Kantar Emor on juba mõnda aega teinud taskuhäälinguid “Point” ja “Point+”. Mõlemast sarjast on internetiavarustesse paisatud mitmeid põnevaid intervjuusid. Jagame vestlusi ka TULI lehel.

Värskes “Point+” osas oli külas loovettevõtja ja mitme agentuuri asutaja Urmas Lilleorg. Vestlesime reklaamitööstusest, loovusest, tehisintellektist ja kaugtöö tulevikust.

“Eesti turg on nii väike, et siin on turg lihtsalt ära jaotatud,” ütles Lilleorg. Ta lisas, et tootearendust on vähe ning paljud valdkonnad liiga reguleeritud, mistõttu pole reklaamiäril suurt kasvu ja turunduse roll väheneb. Eksport on samuti keeruline, sest vaid vähesed suudavad teenindada suuri kliente.

Tema sõnul tuleks mõelda koostööle: “Kui me paneme mingi kamba kokku ja töötame välja tootestatud teenuse, siis võidavad kõik.” Lilleorg pakkus välja, et kuna Eestis on elaniku kohta kõige rohkem ükssarvikuid, võiks keskenduda idufirmade turundamisele.

Tehisintellektist rääkides ennustas Lilleorg, et tulevikus tekivad prompt’ikirjutajad, kelle töö on koostada juhiseid. Ta rõhutas pideva õppimise ja katsetamise vajadust: “Mina alustan hommikut AI-kesksete uudistega. Kella kaheksast üheksani olen saatnud rahvale väga palju mõtteainet. Tuleb jälgida ja katsetada seda, mis on jõukohane.”

Lilleorg lisas, et tehisintellekti tuleks vaadata kui töövahendit. “Mingil hetkel kaob AI-kiht ära ja see muutub lihtsalt üheks tööriistaks,” selgitas ta.

Kaugtöö saab loovtööstuses olema paindlik. Lilleorg selgitas, et 20-liikmelises tiimis võib virtuaalselt töötades saavutada paremaid tulemusi, kuid tähtis on õigete inimeste valik. Lilleorg rääkis, et tunneb inimesega kohtudes kiiresti, kas koostöö võiks toimida või mitte:.

“Sa näed inimest, vaatad silma ja viie sekundiga saad aru, kas see (sobivus) on või ei ole,” ütleb ta. “Ja üldiselt on need valikud olnud head.”

Meeskonna suurusest rääkides lisas ta, et parim tiim koosneb neljast-viiest inimesest ning vähemalt üks neist peaks olema naine. “Muidu lähed kuhugi kreeni,” märkis ta muiates.

Kliendid on Lilleoru arvates pigem pragmaatilised ning uhkest kontorist on olulisem mugav parkimine ja esmamulje agentuuri sisenedes. “Kui nad vaatavad, et siin on happy people (õnnelikud inimesed – toim.), siis on kõik paigas,” sõnas ta.

Kui maailmas kogus populaarsust mobiilimäng Angry Birds, hakkas Lilleorg mõtlema, miks reklaamid ei võiks olla sama kaasahaaravad kui mängud. Mõni aeg hiljem nägi ta interaktiivset Coca-Cola reklaami, kus purki sai ekraanil näpuga liigutada. “Ma mõtlesin, et vau – see on küll midagi, millega tasub tegeleda,” meenutas ta. Nii sündiski kümme aastat tagasi agentuur Nexd, mis nüüd selliseid reklaame loob.

Veel kuuled, kuidas mõjutab AI järgmised viis aastat turundust, miks ootab Lilleorg teleturu vabanemist ja kus kulgevad ärikultuuri punased piirid. Samuti meenutas külaline 1990. aastate algul Eesti Vabariigile toodetud pitsateid, mida seni kasutatakse, ning heitis pilgu karjäärile, mis sai alguse hoopis teede ja sildade ehitamisest.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Värskes “Pointi” osas oli külas Merko ja Kapitel Grupi turundus- ja kommunikatsioonijuht Merit Kullasepp.

Autor: Kantar Emor

Kõik uudised