“Huvitav disain on minu jaoks see, mis ei võta enda toimimise mõõdupuuks allumist kapitalistlikele ambitsioonidele, vaid kujutab endas tervistavat skepsist status quo suhtes,” räägib mullu aasta disaineriks valitud Aimur Takk, kes juhib ühte kahest Kuldmuna disainižüriist. Valdkonna hetkeseisu kõrval vestleme üsna palju ka Aimuri ühest armastusest, mis liiga tihti TULI veergudele ei jõua – tüpograafiast!

Esita töö Kuldmunale

Aimur, sind valiti septembris aasta disaineriks. Väga hilised õnnesoovid! Kui suur tunnustus see sinu jaoks on?

Aitäh! Ma ei ole kindel, kas otsustajad said aru, millisele disainerile nad sel korral säärase tunnustuse andsid. Olin üsna jahmunud, kuid ikkagi tänulik. See paneb mind Eesti disaini arengu nimel veel aktiivsemalt tegutsema. 

Me ei räägi oma portaalis just liiga tihti tüpograafiast. Kas Eesti ettevõtted saavad selle vajalikkusest aru? 

On jäänud mulje, et tüpograafia mõju tähtsust peetakse järjest olulisemaks. Üha enam võime väga erineva mastaabiga projektides kohata sisuga seostatud tüpograafilisi lahendusi. 

Oleme Tüpokompaniis koos Andree Paatiga pidevalt disainiprotsessidesse kaasatud, muuhulgas just meie erioskuse tõttu luua side laiade teemade ja tähedisaini mikrotasandi vahel. Pingutame, et näidata nii disainiagentuuridele kui ka lõppklientidele erinevaid võimalusi sisenemaks tüpograafia abil tarbijate (ala)teadvusesse. 

Lisaks oleme Andreega mõlemad viimasel kaheksal aastal panustanud tüpograafia baasharidusse Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas ning eest vedanud fontide disainimise mikrokraadi kursust. 

Need algatused on avanud nii mõnegi kaasalööja silmis uue perspektiivi, mis loob kobedama pinnase erialase arengu jätkuks nii üksikisikule kui ka Eesti disainile laiemalt. Usun, et tüpograafiaalast haridust tasub vähemalt kõrgkoolide tasemel senisest rohkem pakkuda, kasvõi valikainena. Ootus selleks on igakülgselt olemas. 

Tüpokompanii – agentuur, mille sa koos Andreega asutasid – üks idee on viia kokku traditsioon ja innovatsioon. Palun räägi sellest filosoofiast lähemalt.

Suur osa disainereid kipub liigselt toetuma eelsätestatud seadetele. Teisalt ei paku kaasaegsed töövahendid disaineritele piisaval määral lõtkusid, iga liigutuse üle on võimalik haarata kontroll. 

Harvad on hetked, kui disainides juhtub loomuliku protsessi tulemusena midagi ootamatut. On ju tavapärane, et disainerid teevad pingutusi võltsimaks ajaloost tuttavaid efekte, mida oma füüsilises autentsuses igatsetakse kogeda, kuid tulemuseks saadakse digilahendus, mis on lihtsalt õõnes. 

Küsimus pole mu meelest ka selles, kas digitaalsed vahendid suudavad hakata visuaalselt perfektselt jäljendama möödunud aegade pildikeelt – hingetuks osutub see sellegipoolest. 

Selleks, et mitte piirduda sääraste möödunud aegade haledate varjudega, oleme otsustanud oma oskuste pagasit kirjatüüpide tegemisel laiendada ja läbi proovida võimalikult palju erinevaid osalt unustusehõlma vajunud poolanaloogtehnikaid. 

Oskusteabe säilitamisega püüdleme erialase tervikarusaama poole. Teadmine, kelle õlul me disaineritena seisame, loob võimaluse laenata teadlikumalt. Näeme, et see salvestub nüansseeritult meie kaasaegsete väljundite materjalikäsitluses. 

Tüpokompanii hiljutistest projektidest on siinkohal sobivaks näiteks TYPA trüki- ja paberikunstikeskusega koostöös valminud Eesti puutähtede pärandit silmas pidav kaasaegsetele ootustele vastav kõrgtrükiks mõeldud modulaarne kirjatüüp Moodul, millest sünnib lähiajal ka digitaalne versioon.

Paralleelselt on meil käsil seoses tulevase näitusega Arhitektuurimuuseumis 1980. aasta olümpiaregatiks valminud Tallinna infošrifti elluäratamine, ent sedapuhku nautides võimalust olla otsekontaktis toonase versiooni autori Tiit Jürna ja linnakujundusgruppi vedanud Matti Õunapuuga. Oli meelikõditav vaadata nendega koos läbi pea kõik originaaljoonised ning täheldada vanameistrite äärmist terviku- ja detailitundlikkust. 

Nii siin kui ka muu maailma ees peame oluliseks esile tuua meie regiooni kirjakunsti eripära, mida on mõjutanud järsud kultuurilis-poliitilised katkestused. Eesti tüpograafiline pärand pole siiani saanud võimalust oma lugu laiale maailmale tutvustada. Suur osa sellest, mis siinmail möödunud sajandil loodud, vääriks taasavastamist, ümbermõtestamist ning uut võimalust tänapäevastes väljundites. 

Kuidas Eesti disainil läheb? 

Keskendun oma vastuses kohalikule graafilisele disainile selle paljudes väljundites. Kommertsis toimuv on enamasti igav, ühemõttelisust – või äärmisel juhul kahemõttelisust – taotlev, liigselt lakutud, poolfabrikaatidele toetuv ja klišeedest üle kuhjatud. Nurgad on maha lihvitud, teenitakse keskpärasust. 

Harva juhtub seal vallas midagi huvitavat; vahel selgub väärtus üksnes juhuste kokkulangemisel tagasivaatavalt. Mu meelest pole see piisav. 

Kõik kommertsist väljaspool on oma mitmekesisuses huvitav. Kahjuks paistab haigutavat lõhe huvitava ja müüdava disaini vahel. Huvitav disain on minu jaoks see, mis ei võta enda toimimise mõõdupuuks allumist kapitalistlikele ambitsioonidele, vaid kujutab endas tervistavat skepsist status quo suhtes. 

Neid tasandeid, kus seda väljendada, on palju, ent ilmselt jõutakse kiire elutempo tõttu käsitleda ainult pinnapealset osa. Samas ei pruugiks ma olla keskmise disainiagentuuri tööga rahul ka siis, kui neis toimuks ülikiire ideede ülevõtt äärealadel toimuvast, sest sellega ei kaasne sisemist muutust iseseisva mõtlemise suunas. Kahjuks oleks selle tulemuseks üksnes järjekordne tähendusest irdunud välispinnaga maialt pakendatud toode, mis mõjuks rohujuuretasandil vaimselt laostavalt. 

Pakun, et kohalikes kommertsprojektides pole loodud tingimusi jõudmaks huvitavate küsimusteni, sest kell tiksub. Hindan kõrgelt disainereid, kes võtavad vaevaks tuhnida, kuni küsimused on leitud, sest alles siis hakkab juhtuma. 

Milline on hästi esitatud Kuldmuna töö?

Aus nii autori, kliendi, žürii kui ka laiema publiku ees. Olen kriitiline näiteks mock-up’ide abil loo suureks puhumise suhtes. Sooviks näha disaineritelt päris pingutust töö sisu edasi andmisel adekvaatsete kontekstuaalsete võtete abil. See eeldab tõenäoliselt ka laiemat muutust klientide harimises. 

Kommertsprojektide taandamine sissetöötatud mudelitele loob küll võimaluse jõudmaks ladusalt lõpparve esitamiseni – ja uue kujundustöö ette võtmiseni –, aga minu meelest tuleks kõigil osapooltel olla rohkem valmis keskenduma üksnes sisule. Kui sellega kaasneb pea igal tasandil väiksem tootmine, siis oleme sisuliselt õigel teel. 

Disainipakkujate ärimudelid vajavad kaasajastamist. Kogenud disainer ja žüriiliige loeb Kuldmuna töö esitluslaadist välja nii mõndagi konkreetset töö esitaja väärtusilma kohta. Vaevalt, et see kedagi üllatab, aga ilupiltidest ei piisa, kui rebu ei ole. 

Mille põhjal sa žürii moodustasid?

Liikmete valiku puhul pidasin tähtsaks kogemust ruumikujunduse-, kommunikatsiooni-, graafilise disaini ja reklaamimaastikul laiemalt, ent paralleelselt ka teatavat sellest eraldiseisva erialase (kunsti)praktika viljelemist. Olgu selleks siis isekirjastamine, trükikunst, luuletamine, musitseerimine, kaasaegne kunst, loovuurimuslik kirjutamine või inimmõju vähendamine keskkonnale. 

Enamikega neist olen kokku puutunud tänu ühisele taustale EKAs, mille pinnalt sünnib jätkuvalt disainimaailma mehhanisme kriitiliselt mõtestavaid algatusi, mis omakorda loovad eeltingimusi jätkamaks teadlikumat visuaalkultuuri arendamist.

Esita töö Kuldmunale

Disainižürii II

Juhib Aimur Takk (Tüpokompanii)

• Ott Kagovere (graafiline disainer; graafilise disaini osakonna juhataja, EKA)
• Henri Kutsar (graafiline disainer, Henri Kutsar Disain OÜ)
• Maria Muuk (graafiline disainer; uurija ja kirjutaja, Maria Muuk OÜ
• Kadri-Maria Külaots (graafiline disainer ja illustraator, Polaar Studio)
• Maria Helena Luiga (disainer ja arhitekt, stuudio kuidas.works)
• Laura Merendi (graafiline disainer, Kolmapäev)
• Carl-Robert Kagge (graafiline disainer ja kunstnik, Vabariigi valitsuse kommunikatsioonibüroo)

Kuldmuna 2025 ajakava

• Tööde esmailmumise vahemik: 01.01.2024 – 09.02.2025 
• Tööde vastuvõtt: 10.02 – 12.03.2025 (23:59)
• Hilinejate vastuvõtt: 13.03 – 19.03.2025 (23:59) 
• Kuldmuna pidu: 04.04.2025
• Tutvu varasemate võidutöödega Kuldmuna arhiivist

Autor: Siim Kera, TULI 

Kõik uudised