Tiina Hiob on Tallinna Ülikooli reklaami ja suhtekorralduse õppekava juht ja üks loojatest, kommunikatsiooniõppe arendaja ning reklaamiteooria ja -psühholoogia lektor. Juba aastaid on ta aidanud valdkonda tuua ning harida uusi talente ning tema tööd on tunnustatud muuhulgas ka 2017. aastal Kuldmuna elutööpreemiaga. 

Räägime Tiinaga tema tegemistest praegu ja laiemalt reklaami ning suhtekorralduse eriala tulevikust.

Tiina, pälvisid 2017. aastal reklaami ja imagoloogia õppekava loomise eest elutööpreemia. Mida see tunnustus sinu jaoks tähendab? 

See on nüüd hea võimalus ära klattida üks vana võlg. Sain elutööpreemia Kuldmuna galal, kuhu ma kahetsusväärselt ise kohale ei läinud – kes seda täna enam mäletab, mis põhjusel. Ühel hetkel helistas minu tudeng, tagataustal huilgamine ja emotsionaalsed inimesed. Ta küsis: „Tiina, kus sa oled? Sa said just elutööpreemia!“. Sel hetkel küll mõtlesin, et kes sellist nalja teeb… Mulle saadeti video, kuidas Tiina Hiobi nimi välja hüüti ning inimesed paralleelselt juubeldasid. 

Ja mind polnud seal. Mul oli nii halb tunne. Kui ma täna mõtlen sellele kõigele tagasi, siis tean, et oleksin pidanud kohal olema, sest väärtustan selliseid hetki väga. Saan aru, et minu kohalolu oleks vaja olnud mu tudengitele ja koostööpartneritele. Oleksin saanud näidata ka oma rõõmu ja lugupidamist.

Tunnustus tähendab mulle kahtlemata palju. Mis salata, olen reklaamindusega seotud olnud kogu oma tööinimese elu. See on olnud üks pikk ja põnev teekond Tallinna Ülikoolis. Kolleegid küsisid, kas viskan nüüd jalad seinale… Aga peale preemiat töö ei lõppenud, vaid vastupidi – läksime üha entusiastlikumalt edasi. See oli tõesti suur tunnustus mulle ja minu kolleegidele ning tähendas palju ka minu lähedastele ning tudengitele. 

Lisaks – Linnar Priimägi sai tunnustuse kaks aastat hiljem, 2019. aastal. Leian, et see oli heakskiit tervele õppekava tegevusele, mitte mulle isiklikult või Linnarile. 

Kuidas elutööpreemia on sinu edaspidist elu muutnud? 

See andis hea suraka motivatsiooni ja teadmise, et ajame ülikoolis vajalikku asja. See on kõige tähtsam. Laiemas vaates – see, mida me teeme, ei ole ainult iseenda, tudengite ega ülikooli jaoks. Teeme ikka kõike suuremas raamistikus turundussektori, era- ja avaliku sektori, ühiskonna jaoks. 

Kui rääkida reklaaminduse õppekavast, siis nüüd on taas “Reklaam ja suhtekorraldus” (varasem nimi “Reklaam ja imagoloogia”) tasuline. Mis põhjusel?

1995. aastal avati reklaami ja meedia eriala tasulise õppena. Sel ajal oli erialasid, mida õpetati tasuta ja erialasid, mida õpetati päevaõppes raha eest. Kõik pöördus 2013. aastal, kui tuli üle-eestiline tasuta eestikeelne kõrgharidus, mis tõi kaasa selle, et ka reklaami sai tasuta õppida. Konkursid olid väga suured ja sõel seega tihe.

Nüüd selgus kurb tõsiasi, et Eesti riigil puudub võimekus kõike tasuta õpetada. Tallinna Ülikool otsustas: selle asemel, et hinnatud eriala sulgeda (õppekava ei kuulu riigi poolt tellitavate hulka), muudame selle taas tasuliseks. 

Nimevahetus koos sisuliste muudatustega toimus aastal 2018. Õpetame täna reklaami ja suhtekorraldust ühe õppekava raames, kuid õppijad saavad juba sisseastumisel valida oma spetsialiseerumise suuna. Täna näen, et see on hea lahendus – reklaam ja suhtekorraldus, laiemalt strateegiline kommunikatsioon, on ratsionaalselt lõimunud tegevusvaldkonnad ja on hea, kui meie lõpetajad teavad ning kogevad mõlema suuna spetsiifikat ning omavad laiemat koostöövõrgustikku.

Oli ka oht õppekava sulgeda? Mis tundeid see teadmine sinus tekitas?

See tekitas kahtlemata väga ärevaid tundeid. Hakkasime kolleegidega taaskord sügavalt mõtlema selle õppe olulisuse üle – kas meil on seda vaja? Kellele on seda vaja? Mida täpsemalt vajatakse? On seda vaja ülikoolile? Ühiskonnale? 

Turunduse sektor on hinnanud meie tööd reklaami ja suhtekorralduse õppekavaga kõrgelt ja andnud jõudu kahtlustest läbi tulla. Usku senitehtuga edasi liikumiseks andsidki eelkõige tööandjate esindajad, nende hulgas meie paljud meie vilistlased. Tervitan neid soojalt!

Sel suvel võtsime uued tudengid vastu, saime oma rühma täis. Noored inimesed tahavad reklaami eriala õppida vaatamata sellele, et see on nüüd tasuline.

Kas eriala tasuliseks muutmine paneb paika, millised reklaamiinimesed paari aasta pärast tööturul toimetavad? 

Need, kes olid asunud õppima ajal, mil õpe oli veel tasuta, läbisid väga tiheda konkurentsi. Kui meie tudengid kuulsid, et õppekava plaanitakse teha tasuliseks, siis nad uurisid kohe, kas võtame nüüd vastu kõik, kes tulevad paksu rahakotiga. Nad tajusid selles ohtu ja mina tajusin nende suhtumises teatavat (ehk ka põhjendatud) sarkasmi. Tudengid olid ses osas ausad ja avaldasid oma arvamust, viitasid võimalikele riskidele.

Ka kolleegidega valdas meid ebakindlus, et kas saame õppima sellise kontingendi, kellega on hea koostööd teha. Kartus ei jätnud meid enne maha, kui juulis said vastuvõtukatsed läbi. Panen käe südamele ja ütlen, et väga toredad ja õiged inimesed kandideerisid õppima. Me saime taas põneva ning õpihimulise grupi. 

Kontingent, kes varem – tasuta õppimisvõimaluse tingimustes – meie vastuvõtukatsetele tulid, oli kirjum. Oli neid, kes tulid eriala populaarsuse tõttu lihtsalt proovima, mütsiga lööma ning neid, kes päriselt tahtsid reklaami või suhtekorralduse valdkonnas suuri tegusid tegema hakata. Nüüd oli variatiivsus väiksem ja paistab, et tulid pigem need, kes tõesti tahtsid ja olid motiveeritud eriala õppima ning selles valdkonnas ka tööle asuma. 

Nõudlus spetsialistide järele on suur. Kas need, kes on tulnud ülikooli reklaamindust õppima, töötavad ka täna sel erialal?

Tegime aasta tagasi ühe vilistlasuuringu, kus küsisime, kas meie vilistlased töötavad erialasel tööl. 70% inimestest vastas, et jah. See protsent on päris kõrge. Tööd jätkub neile, kes seda päriselt teha tahavad. 

Kui meie tudengid on olnud praktikal ning vahetavad seminaris oma kogemusi, siis läheb süda soojaks, kui saan teada, et tudengiga on sõlmitud tööleping. Seda esineb rõõmustavalt palju. Tudengid on ka ise öelnud, et kui oled ise hakkaja ning aktiivne, siis saab kindlasti erialasele tööle. TULI on olnud suuresti abiks praktikakohtade pakkumisel, erinevate ametite, erialase töö aspektide ja vajalike kompetentside tutvustamisel, motiveerimisel.

Paljud tudengid saavad just tänu praktikakogemusele teada, kuhu tulevikus pürgida, kus on need uksed, mida nad avada soovivad.

Kuidas näed reklaami eriala viie aasta pärast? 

Õppekava muutub igal aastal. Elu läheb edasi, tehnoloogia areneb ja sektor laieneb, väljakutsed muutuvad. Õppekava peab sellega arvestama ja paar sammukest ees olema, mis ei tee õppekava arendamist lihtsaks, küll aga huvitavaks. 

Õppekava raamid on küllaltki kindlad – vastav statuut määrab kava formaalse sisu ja vormi. Selles osas, mis puudutab kitsamalt erialaga seotud sisu, oleme aga vabad, seal on arendusteks ruumi.  

Senised arengud on olnud orgaanilised. Põhiprintsiibid jäävad, see on täiesti arusaadav. Viimased jõulisemad muudatused reklaami suunal on seotud digiturunduse, sotsiaalmeedia turunduse ja uute reklaamitehnoloogiate käsitlemisega ja samuti see, mis on seotud loovreklaami ja selle produktsiooniga. Meie tudengid saavad kasutada BFMi tänapäevast tehnikat ning vajalikke stuudioid, et oma ideid realiseerida. Saavad osaleda reaalsetes projektides, teha tööd päris klientidega.

Samuti soovime senisest rohkem hakata läbi viima selliseid uuringuid, kus sobilikku tarkvara rakendades saame paremini mõista ja suunata reklaami tajumist ning infotöötlusprotsesse. Ka selleks on BFMis võimekus olemas. Ikka eesmärgiga, et kogu turundustegevus kujuneks kvaliteetsemaks kõigi osapoolte hinnangul. Et oleks vähem sisutühja infomüra, visuaalset reostust, rumalust. 

Tiina, miks on oluline üldse õppida täna reklaami? 

Kõigepealt – kui inimene tahab selles valdkonnas tegutseda, olla edukas ja õnnelik oma tööd tehes, siis erialane õpe on selleks hea teadmiste- ja kogemustepagasiga kiirendi. 

Samuti kujundab ülikool oskust kriitiliselt mõelda. See on koht, kus õpetatakse kiusama iseennast ning teisi üha uute küsimustega ja otsima vastuseid. Räägin tudengitele, et vaatamata tekkivale ebamugavustundele tuleb õppida kahtlema, kusjuures ka paksude raamatute ning kuulsate inimeste tarkuses. Kui me milleski ei kahtle, siis jäämegi tegema sama asja vanaviisi. See ei ole loominguline ega innovatiivne. 

Et aga mitte omadega suisa rappa minna, siis on abiks ülikoolile omane teadmistepõhine lähenemine. Kui kahtled – selgita välja! Uuri asja, kogu ning mõtesta andmeid. See oskus on oluline nii õppides kui ka edaspidises karjääris. 

Ülikooliaeg on suurepärane ka selleks, et avastada reklaamimaailma tervikuna. Meie tudengid saavad õpingute käigus väga laialdase sotsiaalse kapitali, mis on täna eriti oluline. Jõudes tagasi meie vestluse algusesse – naljaga pooleks: mis viga on saada magusat preemiat, kui toetajate ringis on niivõrd palju tuttavaid…

Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised