“Kurb, kui tegevjuht ise oma LinkedIni postitusi ei kirjuta,” ütleb platvormi ekspert ja koolitaja Maret Tigasing. 16. oktoobril annab ta hommikuseminari teemal “Kasvata LinkedInis brändi! Strateegia, sammud ja tulemused”. Uurisime temalt postituste, tehisintellekti ja muude tuliste LinkedIni teemade kohta.

Kuidas LinkedIn praegu elab? 

LinkedIni sisutekstide tervist on raske kommenteerida, sest kõik kasutajad vastutavad oma uudisvoo eest ise – 60% sisust jõuab inimese uudisvoogu tema enda tegevuse tagajärjel. Julgen öelda, et töö on tellija materjalist. 

Kui otsid väärtuslikku sisu, julgustan sind LinkedIniga suhtlema – vajuta nuppe ja kirjuta kommentaare. Las keskkond õpib sind tundma. Minu feed’i jõuavad 90% ulatuses päeva- ja valdkonnauudised. Alles päeva lõpus meenub, et Delfi ja Facebook on ka olemas. Mul pole tarvis päeva jooksul LinkedInist kaabet panna. 

Kirjutasin hiljuti loo LinkedIni sisust. Sa kommenteerisid seda postitust kuskil nii: “Kiired dopamiinilaksud, kogukonna poolt kunstlikult genereeritud “postituste parem levik” ja mitte strateegiline lähenemine viivad meid sisu mõistes veel rohkem ajas tagasi ning me juba oleme ca 5 aastat muust maailmast maas.”. Mis sa täpselt selle all mõtled? 

LinkedInis on vaja selgeks mõelda kaks asja – miks ja kelle jaoks sa LinkedInis oled? Kui see on paigas, siis sa ei kirjuta, miks su kass haigestus või millist käekotti keegi kannab. Kui sa ei ole just loomakliinik või moeinfluencer – siis on sellised postitused õige koha peal. 

Väljakutsetes osalevad inimesed peavad mõistma, et nende postituste levik ei ole orgaaniline. Nad maksavad, et väljakutsel osaleda ja nii tekib sisemine ring, mida algoritm toetab. Saad laikidest dopamiini ja mõtled, et jõhkralt hästi läheb. Küsimus on, kas oled LinkedInis seepärast, et dopamiinilaksu saada või on sul laiem eesmärk?

Kui lennata LinkedIn’is peale strateegiaga, et “hakkan lihtsalt postitama”, siis juhtub see, et väsid ära, fookus läheb paigast ning platvormi panustatud aeg tundub mõttetu. Nii me näemegi aegajalt dramaatilisi exit’eid ja seda, kuidas kasutajad tõdevad, et LinkedIn ei tööta. Töötab küll! 

Nagu Facebook ja Instagram vanasti – inimesed tahavad laike saada. Ega seda ka otseselt ette heita ei saa.

Ei saagi, kõigil on omad põhjused. Kui räägin turundusjuhtidega ja uurin, kas nende ettevõtte tegevjuht LinkedInis käib, siis vastatakse tihti, et vist käib, aga võiks rohkem käia, sest profiil on tühi ja ega ta seal midagi ei tee. Kui satun tegevjuhiga silmast silma rääkima ja küsin, kas ta LinkedInis käib, on vastuseks “jah, muidugi käin, iga päev”. 

Inimesed kasutavad asju erinevalt. Kasutame autot erinevalt, kasutame ka LinkedIni. Turundajad on oma brändi saadikud, nad vastutavad sõnumite eest ja on kogu aeg valvel. Tegevjuhid võib-olla pigem kompavad maad, hoiavad vaikselt valdkonnal silma peal ja käivad konkurente piilumas. Nii pea, kui hammustad selle lahti, et platvormi kasutatakse erinevalt, oskad ka ärilisele sihtgrupile strateegilisemalt läheneda.

Oleme rääkinud, mida inimene LinkedInis teha võiks. Aga mida bränd võiks? 

Turundajad pole veel mõistnud, et LinkedIni brändide lehed on SEO ja GEO (generative engine optimization) mõttes kullaauk, kuigi algoritm neilt lehtedelt tulevaid postitusi väga ei levita. 

Kui sa vaatad ettevõtete LinkedIn’i lehti, siis 90% neist räägivad, millal bränd asutati. Turundajad on oma ettevõtte brändi nii armunud, et nad ei mõtle, kelle jaoks company page on. Sa pead kirjutama kliendi keeles sellest, mida ettevõtte teeb. 

Ma toon näite – mitte keegi ei otsi Google’ist märksõnaga “1998. aastal asutatud usaldusväärne pank”, vaid otsitakse ikkagi “madalate intressidega ärilaenu”. Turundajad peavad mõistma, et LinkedInis peab olema kliendikeskne tekst.

Ettevõtte lehte tuleb ehitada paralleelselt kõige muuga. Kui sul on tööl tugev brändisaadik, aga ta ühel päeval töölt lahkub ja 5000 jälgijat kaasa võtab, jääb sul alles oma ettevõtte konto ja teised brändisaadikud. Siis tuleb leida viis või moodus, kuidas allesjäänud ressurssidega edasi minna. 

Lehehaldurid peavad mõistma, et ei piisa kui käid LinkedInis vaid korra päevas, sa pead LinkedInis käimise muutma tööpäeva harjumuspäraseks osaks. See ei ole sotsiaalmeedia, vaid võrgustiku ehitamine. Kui su ettevõtet hakkab jälgima mõni kontakt, kellega oled tahtnud ammu koostööd teha, siis pead oma järgmise postituse sisu täpselt talle suunama. LinkedInis tuleb palju peenhäälestada. 

Turunduses on tähtis eristuda. Kas mingi hetk võib juhtuda, et kui kõigil ettevõtetel on oma brändisaadikud, siis võidab see, kel pole?

Kindlasti asjad muutuvad, aga brändisaadikute puhul on lahe, et nad on täiesti kontrollimatud. Osad proovivad ja ei tule välja, sest puudub kas oskus või tahtmine.

Enne brändisaadikute programmi oleks tark vundament paika panna. Töötajad peavad ka mõistma, miks ja kelle jaoks su ettevõte LinkedInis on? Kas LinkedIn aitab su strateegiat ellu viia? Siis saad aru, kas saadikud on üldse teema, millele laiemalt mõelda. Alati ei pea ka kümne või 50 inimesega alustama, võid leida töötajate seast paar inimest, kes juba on LinkedInis aktiivsed. 

Brändisaadik ei peaks oma isiklikul lehel üksnes ettevõttest pasundama. Sealt ei tohi vastu vaadata puhas müügijutt. See ei huvita kedagi. 

Ettevõte peab andma saadikule tööriistad ja õpetama ta neid õigesti kasutama. Umbes nagu AI-ga. Ma olen näinud küll, kuidas näiteks HR-osakonna brändisaadikud kirjutavad LinkedInis uutest toodetest ja pakenditest. HR ei peaks rääkima, mis toode müüki tuli, vaid keskenduma tööandja brändingule. 

Ma olen pikalt mõelnud sellele, et LinkedIn võiks olla üks kriisikommunikatsiooni osa. Kui juhil on LinkedInis olemas teadlikult üles ehitatud kontaktivõrgustik, siis on vajadusel hea nende poole pöörduda, kriisist laiemalt rääkida, anda lisainfot või selgitusi. Ma ütlen alati juhtidele, et peate LinkedInis olemas olema. Mõned ütlevad, et neil pole midagi öelda. Sõber, sul on tehas, kus on 500 inimest tööl. Mida sa suvepäevadel teed, ei räägi midagi? Kas sa üldse oled õige ameti peal?

Klišee, aga võib-olla LinkedIn pole väga eestlaslik – raske on end kiita. 

Alati ei olegi vaja end kiita. Üldiselt saab juhtimiskultuur alguse juhist. Kui juht on avatud, leiab ta endale abi, koolitajad ja väljundi ka LinkedInis. Kui tead, miks LinkedIni kasutad, on kõik tahtmises kinni. Huvitav, et inimesed jagavad toidu- ja bikiinipilte, aga kui vaja suhelda ja kontakte luua, jookseb juhe kokku. 

Lugejaid huvitab, mida sul eksperdina öelda on. Tuleb leida viis, kuidas neid asju väljendada.  Mõndade tegevjuhtide postitusi kirjutab tegelikult agentuur. See on kindlasti mõnus lahendus, aga mina seda ei soovita. On juhtunud nii, et saan juhiga mõnel üritusel kokku ja tunnustan ta postitust. Tema vaatab segase näoga otsa ja ütleb “aa, assistent postitas”. Toon sellist tüüpi päringute ja olukordade puhul alati konkreetse näite – võin ju sulle lusikaga putru suhu panna, aga närima pead ise. Teiseks, LinkedIn privaatsuspoliitika ei luba sellist tegevust. Juhid peavad ise oma LinkedIn postitusi postitama ning kommentaaridele/kaasatusele vastama.

Tippjuhtidel on reeglina fännid nii töötajate hulgas kui ka väljaspool maja ja seda isegi siis, kui ta ei ole ühelgi platvormil aktiivne. Maine on meil kõigil, eks? On kurb teada saada, kui juht ise oma postitusi ei kirjuta. Keda ma siis fännan? Agentuuri, kes selle töö ära teeb või juhti? Tõesti, mul on tunne, et me veidi alahindame ennast. 

Puudutame lõpetuseks ka tehisintellekti. Mõni ütleb, et LinkedInis on liiga palju AI-ga tehtud postitusi. 

Olen elus teinud ühe postituse AI-ga. Rohkem ei tee. Tõsi, postituste sisu valideerimiseks kasutan vahel tehisintellekti abi. Ainult AI-ga tehtud postitused hästi ei levi, AI ja inimene koos on kuldne kesktee, ent inimese kirjutatud postitused on kõige parema levikuga.

LinkedIn töötab hetkel välja süsteemi, mis vähendab AI-postituste levikut. Selle keskkonna põhiidee on ikkagi see, et inimesed suhtlevad inimestega – väärtus on võrgustiku loomises. Ma ei taha AI-bot’iga vestelda. AI ei ole halb, aga AI on intelligentse inimese tööriist – seda peab oskama kasutada. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised