Uue aasta alguses on nii inimestel, ettevõtetel kui kogu ühiskonnal kombeks anda lubadusi ja seada uusi sihte. Varasemad kogemused, eelmiste perioodide tulemused ning muutused annavad aluse trendidele, mida uue energiaga töösse rakendada. Seda ka kommunikatsioonis. 2022. aastal võib prognoosida just nende trendide tähtsuse kasvu, kirjutab Optimist Publicu partner ja strateeg Mari-Liis Ahven.  

Brändikommunikatsioon – mida lihtsam ja selgem, seda mõjusam

Eesmärgi- ja väärtuspõhine kommunikatsioon on muutunud primaarseks.

Mitmed uuringud näitavad, et tarbijate ootused nii riiklikele institutsioonidele, ettevõtetele kui ka brändidele, kellega nad kokku puutuvad, on lihtsad – oodatakse sõnumite selgust, läbipaistvust, vastutustundlikkust ning jätkusuutlikkusse panustamist. Seda sõltumata sektorist, milles tegutsetakse.

Kuna maailmas on praegu palju ebakindlust tuleviku osas ning inforuum on tugevalt küllastunud, suureneb ka konkurents tähelepanu loomisel – seejuures on  iseäranis oluline hoida selgeid sõnumeid, millest on võimalik üheselt aru saada.

Seetõttu peaks 2022. aastal olema brändide eesmärk lihtsustada oma sõnumeid ning nende adresseerimist.

Sihtrühmapõhised lähenemised, digikanalite eelistamine ning selged, konkreetsed näited, mis aitavad sihtrühmal üheselt sõnumit mõista, avaldavad ka suuremat mõju ning saavad positiivsemat tagasiside.

Tööandjate vastutuse ja tööandja brändingu olulisuse kasv

Jaht oma ala ekspertidele, motiveeritud ja kogenud inimestele on tugevam kui kunagi varem. Kui varasematel aastatel oli fookuses suuresti vaid IT-sektori tööjõupuudus, siis täna oleme olukorras, kus suure arengupotentsiaaliga töökohti on rohkem kui töötajaid, kes võimalusi realiseerida aitaksid.

See toob ka alanud aastal tugevalt fookusesse tööandjate vastutuse nii senise töökeskkonna arendamisel kui ka ootuse, et ettevõtted panustaksid varasemast enam tööandja brändi tugevdamisse ja kommunikatsiooni.

PR-sektori jaoks tähendab see, et kasvab nii sisekommunikatsiooni osatähtsus, huvi kvaliteetse ja jätkusuutlikku tööandja brändingu ja personalijuhtimise vastu, aga ka vajadus tugevdada suhteid kogukonna ja toetajatega.

Sotsiaalmeedia mõju jätkuv kasv – eriti kaubandussektoris

Kestev pandeemia olukord on kiirendanud digitaalseid suundumusi – seda eriti sektorites, kus digikanalid on aidanud ettevõtetel ka kriisiolukorras ellu jääda.

Nii näiteks kasvas kaubandussektoris oluliselt e-kaubanduse osatähtsus ja seda enamikes tarbijarühmades, sõltumata vanusest.

Omakorda oluline mõju tarbimisharjumuste muutuste kujundamisel on olnud sotsiaalmeedial, mille tähtsus jätkab ka 2022. aastal kasvu.

Sõltumata sellest, kas kasutusel on nn vanad platvormid nagu Facebook ja Instagram või toetab brändi keel ka uuemate platvormide, nagu TikTok, kasutuselevõttu, siis on suhtluskanalitel tohutu roll tarbijateni jõudmisel, nende kaasamisel, klienditeenindusel ning seeläbi ka konkurentidest positiivselt eristumisel.

Sotsiaal- ja digimeedia kommunikatsiooni puhul on oluline luua jälgijate jaoks olulist väärtust, mis kõnetaks. Kaasava sisu osatähtsus on olulisem kui leviku suurus ehk dialoogi hoidmine ja kasvatamine peaks olema tugevalt fookuses.

Päris sündmused teevad comeback’i

Digi- ja hübriidüritused on olnud küll heaks alternatiiviks, kuid päris sündmuste rolli need kommunikatsioonis 100% üle võtta ei suuda.

Õnneks on tänu vaktsineerimisele, testimisvõimalustele ning hübriidlahenduste kasutamisele näha koroonakriisi-tunneli lõpus sündmuskommunikatsiooni suhtes piisavalt valgust, et uskuda sündmuste osakaalu taastumisse.

Konverentsid, korporatiivsündmused, turundusüritused, aga ka lihtsalt klientidega ja meeskonnaga silmast-silma kohtumised, pikemad arutelud jms – on kommunikatsioonivahendina vajalikud, et hoida ja arendada sotsiaalseid ja majanduslikke sidemeid. Inimesed igatsevad vahetut kontakti rohkem kui eales varem.

Nii nagu rahvusvaheliselt, on ka Eestis lootust 2022. aastal päris sündmuste aktiivsema toimumise osas. Sündmuskommunikatsiooni erilisus peitub aga terviklikes lahenduses ning selles, et sündmus peegeldaks ettevõtete väärtuseid ning hoiaks püstitatud teemal ka fookust.

Mõõdetavad tulemused toetavad vastutustunnet ja  jätkusuutlikkust – nii ka kommunikatsioonis

Kuna selgus, ausus ja läbipaistvus on alanud aasta PR-põhiootused, siis ei piisa vaid nn populaarsete sõnumite esitamisest, vaid vajalikud on ka reaalsed mõõdetavad tulemused, mis aitaks sõnumite valiidsust hinnata.

Muuhulgas mõjutab andmekesksus ka ettevõtluskultuuri- ja juhtimist ning suhtlust oluliste huvigruppidega.

Näiteks on näha, et ettevõtete sotsiaalse vastutustundliku käitumise kõrval on aina suurema tähtsusega ka organisatsioonis keskkonna-, sotsiaal- kui ka juhtimismeetmete (ESG) rakendamine ja kasutamine kommunikatsioonitegevustes.

Corporate Social Responsibility ehk CSR tegevused hõlmavad ettevõtte tegevust, tavasid ja otsuseid, mis puudutavad sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke probleeme ning nende parandamisse panustamist  Need on ettevõtte kultuuri nn nurgakivid, andes hea ülevaate väärtustest, mida üks organisatsioon hindab ja oluliseks peab.

ESG (Environmental, Social Governance) kriteeriumid aitavad  ettevõtte pingutusi ka mõõta, keskendudes kvantitatiivsetele tulemustele, mis omakorda aitavad teha nii investoritel kui ka tarbijatel paremaid otsuseid. Just neid väärtuseid ja andmeid on vajalik kasutada senisest veelgi enam kommunikatsioonis, et hoida sõnumite selgust, läbipaistvust ning suurendada mõju.

Mari-Liis Ahven, Optimist Publicu partner ja strateeg

Optimist Public on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 87 liiget.

Kõik uudised