Tänapäevases maailmas ei saa üle ega ümber tehnoloogia mõjust nii meie igapäevases kui ka tööelus. Kaugtöö olulisus aina kasvab ka üritusturundus sektoris – virtuaalsed projektid, rahvusvahelised kliendid ja partnerid ning üleüldine globaliseerumine on kujundamas täiesti uutmoodi töökeskkonda, mis ei oma ainult füüsilist kuju.

Kuidas olla kaugtöös edukas ning kaugtööga seotud väljakutsed enda jaoks ümber keerata? Enda kogemusest räägib lähemalt Jolose projektijuht Mari-Liis Nõlvak, kes on viimased kolm talve teinud kaugtööd Aasiast, Bali saarelt ning on oma karjääri jooksul olnud seotud mitmete rahvusvaheliste projektidega

Paar tundi siia-sinna ehk võitlus ajavahega

Kaugtöö võib keerukas tunduda tänu selle virtuaalsele formaadile, kuid tõelist väljakutset pakub ka töötamine täiesti teisest ajavööndist. Mari-Liis on pidanud sammu pidama lausa kuuetunnise ajavahega, mis lahutab Balit ja Eestit.

Kui Eesti kolleegid alles enda esimest kohvi rüüpavad, on Balil juba tööpäev täies hoos. Selleks, et olla sünkroonis kogu meeskonnaga ning leida endale ka piisavalt vaba aega, on Mari-Liis loonud endale loogilise ja produktiivse rutiini.

„Oluline on tööpäevadel leida aega iseendale, hobidele ja perele ehk sõltumata ajavahest ei tohiks ära kaduda igapäevased toimetused, samas on oluline jälgida, et tööpäeva alguseks ei oleks keha ja vaim päevast juba väsinud,“ selgitab Mari-Liis. „Selleks, et kõike ühes päevas teha, on vaja kohandada endale vastavalt kõige toimivam päevaplaan.”

Olles mitmendat talve katsetanud mitmeid eri variante, on Mari-Liis leidnud enda jaoks just selle kõige õigema: „Kuigi paljudele võib jääda mulje, et soojal maal elades käiakse iga päev kusagil uues põnevas kohas, siis tegelikult mööduvad siinsed tööpäevad üsna ühetaoliselt. Ärgates loen raamatut, siis lähen joogasse, peale seda söön kodus ja puhkan. Tavaliselt umbes ühe paiku lähen coworkingusse tööle, Eestis on kell siis seitse hommikul. Tööd teen kuni kella kümneni õhtul, Eesti aja järgi lõpetan tööpäeva kell neli õhtul ja peale seda lähen otse koju magama.”

Tähelepanu ja motivatsioon

Töötamine väljaspool enda tavapärast töökeskkonda võib olla põnev ning paljude ahvatluste keskel võib olla raske leida seda õiget tasakaalu töö ja vaba aja vahel. Selle jaoks on Mari-Liis loonud endale rusikareeglid, mis võimaldavad hoida motivatsiooni kõrgel ka kaugtööd tehes.

„Nädala sees ei väsita ennast ringi reisimisega, vaid keskendun ainult tööle, uusi kohti saab alati avastada nädalavahetusel või selle jaoks eraldi puhkust võttes. Tähelepanu ja motivatsiooni hoidmiseks soovitaksin leida endale see üks koht, kus alati tööd teha, näiteks käin ise igapäevaselt ühes kindlas coworkingus tööl,  see eraldab selgelt töö ja eraelu ning lisaks on tore teiste inimeste kõrval tööd teha, mis mõjub samuti väga motiveerivalt,” selgitab ta.

„Coworking kontor annab võimaluse tutvuda ägedate ja inspireerivate inimestega üle maailma. Lisaks sellele, et see loob mugava keskkonna töötamiseks, on taoliste kohtade eesmärk ühendada inimesi. Paljud minu tuttavad coworkingus töötavad küll erinevates ettevõtetes, aga tööpäevadel aitavad siin inimesed üksteist ning tänu sellelisele suhtlusele on sündinud mitmed uued ja ägedad ettevõtmised.” 

Ärajäänud jõulupeod ja pidustused ehk FOMO

Kaugtööd tehes ei saa FOMOst (lühend inglise keelest: fear of missing out ehk hirm jääda millestki ilma – toim) üle ega ümber ning on ju teada, et kõike head korraga ei saa. Selleks, et kaugtööd tehes säiliks tiimitunne, tuleb nii töötajal endal kui ka tiimil veidi pingutada.

„Minul on väga vedanud sellega, et tiim kaasab mind kõikidele erinevatele koosviibimistele. Näiteks ühel aasta jõulupeol lugesin läbi Zoomi kontoris viibivale jõuluvanale luuletust ette. Ja kui eelmise aasta lõpus võitis minu juhitud projekt BEA auhinna, siis kolleegid helistasid läbi WhatsAppi mulle Bali aja järgi öösel kell kaks, et hetkeks koos võitu tähistada,” meenutab Mari-Liis.

Ta jätkab: „Kui meil toimuvad tiimiüritused kontoris, siis olen tavaliselt kontoris suurelt seina peal ning kolleegid käivad minuga suhtlemas nii nagu tavalistel üritustel. See on üsna veider formaat, aga tegelikult annab see hästi sooja ja hea tunde, et olen osa tiimist ning mind kaasatakse nii palju kui võimalik.”

Mari-Liis soovitab ka teistele tiimidele, kelle kolleegid töötavad kusagilt kaugemalt, kaasata neid nii palju kui võimalik tiimiüritustele ja koosviibimistele, sest kõik vahendid selleks on ju olemas. 

Ootamatud üllatused

Põhjamaises Eestis tavapärane tööpäev võib lõppeda sombuse vihma või lumesajuga. Bali saarel on Mari-Liis pidanud harjuma nii tugevate tormidega, mis võtavad interneti ära, kui ka lihtsalt täiesti ootamatute olukordadega.

Üks näide: „Mõned nädalad tagasi otsustasin, et teen kiire lõunasöögi enne tööpäeva. Pakkisin asjad rolleri alla ning kui kohviku ette jõudsin, ei avanenud minu rolleri iste, mille all oli mu telefon, rahakott ja arvuti. Lõunasöögi asemele seiklesin ilma kaardita pool linna läbi ja küsisin kohalikelt abi, et mehaanikut leida. Lõpetasin enda lõunaaja töökojas, kus istusin katkiste rollerite keskel ja vaatasin tühja kõhuga, kuidas mu roller tükkideks lahti võeti.

Poolteist tundi hiljem sain arvuti kätte, söögi peale ei jõudnud mõeldagi, sest pidin otse koosolekule minema. Ootamatused ei lõppenud sealmaal, sest koosoleku ajal tundsin järsku tugevat maja värinat ning peale kiiret googeldamist sain aru, et umbes 150 km kaugusel oli just olnud tugev maavärin. Sellised kogemused on õpetanud mulle kannatlikkust ja seda, et mõistlik on olukordadega lihtsalt kohaneda ja olla lahendustele orienteeritud.” 

Vaatame asja positiivselt ka

Eeltoodud väljakutsetele vaatamata peitub kaugtöö taga palju võimalusi ja positiivseid külgi. Juhtida projekte, teha koostööd inimestega ning juhendada teisi teiselt poolt maakera on saanud hädavajalikuks oskuseks. „Välismaal elamine ja üksi kaugelt töötamine on teinud mind kindlasti palju enesekindlamaks ja iseseisvamaks. Kontoris olles jagame tihti kolleegidega muresid ja küsime abi, eemal olles tuleb lihtsalt asjad ise ja kiiresti ära teha,” toob Mari-Liis välja ühe nüansi. 

Viimased aastad on Jolosele tõestanud, et globaalseid projekte on võimalik juhtida ükskõik kust maailma otsast. Heaks näiteks on W2K projekt, mis on pälvinud tähelepanu nii kodusel Kuldmunal ning saanud ka maailmatasemel tunnustuse. W2K projektijuht Mari-Liis viibis ise suurema osa ettevalmistuse ajast Balil, klient Wolt oli Soomes ja üritus leidis samuti aset üle lahe ehk suurte projektide edukaks elluviimiseks ei pea enam ammu füüsiliselt koos viibima. 

Kaugtöö tegemine on saanud uueks normaalsuseks. Kui agentuur suudab näidata ja tõestada, et on võimeline ka üle piiri projekte virtuaalselt ellu viima, siis on see kindlasti tugevus, mis ei jää märkamata ühelgi rahvusvahelisel kliendil ega partneril. 

Mari-Liis lisab lõppu: „Tänapäeval on võimalik kõike teha! Tuleb lihtsalt tegema hakata!”

Toimetas Kaarel Täll, TULI

Jolos on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 87 liiget.

Kõik uudised