Üht kahest Kuldmuna disainižüriist juhib Taeva kunstiline juht ning ADC Eesti esindaja Piia Põldmaa. Kuidas meie disain elab ning mis näoga Piia supermarketites ringi käib ja pakendeid vaatab?

Kas Eesti disaini seis on aegade parim? Kui arvestada, et mullu võideti ADC Euroopa festivalilt 11 auhinda. 

Jah, loomulikult on Eesti disaini seis läbi aegade parim, sest ma usun arengusse. Ja ei, loomulikult ei ole seis läbi aegade parim, sest ma usun arengusse. Tegelikult on mul muidugi jätkuvalt hea meel nende võidetud auhindade üle, sest see näitab, et oleme õppinud tegema paremat tööd ning selle töö tulemusi paremini konkurssidel esitlema. 

Aga minu kui disaineri jaoks näitab asjade paremat seisu hoopis see, kui disainerite töö tulemusel on meie ümber paremini disainitud keskkond ja ühiskond, kus me iga päev toimetame. Olgu selleks kasvõi lihtsamalt kasutatav Maksuameti kodulehekülg või võimalus puudega inimestel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas osaleda. Või hoopis mõne suure Eesti ettevõtte edu välisturgudel või väikese perefirma edu kodumaisel turul, kus tänu paremale disainile nende toode üles leitakse.

Mida teha või mida peaks muutma, et me rahvusvaheliselt veel rohkem auhindu võidaks?

Vastus on lihtne – me peame tegema paremini tööd ja ühtlasi julgema selle töö tulemustega konkurssidel osaleda. Loomulikult tähendab see ka seda, et peame tegema paremat tööd oma tööde esitlemisel. Ja esitlemise all ei pea ma silmas ainult konkursse, vaid ka oma töö paremat esitlemist kliendile, sest see on reeglina kõige esimene koht, kus selgub, kas häid ideid üldse ellu viima hakatakse.

Milline oli kokkuvõtlikult 2022. aasta Eesti disainis? 

Eesti disain on muutunud väga palju professionaalsemaks ja samal ajal mitmekesisemaks ning originaalsemaks. Mulle väga meeldib, et juurde on tekkinud täiesti arvestatav hulk sõltumatuid väikesi tegijaid, kes panevad vanad ja kogenud tegijad konkurentsis proovile ja ei lase neil laisaks muutuda. 

Disaini tellijaid on kõvasti juurde tulnud ehk inimesed on paremini hakanud disaini väärtusest aru saama. Disainerid tegelevad järjest laiema ja laiema tööde spektriga. Näiteks Kuldmunal ei olnud alguses sotsiaalreklaami kategoorias peaaegu üldse töid. Praegu ei pääse sa enamikes kategooriates piltlikult löögilegi, kui su tööl ei ole lisaks mingit sotsiaalset mõõdet.

Mis sa arvad, miks mõned disainid on rahva seas niivõrd suurt vastukaja tekitanud? Näiteks Kalev. 

See, mis Kaleviga juhtus, näitab tegelikult seda, et inimesed peavad seda brändi päriselt enda omaks. Ja seda tuleb võtta tugeva komplimendina, sest see on üldse kõige kõrgem tase, kuhu üks bränd inimestega suhestumisel jõuda võib. 

Tegijatele on see aga loodetavasti korralik õppetund ning sunnib meid kõiki turundajatena uuesti üle vaatama oma töö metoodikad ja nende piirid. Nagu me näiteks värskelt valimiste kontekstis nägime, siis igasugustel eelküsitlustel ja tarbijauuringutel võib olla sees täiesti märgatav veaprotsent.

Me võiks disaineritena vahel mõelda rohkem ka omaenda piiridele ehk väga lihtne on end pidada kogu sihtgrupi esindajaks, kuigi me seda kunagi täielikult ei ole. Lisaks vaataks ma samuti uuesti süvitsi otsa oma brändiväärtustele ja mõtleks, kas töö tegemisel ja teostamisel ei teki kusagil väärtuskonflikte.

Räägime veel pakenditest. Kui sa lähed ühel ilusal laupäeva hommikul poodi ja seal ringi käid, siis milline pilt sulle avaneb? Näed ilusaid asju või tuleb vahepeal pilk ära pöörata, sest lihtsalt ei suuda vaadata?

See on tõesti tõsi, et minuga on alati teistel “lõbus” poes käia, sest ma kogu aeg kommenteerin ümbritsevaid pakendeid. Isegi välismaal lähen ma alati suurematesse toidupoodidesse mitte süüa ostma, vaid pakendeid vaatama. Tegelikult on pilt poes järjest paremaks läinud. Keskmine Eesti toidupood sarnaneb heas mõttes pigem Põhjamaadega. Loomulikult on igasuguse kujundusega tooteid. Mul on vahel kahju sellistest toodetest, mis on väga-väga head, aga mille inimesed kehva pakendi tõttu ostmata jätavad. 

Uuringutega on kindlaks tehtud, et pakendi kujundus mõjutab toote kvaliteedi kuvandit. Ilus pakend võib inimeste jaoks toote kvaliteedi tunnetust tuntavalt tõsta. Muidugi on meil palju tooteid, mille puhul inimesed vaatavad pakendit ainult selle pilguga, et see riiulilt kiiresti üles leida ehk nad ostavad toodet. Siis peab pakendi uuendustega väga ettevaatlik olema, et nad oma toodet ära ei kaota, isegi kui see pakend selle käigus palju ilusamaks muutub. 

Ehk kui me mõtleme üldse sellele, mis on hea pakend, siis neid aspekte selle pakendi headuse juures on väga palju rohkem kui ainult esteetiline välisilme. Pakendil on väga palju funktsionaalseid nõudmisi. Disainerina vaatangi peale välimuse tihti ka seda, kuidas keegi mõne funktsionaalse probleemi on lahendanud. Keskkonna peale mõeldes on ilmselt parim pakend see pakend, mida ei olegi olemas.

Mis alustel sa žürii kokku panid? 

Kõigepealt vaatasin inimeste kompetentsust seoses konkreetse žürii tööga. Disainerid on väga erinevate oskuste ja kogemustega. Ma väga hindan kõigi oma žüriiliikmete disainialast tegevust. Edasi vaatasin igas mõttes tasakaalu ehk vanad-noored-naised-mehed ja loomulikult erinevad vaated disainile. Ma ei näe põhjust moodustada nö “sõpruskonna” žürii, sest siis ei kipu tekkima vajalikku diskussiooni. 

Eesti piires on see kohati väga keeruline, sest enamik kogenud disainereid on omavahel teretuttavad. Siinkohal aitab kaasa välisliikmete kaasamine. Üle pidi vaatama ka inimesed, kes on viimaste aastate jooksul žüriitöös osalenud. Ehk et samad nimed ei korduks kogu aeg. Mitmekesisus tuleb alati kasuks. Ma ootan žüriilt asjalikku ja professionaalset arutelu, ausust ning erapooletust parimas mõttes.

Disainižüriides on ka välismaised liikmeid. Sinu žüriis on üks leedulane. Mida see konkursile juurde annab?

See annab juurde väga vajaliku neutraalse kõrvaltvaataja pilku. Nii pakendite- kui ka identiteedisüsteemide puhul võib juhtuda, et oleme ise neid tooteid ja brände juba aasta jooksul näinud ja nendega ära harjunud. Meil kõigil võib nendega olla juba oma suhe ja kontekst. 

Kõrvaltvaatajal seda reeglina ei ole, tema jaoks on need täiesti uued. Algirdasel on väga suur kogemustepagas, mis puudutab välismaiseid konkursse ja žüriis osalemist ehk tema  kvaliteedinõudmised on omaette väärtus. Ma tõin žüriisse seekord leeduka ka seepärast, et neil on meiega sarnased eelarved ja problemaatika. Nad tajuvad disaini natuke sarnaselt kui meie. 

Disainižürii I (hindab pakendi- ja brändingukategooriaid)

Juhib Piia Põldmaa (Taevas)

• Helen Ojamäe (turundusjuht, Nordic Milk)
• Kaarel Kala (brändidisaini juht, Bolt)
• Martin Voltri (partner/disainer, Fraktal)
• Marge Nuggis (kunstiline juht, Kontuur LB)
• Algirdas Orantas (Leedu) (partner/kaasasutaja, CRITICAL; Leedu disainiliidu juhatuse esimees)
• Stepan Solodkov (kunstiline juht, Tabasco)
• Martin Lazarev (graafiline disainer, Vectorino)

Esita töö Kuldmunale

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised