Kantar Emor on juba mõnda aega teinud taskuhäälinguid “Point” ja “Point+”. Mõlemast sarjast on internetiavarustesse paisatud mitmeid põnevaid intervjuusid. Jagame vestlusi ka TULI lehel.

Värkses “Point’i” osas käis külas Meliva turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht Kertu Kuusik, kes arutas selle üle, milline üks turundaja olema peaks. Tema sõnul on eristumise alus see, kui inimene tahab midagi teha väga-väga hästi: leiab oma valdkonna ja süveneb sellesse sügavuti.

„See aitaks meil Eesti turundusmaastikul võib-olla murda tobedat turundaja arhetüüpi, et turundaja on ekstravertne 32-aastane noor naine,” räägib ta. „Mulle teeb õudselt haiget, kui kuulen mõnda värbajat ütlemas, et „ta ei tundunud nagu niisugune õige turundaja olevat“. Siis saan aru, et tema peas on idee turundajast, mis ei peaks üldse defineerima seda, milliseid inimesi me valdkonda toome.“

Kuusik tajub Eesti turundajate puhul generatsioonide vahet. Ühel pool on pikalt tegutsenud turundajad, kes peavad oluliseks strateegiat ja suurt pilti.

„Ja siis on see teine ots noori turundajaid, kelle tugevus on kindlasti see, et nad on tehnilisemad, ei karda analüütikat ega uusi rakendusi,” mõtiskleb ta. „Nende puhul on hulk tugevusi ja nemad üldiselt võidavad, sest neil on numbrid. Samas seal jääb tihti puudu ikkagi sellest, et kuskil on see väärtuspakkumine, bränd ja järjepidevus. Ma olen mõelnud, et olen kuskil seal vahepeal.”

Ta on seda usku, et on vaja nii suurt pilti ja strateegiat kui ka süvenemist analüütikasse. Sealjuures väärtustab ta väga elukestvat õpet: „Mul on niisugune tunne, et mõne ülikooli nimistus võiks ikkagi kogu aeg olla ja midagi juurde õppida.“

Tal on olnud põnev ja mitmekülgne karjäär, kus leidub kogemusi nii agentuurist, telekomisektorist kui ka start-up’ist. Rääkides oma erinevatest kogemustest, ei saanud üle ega ümber inimestest, kelle meeskonnas Kuusik tegutses.

„Ma ei tea, kas miski on olulisem kui see, milliste juhtide juurde me oma varajases karjääris satume,” tõdeb ta. „Sa õpid neilt inimestelt erinevaid asju. Sa oled alati tänulik neile, kes näevad sinus midagi, mida sa ise veel ei näe.”

Praegu on ta jõudnud enda jaoks südamelähedasse tervisevaldkonda. Meliva bränd on alles noor ja Kuusik rääkis, et praegu on põnev aeg ja tegutsetakse eelkõige kahes suunas.

Ühelt poolt on töö väärtuspakkumisega – miks klient peaks valima just selle ettevõtte. Samal ajal on oluline suhte ehitamine olemasolevate patsientidega.

„Kui ikkagi sajad-tuhanded käivad sellest süsteemist läbi, siis on ainuvõimalik see, et nad saavad nii hea kogemuse, et nad tahavad tulla tagasi,“ rääkis Kuusik.

Ta tõdes, et teenindus- ja teenusekogemus sünnib suures osas kabinetis, arsti vastuvõtul. Lisaks ehitatakse turundusautomaatika abiga üles automaatset patsiendikommunikatsiooni.

„Ehk mida kõike sa pead teadma enne visiiti, mida sa võiksid teada pärast visiiti, kas sa tunned ennast hoituna, kas me tuletame sulle meelde, et sinu viimasest vaktsiinist on kolm kuud möödas jne,” selgitas ta. „Need on need asjad, mida patsiendid täna küsivad.”

Meliva kommunikatsiooni puhul näeb Kuusik, et nad ei püüa lihtsalt mingit teenust müüa, vaid tõsta inimeste terviseteadlikkust. Rääkides aga piirangutest tervisevaldkonna reklaamis, rõhutas Kuusik: „Üks asi, mida ma iial teha ei taha ega kavatse, on müüa terviseärevust.“

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Seekordses taskuhäälingu „Point+“ osas räägiti sellest, kuidas väikeettevõtted saaksid paremini digiturundust teha. Külas käis reklaamiagentuuri Milos koolitaja ja tegevjuht Brit Mesipuu.

Autor: Kantar Emor 

Kõik uudised