Eesti korvpallikoondis alustab täna Riias Euroopa meistrivõistluste matšidega. Söötsime tähtsa päeva puhul korvpalliliidu turundus- ja kommunikatsioonijuhi Eerik Parvitsale ette mõned küsimused.

Sport on minu arvates eriti hea näide sellest, et turundus algab tootest. 

Eks ta nii ole. Kui oled edukas, tekib inimestel ja sponsoritel huvi ning sind ja sinu ala või toodet toetatakse. Korvpalliliit on hea näide. Kui siia 2017. aastal tööle tulin, olid meie sponsortulud üle poole miljoni euro. Praegu on üle miljoni euro, mis moodustab umbes kolmandiku kogu alaliidu eelarvest. Viimane hea näide on Swedbankiga sõlmitud sponsorleping.

Kindlasti aitab edu toodet müüa. Kui 2018-2019 oli meeste koondises põlvkondade vahetus, siis toonases Saku suurhallis käis mängudel umbes 2500-3000 inimest. Mõtlesin, kuidas on võimalik, et Eesti ühe popima ala rahvuskoondis suudab välja müüa vaid pool saali? Seejärel tulid peale noored, kes järjepanu siirdusid välismaistesse klubidesse. See andis piletimüügile hoo. Viimases valiktsüklis müüsime kolm kodumängu rekordkiirusel välja. 

Kui asi on popp, tahavad kõik paati hüpata. Kuidas hoida sponsorite ja avalikkuse huvi, kui ei lähe nii hästi? 

Kui me nii edukad ei olnud ja noor põlvkond alles esile kerkis, üritasime igale mängule loo taha mõelda. Esimene täismajaga mäng oli 2020. aastal Itaaliaga, see toimus päev enne vabariigi aastapäeva ja tegime mängule kamuflaažis vormid, millega avaldasime kaitseväelastele au ja tunnustust. Proovime alati mingi loo juurde anda.

Eks spordis ole ikka nii, et populaarsus käib eduga kaasas. Populaarsust ei saa kunstlikult tekitada. Sa ei saa müüa toodet, millel väga väärtust ei ole. 

Korvpalliliidu sotsiaalmeedia on päris põnev, võtate asju vabalt, teete vimkavideoid jne. 

Meil on koos äge generatsioon mängijaid, kes pallivad igapäevaselt välismaal. Neil on seal kogu aeg kaamerad nina all. See, et neid filmitakse, ei ole midagi uut. Mängijad usaldavad meid, et me ei postita videosid ja fotosid, mis tekitaks neile ebamugavaid olukordi. Usalduse tekitamine aitab sisuloomele väga palju kaasa. 

Kolleegiga arutasime, kuidas koondisesuve kajastada. Me ei tahtnud filmida trennivideoid. Kõik ju teavad, et vennad põrgatavad palli ja viskavad peale. Kuna pallipatsutamist näeb niikuinii, mõtlesime, et tutvustame tagatuba. 

Käärikul oli nädalane laager ja seal tehti kõvasti trenni – mis oligi eesmärk –, aga mängijad käisid ka kalal ja saatsime foto- ja videograafi nendega kaasa. Selle suve eesmärk oli tuua inimesteni see, mida mängijad vabal ajal teevad. 

Ma ise mõtlesin, et poisid vaatavad NBA-d ja saavad eeskuju. Seal on ju palju šõud ja sellist vaba suhtlust, mis teatud mõttes pole väga eestlaslik stiil. 

Mitte-eestlaslikku stiili toob koondisse kõige rohkem Henri Drell, tal on isegi stilist, kes teda riidesse paneb jne. Arvan, et mängijad on avatud just selle usalduse tõttu. Samal ajal saavad aru, et nad on paljudele noortele eeskujuks. Noored vaatavad intervjuusid ja soovivad mängijatelt vahetut emotsiooni. Tahame, et mängijad mõistaks, miks intervjuud vajalikud on. Pealegi saavad nad läbi nende tõsta oma isiklikku brändi. 

Eks meeskonnaspordis on ka persoonibränd tähtis, jah.

Ma olen üritanud suunata mängijaid mõtlema, mida nad peale karjääri teha tahavad. See ei tähenda, et pead end sotsiaalmeedias ühe ploki vee eest maha müüma, aga läbi koostööde saab tõsta brändi nähtavust ja see võib karjääri lõpus viia diilideni, mis tulevad kasuks.

Päris mitmetel mängijatel on oma isiklikud sponsorid. Hea meel, et mängijad saavad aru, et Eesti võib olla väike, aga meie mõistes on nad suured isiksused. Korvpalli jaoks laiemalt on hea, kui sportlased on nähtavad ka mujal kui ainult spordisaalis. 

On sul mingeid õpetussõnu teistele alaliitudele või sportlastele: kuidas sponsoreid leida? 

Eestis on spordisponsorlus üles ehitatud metseenlusele ja isiklikele suhetele. Suur osa sponsoritest tuleb läbi isiklike tutvuste. Mõni sponsorsuhe on meil õnneks tekkinud ka nii, et oleme kellelegi lähenenud või on nad ise ühendust võtnud. 

Kõik alaliitude inimesed, kes sponsoreid otsivad, peavad tutvusringkonnas ringi vaatama ja mõtlema, kas on tuttavaid, kes ettevõtteid juhivad. Muidugi on lihtsam sponsorite tähelepanu võita, kui oled pildis. Palju rolli mängib sotsiaalmeedia. Oleme sel suvel saanud palju head tagasisidet. Üks asi on, kui sõbrad kirjutavad, et teete ägedat asja, aga kui tuleb väljaspoolt kiitust, on eriti tore. 

Julge eristuda, kuid samas vaata, mida mujal tehakse. Eestis tahetakse end tihti USA-ga võrrelda, aga mõistlik on vaadata ka, mida lähiriikides tehakse. Kui Eesti korvpall hakkaks end kogu aeg NBA-ga võrdlema, oleks väga raske. 

Turunduses on populaarne sõna kogukond. Spordis muidugi ka. Kuidas te fänne tervikuks seote? 

Kui Riiast rääkida, siis meil tuleb Esplanaadi parki suur fännitelk, kuhu mahub 2500 inimest. Lätti on minemas üle 15 000 eestlase, nii et kõik kogu aeg telki ei mahu. Igal õhtul esineb seal mõni Eesti artist, näiteks Genka, Caater või 5miinust. 

Mulle meeldib meenutada seika veebruarist, mis näitab, et kõnetame väga paljusid eestlasi. Kui kindlustasime EMi koha, jõudis minu feed’i kellegi postitus, et Eestit hoiab koos kaks asja – laulupidu ja korvpallikoondis. 

See andis mulle väga palju inspiratsiooni. Ehitasime sellele tegelikult terve suve ja loo üles. Koondise minek EMile on veidi nagu laulupidu. Meie merch on laulupeost ja -kaarest inspireeritud ning mänguvormil on helilained. 

Järgmine väljakutse on jõuda inimesteni, kes igapäevaselt korvpalli või sporti ei jälgi. Ma arvan, et isegi, kui inimene väga korvpalli ei vaata, siis ta saaks elamuse, kui koondis mängib Serbia vastu ja 8000-9000 eestlast karjub “Eesti-Eesti”. Ainuüksi sellele mõtlemine tekitab mul külmavärinaid.

2022. aastal mängisime EMi Itaalias ja seal oli kõige paremaks komplimendiks see, et pärast Horvaatia mängu ütles Saksamaa korvpallilegend Dirk Nowitzki, et mäng oli äge, aga veel ägedam oli, kuidas eestlased kaasa elasid. 

Kas see, et Eesti jalgpallil kõige paremini ei lähe, muudab ka korvpalli turundamise lihtsamaks? Olgem ausad, nende kahe ala vahel on Eestis alati kõva vastandumine käinud. 

Ma ei tea, me oleme nii väike riik, et ma ei soovi ega taha, et kellelgi halvasti läheks. Spordiinimesena tekitab rõõmu iga Eesti sportlase hea tulemus. 

Ma arvan, et seda vastandumist enam väga ei ole. Priit Lehismets on nii korvpalli- kui ka jalgpallikoondise füsioterapeut. Juuni lõpus tegid mõlemad koondised koos talle sünnipäeva puhul üllatuspeo. Pigem on nii, et teeme Eesti sporti ühiselt. Seda ka alaliidu tasandil. Kui keegi jalkaliidust helistab ja küsib abi, siis pole probleemi arutada. Arvan, et ka minu kõnesid võetakse vastu (muigab – toim.). 

Meil pole palju ühiseid sponsoreid, me ei võitle üksteisega. Seda pole, et antakse jalgpallile raha ja korvpall saab seeläbi vähem. Eks me konkureerime vaatajate nimel, aga pole soovi, et kellelgi halvasti läheks. 

Kõik TULI liikmed saavad hetkel osta FIFAA korvpalli fännitooteid 20% odavamalt. Vaata liikmekeskkonnast. 

AJAKAVA: Eesti koondise mängud EMil

Kõik matšid toimuvad Riias. Kuueliikmelisest alagrupist pääseb sõelmängudesse neli paremat. 

27.08 Serbia-Eesti

29.08 Eesti-Läti

30.08 Tšehhi-Eesti

01.09 Eesti-Türgi

03.09 Eesti-Portugal

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised