INTERVJUU | TULI uus liige Marketing Sharks: „Viie aasta pärast ongi turundus juba tehisintellekti põhine.“
TULI uus liige Marketing Sharks tekkis küll kümmekond aastat tagasi Austraalias, kuid nüüd pesitseb perefirma Tornimäel Skyoni maja 18. korrusel.
Marketing Sharks spetsialiseerub digiturundusele ning e-poodide ja kodulehekülgede arendusele. Digimaailmas pakuvad Tanel ja Diana Taluri oma tiimiga terviklikku lahendust, kuid trumbina käib Sharksiga kaasas väga tugev IT-taust ja ärianalüütika.
Alustuseks veidi firma ajaloost. Tanel kolis eelmise aastakümne alguses abikaasa Diana ja lapsega Austraaliasse. „Elupõlise IT-mehena arvasin, et seda tööd saab teha kõikjal. Ent mul oli õpilasviisa ja ükski kohalik ettevõte mind jutule ei võtnud,“ meenutab Tanel. „Elamiskulud olid Sydneys väga kõrged, näiteks lasteaia koht maksis 300 dollarit nädalas. Kõik päädis sellega, et tegin elus esimest korda füüsilist tööd, panin näiteks tellinguid püsti. Huvitav oli!“
Peagi pakkus üks kohalik eestlane talle võimalust teha kodulehekülgesid. Kümne koduka eest teenis Tanel 300 dollarit ehk laps sai jälle nädala jagu lasteaias käia. Diana tegi samal ajal ukselt uksele müüki ning omandas teist finantsjuhtimise magistrikraadi Sydney Tehnika ülikoolis.
„Tasapisi adusime, et Austraalias on väga keeruline erialast tööd leida. Kui kandideerisin üsna lihtsal tasemel IT-meheks, siis saadeti ühte ettevõttesse üle tuhande CV. Tasapisi õppisin, kuidas üldse sellises konkurentsis silma paista: näiteks lasin oma CV-le peale lõhnaõli. Kui sul on roosa paberi peal ilusti prinditud, disainitud ja lõhnastatud CV, siis on vähemalt mingi võimalus, et keegi pöörab sulle tähelepanu,“ räägib Tanel.
Lõpuks otsustati ikkagi Eestisse tagasi kolida. „Olime Austraalias registreerinud ettevõtte, mille nimeks sai Marketing Sharks. Tagasi Eestisse jõudes tekkis väikestviisi hämming, kuidas siin ei ole digiturunduse valdkonnas üldse konkurentsi, vähemalt võrreldes Austraaliaga. Hakkasimegi oma ettevõtet edasi ajama. Esialgu müüsime lokaalset SEO teenust. Mõtlesime minna üha rohkem turunduse peale üle, kuid selgus, et kodulehed on paljudel firmadel väga pilla-palla. Seepeale hakkasime veebe tegema, palkasime tööle arendajad. Kusjuures tänaseni võib öelda, et pool meie ärist ongi veebi tegemine. Teine pool tööst on digiturundus,“ jätkab Marketing Sharksi üks asutajatest.
„Esimesed viis aastat oli ettevõtte jaoks ellujäämiskursus. Juuksed ja habe läksid halliks. Ometi leidsime Eesti turul endale koha ning praegu tegutseme igati stabiilselt. Meie edu aluseks võib ehk pidada ka seda, et olime esimest päevast alates WordPressi usku. Mu IT-alane intuitsioon lihtsalt ütles, et WordPress sööb oma konkurendid välja, ning see osutus õigeks. Kliendid teavad, et oleme WordPressis väga head. SEO taust on meil samuti tugev: kui on piisavalt eelarvet, siis pole probleem tuua iga asi igas riigis Google’i esilehele. Viimastel aastatel saab meid kirjeldada kui terviklikku digiturunduse teenust pakkuvat agentuuri.“
Tanel, ütlesid, et kümne aasta eest tulite Eestis üsna tühjale turule, kus polnud eriti konkurentsi. Nüüd on aega mööda läinud – kas meie turg on märgatavalt muutunud?
Asi on põlvkondade vahetuses. Traditsioonilisi agentuure oli toona ja on tänagi. Põlvkonna vahetus on toonud aga uued tuuled, mis on rohkem digipõhised. Kui võtta USA näide, siis seal on ka klassikaline reklaamiagentuur kindlasti digiturundusega tugevalt seotud – kas oma meeskonnaga või partneritega.
Mina ütleks, et Eestis on agentuuri keeruline teha, kui tahad kõiges korraga hea olla. Tuleb ikkagi spetsialiseeruda. Digivaldkonnas tegeleme meie näiteks vähe sotsiaalmeediaga, seda teenust ostame pigem sisse. Lisaks pole meie ettevõttes disainereid, neid samuti outsource’ime.
Mulle tundub, et Eesti turg on selleks liiga väike, et teha all-in-one agentuuri ja ülal pidada suurt palgatöötajate armeed.
Kui palju teil siin inimesi töötab?
Varieerub… Keskmiselt on meil umbes viis töötajat.
Kui klient pöördub teie poole, siis digiteemadel saab ta ükskõik millist teenust?
Just. Loomulikult vaatame kõigepealt otsa päringule ja väga tähtis on ka see, et kliendiga tekiks mõnus keemia. Kui selline klient tahab teenust, milles me pole ise kõige pädevamad, siis leiame mujalt partneri.
Kui minna inimlikumale tasandile, siis kuidas saab sinusugune elupõline itimees hakkama turundusmaailmas? Stereotüübid ütlevad, et itimees on introvert, turundaja ekstravert. Sa oled kaks ühes, lõhestunud isiksus?
Kui oled lõhestunud isiksus, siis sellel on omad plussid. Kui teen tippspetsialisti IT-tööd, näiteks SEOd, siis lähen oma mulli sisse ja ma ei tahagi kedagi näha. Sel juhul on vaja äris lisalüli, kes suhtleks kliendiga.
Kui ma ise olen nii-öelda projektijuht või müügiinimene, siis on teistsugused plussid. Toon meile kliendi ja edasise vastutuse saab lükata juba IT-poolele. Nii ja naa. Teatav dilemma on koguaeg õhus.
Usun, et siit koorub välja ka nüanss, milles oskame eristuda – me müüme oma teenust tihti IT-võtmes. Suudame mõelda kliendist mitu sammu ette ja pakkuda välja paremaid lahendusi. Vaatame digiturunduses suurt pilti, millele aitab kaasa sügav IT-taust.
Paljud digiturunduse nüansid on võimalik koolis ära õppida näiteks poole aastaga, aga kui oled aastakümneid pidevalt kõigi nende teemadega tegelenud, siis moodustub teatav suur pilt ikkagi teistmoodi.
Tegite naisega koos perefirma. Kuidas jagasite Dianaga ära juhirollid?
Perefirma puhul on tähtis aru saada, millist rolli täidab keegi kodus, millist tööl. Kuid see piir tahab pidevalt hägustuda. Kaks juhti ei saa ju olla… Alguses kasutasime varianti, et Diana müüs, mina tegin tööd. See toimis.
Hiljem proovisime variante, mis ei toiminud. Öeldakse, et kümne aasta järel tuleb ettevõttes ikka üks kriis. Nii juhtus ka meil – jagasime puid ja maid, kuid jõudsime tagasi alustõdede juurde.
Perefirma on omapärane süsteem. Kui sul on tavaline äripartner, siis palju lihtsam tülli minna ja äri lahutama hakata. Peres on asjad sel juhul keerulisemad.
Riskid on päris kõrged…
Kusjuures perefirmad ei riski kunagi nii palju kui tavalised ettevõtted. Meie mõlema palk tuleb ühest kohast. Kui midagi pekki läheb, kaotaksime mõlemad tuluallika.
Kui plussidest rääkida, siis on sul alati kellegagi rääkida. Kui tekivad probleemid, siis on koos lihtsam neist üle saada. Kui üks väsib, siis teeb teine edasi. Mõistame teineteist. Need asjad ei käi tavalise äripartneriga päris nii.
Diana kirjutas pereäridest magistritööd. Meil hakkab Eestis vaikselt tekkima probleem äride üleandmisega. Näiteks, kui vanemad hakkavad ettevõtet lastele jätma, aga siis selgub, et lapsed ei tahagi firmaga tegeleda. Need dimensioonid jõuavad alles Eestisse. Sel põhjusel on loodud ka Eesti Pereettevõtjate Liit.
Minu arvates on pereäri puhul õnnestumise tõenäosus suurem, kui teha ettevõtet koos sõbraga.
Sa oled täielik digimaailma ekspert. Kas ja kui palju pead praegu mõtlema metaverse’ile?
Ma olen ikkagi IT-mees, keda sellised asjad huvitavad. Kogu asja taga on AI (artificial intelligence, eesti keeles tehisintellekt – toim), mis on praeguseks juba väga tugeval tasemel. Inimesed ei adu juba praegu, kui palju neist tegelikult teatakse, millist infot neist talletatakse. Tulevikus see võimendub.
AI osakaal kasvab pidevalt ning mina arvan, et viie aasta pärast ongi turundus juba AI põhine. Täna küsib strateeg küsimusi, et saada vastuseid. Tulevikus ei ole vaja neid küsimusi küsida, sest AI otsustab ise.
Metaverse viib meid lähemale sellele, et kaob ära inimfaktor. AI jälgib meid ja teeb ise väga palju otsuseid.
Teine nurk on see, et covid on tõenäoliselt haigus, mis tuleb ja läheb. Kui aga järgmisena peaks tulema tunduvalt karmim viirus, siis võime küll leida end maailmast, kus käime tööl ja kohtume sõpradega virtuaalreaalsuses. Seal reaalsuses on erinevate brändide poed, seal tehakse reaalseid kinnisvaratehinguid.
Panen endale vooliku külge, käin virtuaalreaalsuses kontoris, pärast tööd lähen sõpradega kinno ja kohvikusse… Aga tegelikult istun koguaeg kodus tooli peal. See ongi ju „Matrix“?
Kõlab küll veidi nagu ulmefilm, aga see on meie lähitulevik. Mis juhtub kaugemas tulevikus, võib olla juba väga üllatav. Igal juhul on selge, et metaverse ja virtuaalreaalsus on kohad, kuhu hakkab minema üha rohkem reklaamiraha.
Kes selle paralleelmaailma lõpuks valmis ehitab? Kelle oma see on?
Siin ongi selge ohukoht. AI on virtuaalreaalsuses väga tugevalt sees. Elon Musk on öelnud, et ta ei karda tuumasõda, vaid pigem kardab ta AI-d.
Ja me räägimegi praegu täie tõsidusega „Matrixi“ temaatikast?
See võib olla nii. Võib ka mitte olla. Aga sisuliselt ootab meid maailm, kus füüsilist poolt jääb vähemaks ja virtuaalsuse osakaal kasvab. Võimalik, et näiteks meie kahekesti näeme oma elu jooksul ära olukorra, kus virtuaalne maailm on domineeriv. Sellega võib omakorda kaasneda rahasüsteemi revolutsioon, kus krüpto vahetabki traditsioonilise valuuta välja.
Kui need mõtted kokku panna, siis jõuamegi täiesti teistmoodi reeglitega maailma.
Maailm muutub. Mida rohkem energiat pannakse virtuaalmaailma arendamisse, siis ongi täiesti loogiline, et lõpuks on elu üha rohkem seal.
Päris lõpuks hoopis teine teema. Miks liitus teie ettevõte TULIga?
Väga lihtne: tahame rohkem network’ida. Tahame teha oma valdkonnaga võimalikult palju koostööd.
Kaarel Täll, TULI
Marketing Sharks on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 89 liiget.
