Making Sense’i esineja Jyrki Poutanen: reklaamindus peab peeglisse vaatama, meil on seljataga räpane minevik
Ega iga päev ei saa TULI portaalis sõna inimesed, kes on Adweeki poolt nimetatud maailma 100 loovaima inimese hulka. Täna saab. Making Sense’i esineja – loovjuht ning agentuuri United Imaginations kaasasutaja Jyrki Poutanen mõtiskleb jätkusuutliku turunduse teemadel.
Jyrkil on kogemust küllaga, oma rohkem kui 25aastase karjääri jooksul on ta teadmisi ammutanud ning oskuseid näidanud erinevates Soome reklaamiagentuurides. Seda nii kunstilise- kui ka loovjuhina. Tema eriliseks kireks on jätkusuutlikkus, mis on üks 3. novembril toimuva Making Sense’i konverentsi peateemadest – teiseks peateemaks on andmed, neil jõuame samuti peatuda.
Jätkusuutlikkuse puhul peab Jyrki oluliseks mainida, et see ulatub kaugemale kui keskkonnaküsimused. Ühe katuse alla mahuvad nii sotsiaalsed küsimused, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsus laiemalt.
“Turundusmaailmas on olnud mitmeid ajastuid,” räägib Jyrki. “10-12 aastat tagasi hakkasid brändid otsima oma kohta maailmas, nad hakkasid andma lubadusi ja tegema kampaaniaid, et nad on head. Maailm on ajaga muutunud läbipaistvamaks ning seetõttu on loogiline, et ka ettevõtted ja turundus on samal teel.
Ma olen reklaaminduses olnud üle 25 aasta ja ma arvan, et ma võin öelda – ma vähemalt loodan –, et ma pole teinud maailma halvemaks. Kui vaadata minevikku, siis reklaamindus on ka halba teinud, näiteks teinud suitsetamise lahedaks.
Praegu on reklaamindusel õige aeg peeglisse vaadata ja nentida, et meil on seljataga räpane minevik. Minu nägemus on, et me peame selle puhtaks pesema. Agentuurid ja brändid ongi praegu teadlikud, et me peame paremad olema, sest me vastutame paljude halbade asjade eest, mis meie planeedil toimub.”
Halvad kukuvad pikali
Jyrki sõnul oli kümme aastat tagasi palju ettevõtteid, kes ütlesid, et nad on head brändid, aga reaalseid tegevusi selleks ei teinud. Praegu on olukord parem, kuid alati saaks veel paremini.
“Ma olen idealistlik ja arvan, et kui su äri on hea, on see ka maailmale hea,” arutleb ta. “Aga muidugi, on palju pesu – on rohepesu, on tõepesu, on suuri firmasid, kes üritavad oma imagot särama lüüa, kuid tegelikult teevad halbu asju. Aga maailm muutub järjest läbipaistvamaks ja ma arvan, et lõpus head tüübid seisavad püsti ja halvad kukuvad pikali. See võib võtta aega, aga ma olen optimistlik ja loodan seda.”
Tere, kolleeg-tehisintellekt
Jyrki töötas eelmise kümnendi keskpaigas põgusalt agentuuris Avaus Marketing, mis on tuntud just oma andmeanalüüsi poolest. Teda väga huvitas, kuidas andmete võimalusi loovuses ära kasutada.
“Andmed annavad meile suuna, kuid loovust ei saa ka ära unustada, need asjad käivad käsikäes,” alustab ta ja toob sisse põneva teema tulevikust, mis enam ei olegi nii kauge tulevik. “Meil tuli täna (20.10 – toim.) välja kampaania, kus me kasutasime illustratsioonides tehisintellekti abi. Ma arvan, et reklaami- ja loovtööstus oli viimane, kes arvas, et tehisintellektid tulevad nende tööd tegema, aga praegu tundub, et asi on võib-olla vastupidi, varakult tulevad meie juurde.
Aga me ei peaks seda kartma ega silmi ära peitma, me peaks selle vastu võtma. See on lihtsalt uus võimalus, kuidas loovust ära kasutada. Loovus pole ainult joonistamine, vaid ka masinale ütlemine, kuidas joonistada. Tehisintellekt oli tiimi osa, andsime talle ülesandeid, et tulemus tuleks selline nagu sooviks.
Tehisintellekt annab palju uusi võimalusi, kuidas loovust ja andmeid kasutada. Elame põnevas ajas. Nagu ütlesin, karta ei tohiks, ära mõtle, et sa oskad ainult loominguliselt kirjutada, mõtle, kuidas oma loomingut ses uues ajas teistmoodi kasutada.
Projekti juures olid ikka kunstiline juht ja disainer ka. Ma loodan, et tehisintellekt on tulevikus nagu meie kolleeg, aga eks aastate pärast näeme, kas mul oli õigus või mitte.”
1+1 pole 2
Paari nädala pärast näeme Jyrkit aga Making Sense’i laval, kus ta räägib isikliku ja inspireeriva loo oma agentuurini jõudmisest. Ta tahab julgustada loovaid inimesi kohustuslikest kastidest välja vaatama ning looma midagi päris oma. Kohustuslikud kastid jätavad mulje nagu Jyrki näeks, et turunduses ollakse liialt turvalised. Kas on nii?
“Turundus on ühest küljest ebaturvaline amet,” räägib ta. “See ei ole matemaatika, 1+1 ei võrdu alati 2. Sinu ideid ja hinge arvustavad teised inimesed, nii kliendid kui ka publik. Stressi on palju ning seetõttu on turvaline olla mõnes suuremas agentuuris.
Mina olen sel alal juba vana kala ja mul oli pikalt unistus midagi ise teha. Kui ma olen 30 aasta pärast vanadekodus, siis ma saan karjäärile tagasi vaadata ja olle uhke, et tegin oma firma ja andsin inimestele tööd. Jah, on inimlik otsida suurematest ettevõtetes ulualust, aga julgustan edasi liikuma. Oma äris saad teha väärtuspõhiseid otsuseid, mida suuremates ettevõtetes teha ei saa. Seal pead tegema asju, millega sa pole nõus, sest see on sinu töö.”
Kes on kõige loovam inimene maailmas?
Kuna Jyrki on valitud saja loovaima inimese hulka, on paslik uurida, keda ta ise peab kõige loovamaks inimeseks. Küsimus tabab teda ootamatult, kuid lõpuks ütleb ta, et ilmselt vastaks ta ka kahe kuu pärast samamoodi.
“Hmm, ma olen muusikafänn ja mulle meeldib ka püstijalakomöödia, sest nad on head kriitikud,” alustab Jyrki. “Aga kõige rohkem hämmastab mind Björki karjäär. Ta ei tee muusikas ühtegi kompromissi, ta teeb täpselt seda, mida ta tahab ning ikka müüb palju albumeid. Ta on alati jäänud ennekõike artistiks.”
Autor: Siim Kera
