Kadri Konstantinov tegi hiljuti võrdlemisi menuka LinkedIni postituse. See kõlas nii: “Me ei palka enam turundusspetsialisti ega lihtsalt projektijuhti. Olen viimase 12 kuu jooksul teinud üle 50 intervjuu. CV-d korras. Koolitused tehtud. Sertifikaadid olemas. Aga… midagi on puudu.” Sättisime seepeale meediaagentuuri juhiga intervjuu paika, et kuulda tema mõtteid tööturu ja turundajate kohta.

Milliseid kandidaate sa näed ja millest neil puudu jääb? 

Näiteks kliendisuhte juhti otsides jääb sageli puudu just tervikpildi mõistmisest. CV põhjal tundub, et inimene on töötanud erinevates ettevõtetes ja võiks seetõttu turundusest laiemalt aru saada. Lähemalt vaadates selgub aga tihti, et tegelikult on tegu pigem spetsialisti või turunduse projektijuhiga, kes on keskendunud kitsastele osadele kogu tervikust. Meie kliendid ootavad aga enamat – nad ootavad partnerit, kes mõistab turundust kui tervikut ning suudab luua meediastrateegiat, mis aitab kaasa ettevõtte ärikasvule.

Aga milles asi on? Kas hariduses või on turg kuhugi kinni jäänud?

Ma teiste eest ei saa vastata, aga meediavaldkonna osas küll – seda ei õpetata põhimõtteliselt kuskil ja see on suur kitsaskoht. Kui mõni ülikool praegu loeb, võib minu poole pöörduda, panustaksin hea meelega haridusse. 

Väga palju on igasuguseid sotsiaalmeedia ja Google’i koolitusi, aga tervikut – mille järgi turundajad peaks otsustama palju üldse meediasse investeerida – pole. Seda õpetavad agentuurid ise. 

Tihti on kuulda, et turundusjuhid ei saagi teha turundusjuhi tööd, vaid nad peavad tegelema sotsiaalmeediapostituste, videote monteerimise ja kodulehtede haldamisega. See on pigem spetsialisti, mitte turundusjuhi töö. 

Ma ei oska näppu peale panna, miks see on nii läinud. Näen kahte probleemi. Tihti otsitakse pigem spetsialiste, tahetakse kedagi, kes teeks üritusi ja kontrolliks, kas pastakad ja rätikud on tellitud. See frustreerib head turundajat. Teisalt, kas turundaja oskab öelda, et klient vajab teistsugust toodet, hinnaklass ei lähe positsioneeringuga paika või toode vajab arendamist?  

Noori turundajaid on tööturul väga palju. Sageli tullakse valdkonda sotsiaalmeedia kaudu ja see loob tunde, et ollakse kõigeks valmis. Reaalsuses vajaks enamik siiski rohkem kogemust ja teadmisi, kuigi palgaootused on juba kõrged.

Meediaagentuurides on tihti nii, et tööle võetakse inimene, kes pole valdkonnas töötanud ning koolitatakse ta välja.

Jah. Osadele positsioonidele me ei tahagi turundajaid, vaid pigem matemaatilise ja analüütilise mõtlemisega inimesi. On positsioone, kus värbame nii, et mõtleme, et kui inimest ilusti kastame ja toidame (naerab – toim.), siis äkki saab temast väga hea meediaspetsialist. Aga protsess on pikk ja see näitabki, et koolides võiks rohkem õpetada, mis see meedia täpselt on. Majanduskoolis ja BFMis natuke on, aga nagu üks meie spetsialist ütles – päriselus on meedia märksa keerulisem ja nüansirikkam.

Agentuuris töötamine ei ole kindlasti lihtne – tempo on kiire ja kvaliteeti tuleb pidevalt hoida. Samas on ka juunioritel üsna head võimalused, sest palgatase on paljudes kohtades päris korralik. Näiteks võtsime talvel tööle täiesti uue inimese, kelle jaoks agentuur ongi justkui kool. Kahe aastaga õpib ta samm-sammult iseseisvalt hakkama saama. See tähendab, et me investeerime oma inimestesse pikalt – õpetame ja anname kogemuse.

Portaalis räägime tihti turundusest kui ärikasvust. Tundub, et seda rauda peabki lõputult taguma. 

Nõus! Kui oled endale hea strateegilise turundusjuhi leidnud, siis pane ta ärikasvu nimel tööle. Turundaja soov ja ambitsioon on tihti palju suurem kui see, mida neilt iga päev oodatakse. Just seepärast tasub juhtidele meelde tuletada, et turundus ei ole kõrvalfunktsioon, vaid üks ettevõtte tuumikprotsesse, mis puudutab ja seob kokku ka kõik teised üksused. Eestis on kindlasti palju ettevõtteid, kus seda nii nähakse, kuid samas ka palju neid, kus selline terviklik arusaam puudub. 

Turundajatel tekib sellest lõpuks frustratsioon. Kampaaniast kampaaniasse ja allahindlusesse liikumine pole ju strateegiline. See pole see, mida ärikasvuks vajatakse. 

Juhid on erinevad, aga ma ei tea, kas on mingit võluvitsa, kuidas turunduse tähtsust selgeks teha? 

Juhid on erinevad ja ma ei usu, et võluvits on olemas. Mul endal ei ole ka üht kindlat vastust. Aga vahel tulebki rääkida natuke provokatiivsemalt, ausamalt ja konkreetsemalt. Näiteks võiksime TULI lehele panna testi “Kas minu ettevõte teeb turundust õigesti?” Küsimused võiks siduda turunduse 4P ja 7P mudelitega, et juht saaks korraks mõelda – kas toode, hind, turustus ja kommunikatsioon on paigas? Juhtide postkastid on probleeme täis ja nad tegutsevad oma kindlas tsüklis – paratamatult ei saa nad kõike näha ega teada. Väikeettevõtjatele võiks olla rohkem kiirendeid, mis võiks aidata turunduse rolli süsteemsemalt läbi mõelda.  

Loovagentuuride raskustest on ikka kuulda ja juttu olnud. Kuidas meediaagentuuridel läheb?

See aasta suurt kasvu ei paista, aga ei ole ka suurt kukkumist. See on tore, et Eesti turundustiimid hoiavad eelarveid päris kenasti ja need ei ole langenud. Kuna majanduskasvu pole, siis võib rahul olla. Samas usun, et uuel aastal hakkavad turunduseelarved kasvama. 

Meediaagentuuride seas on hästi hea ja tugev konkurents. Eesti kümme parimat agentuuri on väga hea kvaliteediga.

Loovagentuuridest ja tehisintellektist räägime samuti portaalis palju. Meediaagentuurides on TI juba pikalt kasutuses. 

Olen suur TI-entusiast. Meie agentuuris on väga suur rõhk andmetel. Ehitame andmebaasi ja meil on palju uuringuid. Üks inimaju ei suuda lihtsalt nii kiiresti analüüsida kui tehisintellekt. Ma usun, et mõtlevale inimesele on temast palju kasu. 

Teistes riikides on näha, kuidas mõned entry-level positsioonid kaovad. Mina usun, et rollid lihtsalt muutuvad. Kui mina viisteist aastat tagasi alustasin, oli töö teistsugune. Tegin Excelis teleplaane, valisin näpphaaval välja, et kolmapäeval on need pausid, neljapäeval need.  

Praegu enam sellist tööd käsitsi ei tehta. Juuniorite töö on vaadata erinevate platvormide statistikat. Varsti nad seda enam tegema ei pea, vaid saavad analüüsida suhtarve, mis tähendab, et kooliprogrammid peavad minema tummisemaks ja detailsemaks. Juunior peab mõistma numbreid, mida näeb. 

Paljudel noortel on töö osas omajagu ärevust ja nad pelgavad raskemaid ülesandeid. Mõeldakse, kas saadakse hakkama või mitte. Võib-olla on nad kasvanud üles keskkonnas, kus on rohkem kaitstud ja toetatud – ning seda on tunda hetkedel, kui on vaja julgust või vastutust võtta.

Turundus tundub pealtvaatajale väga easy ja äge valdkond, tegelikult on see väga nõudlik. Turundaja peab tundma nii äri kui ka tooteid ning olema uudishimulik! See ei ole lihtsalt jalg üle põlve töö – edu eeldab põhjalikkust ja pühendumust. Ning kindlasti on turundus ka väga põnev töö! Noortel võib mõnikord olla raskusi päris elu ootuste ja tegelikkuse tajumisega, aga just siin peitubki õppimise ja kasvamise võimalus.

Sa oled MediaBrokeris töötanud eri ametipostidel 15 aastat. Ma ei hakka mineviku kohta uurima, vaid tahaksin hoopis teada, kuhu valdkond liigub? 

Nii lihtne ja raske küsimus. Usun, et elu läheb kahte suunda. Tulevikus suudetakse andmetest välja lugeda rohkem headeks äritulemusteks vajalikku infot. Igasugused modelleerimised on läinud nii palju odavamaks ja kättesaadavamaks. Usun, et finantsosakonnad hakkavad ühel hetkel turundust ja meediat rohkem hindama.

Teisest küljest muutub veel olulisemaks inimeste mõistmine ja inimpsühholoogia tundmine. Vahepeal oli suur trend, et marketing funnel is dead, nüüd öeldakse, et ei, kui tunnel on surnud, oled doom loop’is.  

Kui varem oli oluline vanuseklasside sihtimine, siis praegu on oluline, et oskaksid andmestikku inimesega siduda. Oleme teinud persoonade workshop’e ning pärast need andmetega sidunud. Näiteks tegevjuhi profiilid on tihti samas vanuseklassis, kõik elavad sarnastes kohtades, aga kui hakkad nende hoiakuid ja asju vaatama, siis märkad, et nad elavad erinevates meediaruumides. 

Mina ja sina oleme ühes vanuseklassis. Turundus on meil ühine nimetaja, aga muus osas elame tõenäoliselt väga erinevates inforuumides. Samamoodi elavad keskastme- ja tippjuhid väga erinevates inforuumides. Seetõttu muutubki aina olulisemaks, mis sõnumiga ja kus sa neile lähened.

Sa oled koertetreener. Tahaksin lõpetuseks teada, kas turundajatel on midagi koertelt õppida? 

Ma tunnen, et turundajad alati sama toredad nagu armsad koerad  (muigab – toim.). Ma alustan natuke kaugemalt. Ma õppisin koertetreeneriks seepärast, et mulle sattus koer, kel oli väga nõrk psüühika.  

Ma ei leidnud esimese hooga Eestis abi ja pidin ise õppima hakkama. Sain aru, et kõik koerad on erinevad. Kõigil on oma teema. Sa ei saa ühe ja sama treeningmudeliga kõiki koeri õpetada. Inimestega on sama. Iga inimene on natuke omamoodi. 

Probleeme peab hakkama kaugelt lahendama. Alguses õpetad koerale, et oled tore ja usaldusväärne. Ja alles siis lisad järgmised kihid, näiteks õpetad jala juures seisma. Järgmisena õpetad, et kui sammu liigun, tuled kaasa. Siis liigume juba kümme sammu.

Koerte treenimise ja turunduse puhul on sarnane see, et mõlemad vajavad järjepidevust ja ülesehitamist kiht-kihi haaval. Lojaalsus tekib aja jooksul – üleöö juhtub harva midagi suurt.

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised