigi osatähtsus moodustas Eesti koguekspordist 66% ja -impordist 76%. Eesti kaubavahetuse puudujääk EL-i riikidega oli 2 miljardit eurot, mis on 445 miljonit eurot vähem kui 2019. aastal. Kaubavahetuses EL-i riikidega vähenes eksport 4% ja import 7%, millele avaldas mõju ka Suurbritannia lahkumine EL-ist. Kaubavahetuses EL-i väliste riikidega kasvas eksport 7% ja import vähenes 3%.

Eestist viidi 2020. aastal nagu varemgi enim välja elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige rohkem mõjutas eksporti elektriseadmete väljaveo suurenemine (259 miljonit eurot). Enim vähenes mineraalsete toodete (133 miljonit eurot), transpordivahendite (124 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (104 miljonit eurot) eksport. Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 71%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes nii kodumaiste kaupade väljavedu kui ka reeksport 1%. Märgatavalt kahanes Eesti päritolu põlevkivikütteõli, töödeldud kütteõli, müügiautomaatide, seadmete osade ja kokkupandavate puitehitiste väljavedu. Enim suurenes kommunikatsiooniseadmete, integraallülituste ja desinfitseerimisvahendite eksport. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja USA.

Eestisse imporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga vähenes kõige rohkem transpordivahendite (349 miljonit eurot) ja mineraalsete toodete (325 miljonit eurot) sissevedu. Samal ajal suurenes puidu ja puittoodete import. Kõige rohkem toodi kaupu Soomest, Saksamaalt ja Lätist.

Eestist eksporditi 2020. aastal kaupu 184 riiki ja imporditi 143 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 140 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses USA, Norra ja Rootsiga. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Saksamaa, Poola ja Leeduga.

Möödunud aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2019. aasta detsembriga suurenes eksport 25% ja import 10%. Detsembris mõjutas ekspordi kasvu enim elektriseadmete ja mineraalsete toodete väljavedu ja impordi suurenemist elektriseadmete ning metalli ja metalltoodete sissevedu. Detsembris eksporditi enim kaupa USA-sse, Soome ja Lätti ning enim imporditi Soomest, Leedust ja Saksamaalt.

Allikas: Statistikaamet

Kõik uudised