Arutlesime Kuldmuna disainižürii I liikme Adomas Jazdauskasga disaini tegeliku rolli üle ettevõtetes. Intervjuus räägib Leedu agentuuri Sons & Daughters ID loovjuht ka disaini ja usalduse seostest, AI mõjust ning sellest, miks hea disain ei vaja seletamist. Kuldmunale tööde esitamise tähtaeg on 4. veebruaril kell 23:59.

ESITA TÖÖ

Kas liiga “hea disain” võib mõnikord usaldust vähendada? Millal hakkab tugev visuaalne keel varjutama sõnumit, mida see peaks teenima?

Hea küsimus. Ma ei usu, et disain saab kunagi olla liiga hea.

Küll aga võib disain näida liiga hea siis, kui selle taga olev teenus või toode on halb. Sellistel juhtudel ei vähenda tugev disain usaldust. See annab vigasele tootele valjema mikrofoni ja aitab tal kiiremini läbi kukkuda. Ja kui see juhtub, kinnitab see vaid, et toode või teenus vääris algusest peale ebaõnnestumist.

Samuti ei usu ma, et hea disain saab õõnestada usaldust või varjutada sõnumit. Kui see juhtub, siis disain ei täida oma ülesannet ja definitsiooni järgi ei ole see hea disain.

Hea disain on ennekõike mingil moel eristuv. See selgitab, võimendab ja teenib. Ja kui see seda tõeliselt teeb, ei ole see kunagi liiga hea.

Kuidas muutub disaini roll koostöös turunduse, tehnoloogia ja ärimudeliga? Kas üldse muutub?

Üha rohkem ettevõtteid hakkab mõistma, kui suurt väärtust disain võib luua – mitte ainult esteetiliselt, vaid ka struktuurselt ja kultuuriliselt. Disainil on võime ettevõtteid ümber kujundada, mitte lihtsalt neid kaunistada. See nihe on fundamentaalne ja järjest nähtavam.

Samas soovin, et see toimuks Balti regioonis kiiremini ja otsustavamalt. Globaalses kontekstis on muutumas tavapäraseks näha disainereid juhatuse laua taga. Meie kandis on see endiselt pigem erand.

Disaini asepresidendi roll on Balti suurimate ettevõtete seas haruldane, paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides on see tavaline. Kuni disain ei ole osa aruteludest ärimudelite, tehnoloogia ja pikaajalise strateegia üle, jääb see reageerivaks, mitte juhtivaks.

Kuidas muudab AI disaini väärtust?

Usun, et AI esiletõus suurendab tegelikult disaini strateegilist väärtust. AI abil saame väga kiiresti toota tohutul hulgal sisu, kuid suur osa sellest jääb mugavalt keskpärasesse vahemikku. Kui keskmine muutub külluslikuks, muutub eristumine haruldasemaks ja veelgi olulisemaks.

Disain on see, mis selle eristumise loob.

Kuidas rääkida disainist nii, et see oleks arusaadav ka neile, kes ei ole disainerid?

Usun, et hea disain on alati arusaadav ka väljaspool disainikogukonda. Kui see vajab seletamist, on midagi juba valesti. Parimal juhul asub disain äri ja kultuuri ristumiskohas. Seal muutub see relevantseks ja relevantsus on see, mis teeb selle kõigile mõistetavaks.

Selleks peavad disainerid mõistma, kuidas kultuuriliselt relevantsed brändid toimivad, kuidas ettevõtted kasvavad, kuidas neid rahastatakse ja kuidas otsuseid tegelikult tehakse. Ainult esteetika valdamisest ei piisa. Disainerid peavad mõistma äri, majanduse ning sotsiaalsete ja kultuuriliste süsteemide aluseid, mille jaoks nad disainivad.

Kuldmuna disainižürii I žüriijuht Nils Kajander: Eestit esindavad žüriis samuti rahvusvahelise pilguga disainerid

Nagu ka eelmisel korral mõned aastad tagasi, oli minu eesmärk panna kokku võimalikult tugev ja prestiižne žürii, mis ei esindaks ainult Eesti vaatenurka, vaid oleks rahvusvaheline. Mitte juhuslikult, vaid teadlikult, keskendudes meile lähedastele regioonidele ning kaasates auhinnatud ja suure kogemusega tegijaid Leedust, Soomest ja Rootsist.

Eestit esindavad žüriis samuti rahvusvahelise pilguga disainerid. Pauline Marie Korp on üks väheseid Eesti loovinimesi, kes on ehitanud oma karjääri ka välismaal ning Mario Sanchez Maselli, kes on küll pikemat aega Eestis tegutsenud, kuid kelle ettevõtmised ei ole kindlasti Eestiga piiratud. Tema toob žüriisse tugeva digitaalse ekspertiisi, mis on tänases kontekstis eriti oluline.

Lisaks, nagu Kuldmunal kombeks, kaasasin žüriisse ka kliendi esindaja – seekord Annika Saare Nortalist. Tema valik oli teadlik, sest tal on disaineri taust, mis loob hea tasakaalu mõlema maailma vahel.

Lisaks kaasasin žüriisse värskemat verd, Taeva Pesamuna 2024 aasta võitja Mirell Šmidti, kes toob kaasa uue põlvkonna vaatenurga ja tundlikkuse.

ESITA TÖÖ

Disainižürii I

Juhib Nils Kajander (Bond)

• Christian Altmann (asutaja ja loovjuht, Ateljé Altmann) – Rootsi
• Adomas Jazdauskas (loovjuht, Sons & Daughters ID) – Leedu
• Tuukka Koivisto (kaasasutaja ja disainijuht, Kobra) – Soome
• Mario Sanchez Maselli (partner ja loovarendaja, Non-Linear Studio)
• Pauline Marie Korp (creative ja strateeg, PauPau Creative Agency)
• Mirell Šmidt (graafiline disainer ja loovettevõtja, Pesamuna 2024 võitja)
• Annika Saar (brändijuht, Nortal)

Kuldmuna ajakava

• 01.01.2025 – 11.02.2026 Tööde esmailmumise vahemik
• 05.01 – 04.02.2026 (23:59) Tööde vastuvõtu periood
• 05.02 – 11.02.2026 (23:59) Hilinejate vastuvõtu periood, kehtib 50% kõrgem esitamise tasu
• 06.03.2026 Kuldmuna pidu Kultuurikatlas

Autor: Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised