Kunstnik ja disainer Estookin Andreen töötab alates juunist uues ametis – KAGU_the_agency visuaalse brändingu juhina.

Viimati Optimisti kunstilise juhina leiba teeninud Estookin ütleb, et KAGU teda kampa meelitama ei pidanud. Ta teab ettevõtte vedureid Gunnar ja Katriin Hunti juba pikalt ning neid seovad ühised väärtused. 

“KAGU loob platvormi koostööks — võrgustiku kunstnike, disainerite, kirjutajate, filmitegijate jt vahel. Avatus koostööks ja ühiste ambitsioonide jagamine erinevate loovinimeste vahel oli see, millega tahtsin kaasa minna,” kommenteerib ta. “KAGU sõnum ei olnud “tule tööta meie jaoks”, vaid “tule loo koos meiega””.

Mis põhjustel sa veel KAGU valisid?

Eesti on väike riik nii elanike arvu, majanduse kui ka kultuurilise haarde poolest. Just seetõttu on meil eriti oluline tegutseda targalt ja hoida omavahel kokku. Kui tahame rahvusvahelisel areenil silma paista – olgu see kunstis, disainis, ettevõtluses või tehnoloogias – ei saa me endale lubada killustatust ja sisekonkurentsi, mis neelab ära väärtusliku energia ja ressursid, mida saaksime hoopis paremate töötulemuste saavutamiseks. 

Mõtteviis “minu agentuur vs. sinu agentuur” pärsib pikas plaanis arengut ja vähendab meie ühiskondlikku ja loomingulist löögivõimet. Eriti loomevaldkondades, kus rahastus on piiratud ja rahvusvaheline konkurents tihe. Meil oleks palju kasulikum tegutseda kui ühtne ökosüsteem – jagada ressursse, kontakte, teadmisi ja platvorme. 

Igaüks võiks jääda oma näo ja tugevuste juurde, aga mõista, et koostöö ei tähenda enese kaotamist, vaid üksteise tugevdamist. Kui meie galeriid, agentuurid, loovtöötajad ja koolitajad teevad teadlikult koostööd, siis suudame ehitada usaldusväärset ja professionaalset mainet, mis äratab tähelepanu ka välismaal. 

Koostöö ei tähenda muidugi keskpärasuse soodustamist, vaid vastupidi – see loob ruumi ambitsioonidele, innovatsioonile ja kvaliteedile. Eesti loovmajanduse edu ei sünni sellest, kes “võidab” koduturul, vaid sellest, kui paljud meist suudavad ühiselt kasvada ja jätta märgi maailmakaardile.

Sinu ametiks on visuaalse brändingu juht. Seleta lahti, mis see täpselt tähendab. 

Minu roll KAGUs on ennekõike kureerida — tuua õiged inimesed kokku õigete projektide jaoks ja suunata loovprotsessi. Minu ülesanne on tagada, et kõik visuaalsed väljundid – logod, värvipaletid, tüpograafia, pakendid, veebilehed, sotsiaalmeedia kujundused, trükimaterjalid jpm – toetaksid ühtselt brändi olemust ja sõnumit.

Suuremas pildis näen end kui ühendajat — kedagi, kes mõistab suurt pilti, aga samas ka visuaalse keele ja narratiivi peeneid nüansse. Minu eesmärk on luua iga projektiga keskkond, kus loovus saab vabalt areneda, kus loovuse taga on kontseptsioon, mõtlemine ja inimene.  

Loovuse demokratiseerimine toimub silmnähtava kiirusega. Tööriistad, mis olid varem vaid professionaalide käeulatuses – kallid tarkvarad, stuudiod, levikanalid – on nüüd paljudele taskukohased või koguni tasuta. Igaüks, kellel on internetiühendus ja nutitelefon, saab luua muusikat, kujundusi, videoid, brändiidentiteete ja neid mõne klikiga maailmaga jagada. See on suurepärane areng, mis on avanud ukse loendamatutele uutele häältele, ideedele ja esteetikatele.

Kuid selle massilise kättesaadavuse varjukülg on loovtöö väärtuse lahjenemine. Sisu luuakse rekordkiirusel – mõne minutiga võib tehisintellekt toota sadu visuaale või tekste. Kliendid soosivad kvantiteeti, otsivad kiirust ja madalat hinda. Miks maksta 500 eurot plakati eest, kui saab luua tehisintellektiga 5 euro eest midagi „piisavalt okeid“? 

Siin tulebki mängu see, mille eest tuleks tegelikult seista. Mitte konkureerida hinna, kiiruse ega trendide matkimisega, vaid luua midagi, millel on nägu ja hääl – midagi omanäolist, julget ja kultuuriliselt teadlikku.

KAGU kutsub end ka loovusvahendusagentuuriks, see on Eesti mõistes pigem uus kontseptsioon. Kas sa näed seda reklaamitööstuse tulevikuna? Kas selles on miskit, mis sind eriliselt võlub?

Pigem räägime ikka loovtööstusest, mitte reklaamitööstusest. Usun, et tõeline väärtus sünnib siis, kui ideel lastakse kasvada, vormil areneda ja sisul tähendust võtta. See nõuab ajas küpsemist, oskusi ja julgust teha teisiti.

Kui suudame sellist tööd toota omadel tingimustel, meie oma vaatenurgast, kartmata olla teistsugused – siis ei loo me lihtsalt järjekordset agentuuri. Me ehitame loomeühendust. Sellist, kus loojad saavad toetuda üksteisele, jagada teadmisi, katsetada ja kasvada koos.

Ja KAGU on selle ühenduse platvorm. See on koht, kus saavad kokku ambitsioon, oskused ja vajadus millegi enama järele. KAGU pakub uut lähenemist. Tänases maailmas on väga oluline, et me ei jääks ainult oma kohalike piiride sisse, vaid pakuksime midagi, mis oleks tõeliselt unikaalne ja paindlik ka rahvusvaheliselt. Ma arvan, et see on üks viise, kuidas tulevikus loovtööstuses võiksime töötada — lahendused, mis ühendavad erinevaid spetsialiste, aga samas hoitakse loovust ja ideed avatuna.

Kui mõtleme näiteks Snaski agentuuri (Rootsi loovagentuur – toim.) peale, siis sarnased väärtused ja loovuse vabadus paistavad silma. Snask on tuntud oma julgete ja loovate lahenduste poolest, kus ei püütagi jääda igapäevasesse formaalsusesse või “klassikalise” loovlahenduse juurde. Nad eelistavad avatud koostööd ja paindlikkust — täpselt nagu KAGU. See sarnasus on kindlasti üks asi, mis mind KAGU puhul köidab.

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised