INTERVJUU | Anoorupa Bose muutis seadust, päästis lapsi ja võitis Eestile ajaloolise lõvi. Nüüd ootab ees vallutusretk Indiasse!

Pronksist lõvi ise meie vestlusel ei osale, sest korraldajatel läheb auhindade graveerimise ja laiali jagamisega veidi kauem aega. Anoorupa silmad säravad ning oma lugu räägib ta emotsionaalselt ja siiralt. Võimalik, et kui ta ei oskaks neid kaht isikuomadust – emotsionaalsust ja siirust – nii säravalt kasutada, siis kehtiks Eestis endiselt vana seadus ning 14 oleks endiselt okei… Nüüd, kui pisikeses Eestis on esimene seadus muudetud, võtab Anoorupa ühes Optimistiga ette väga ambitsioonika vallutusretke kodumaale ehk Indiasse. 

Anoorupa, palju õnne! Hüppame ajas veidi tagasi, palun räägi, kuidas lõvi toonud kampaania idee üldse tekkis.

Kui kolisin Eestisse, siis sain guugeldades teada, et siin võivad täiskasvanud inimesed seksida 14aastaste lastega. Olin šokeeritud ega suutnud seda uskuda. Küsisin eestlastelt, kas nad üldse teavad, et selline seadus on olemas… Selgus, et suurem osa eestlasi ei teadnud ise ka, et selline asi eksisteerib.

Mäletan, kui Magnus (Magnus Lužkov, Optimisti juht – toim) ütles mulle, et tema tütar on 14aastane… Loovjuhtide toas üheskoos teemat arutades mõistsime, et peame midagi tegema. Iga päev, kui see seadus kehtib, on lapsed ohus. Polnud aega oodata. Kampaania väljatöötamise perioodil jõudis uudistesse, kuidas jalgpallitreener Getulio õigustas oma suhet 14aastase tüdrukuga. See oli viimane piisk. Kontakteerusime Eesti Seksuaaltervise Liiduga ja võtsime eesmärgiks, et sellest peab saama viimane sarnane juhtum. 

Meie strateegia aluseks oli arusaam, et paljud arvavad, et 14 on okei vanus, sest nad ei kujuta endale ette, milline on 14aastane laps. Seega otsustasime, et peame rahvale näitama, milline näeb välja 14aastane inimene. Kui sa päriselt näed seda last, siis pole ju võimalik, et keegi suudab õigustada lapse ja täiskasvanu vahelist seksi. 

Lõime visuaali, kus on korraga 14aastane tüdruk ja temast kordades vanem mees. Kui näed päriselt seda olukorda, siis saad lõpuks ka aru, kui lihtne on täiskasvanud inimesel lapsega manipuleerida. 14aastane, keda kasutatakse seksuaalselt ära, ei pruugi isegi mõista, mis toimub. Sellises vanuses on lihtne panna last uskuma, et see ongi normaalne seks ja normaalne suhe. Meie tõimegi oma kampaanias välja lapse, kes ei saanud aru, et teda kasutatakse seksuaalselt ära. Vastupidi, ta andis hoopis uhkusega intervjuu ühele Eesti suuremale ajalehele! 

Ausalt öeldes oli meie jaoks seda teksti väga raske kirjutada. Need olid ju välja mõeldud tegelased, aga ikkagi… Laps teatas uhkusega, et see suhe on okei, sama väitis ka mees. 

Kogu kampaania eelarve oli väga väike, seega leidsime fotograafid ja teised osalised, kes tulid lihtsalt appi. Lõpuks tulid punti päris paljud –  näiteks Telia, kes andis kasutada reklaampindasid. Peagi liitusid kampaaniaga väga paljud influencer’id, kes jagasid oma kogemusi. Usun, et Optimist lihtsalt alustas selle liikumisega, kuid lõpuks oli see Eesti inimeste liikumine. Kui rahvas poleks kaasa tulnud, siis poleks suurt midagi muutunud. Tagantjärgi tundub, et märgilise tähtsusega oli see, et panime Õhtulehe artikli lõppu üleskutse kasutada teemaviidet #14poleokei. See oli ilmselt võtmemoment. 

Õhtulehest sai lugeda teie väljamõeldud tegelastega lugu. Samal ajal kirjutati sama lehe spordirubriigis peaaegu igapäevaselt Getulio Aurelio Fredost. Seal lugudes olid päris inimesed, päris juhtum, päris tragöödia. Mina isiklikult ei teadnud toona teie strateegiast suurt midagi ja näiteks mulle tundus, et kogu selle liikumise ja seadusemuudatuse võtmeisikuks kerkis Mia Belle Trisna. 

Mia oli 14, Getulio oli 54. Meie artiklis rääkis oma lugu 14aastane Piia, kellel oli suhe 54aastase mehega. See polnud juhus, et Mia ja Piia kõlavad sarnaselt. See oli uskumatu, kui Mia lugu tuli avalikuks, siis asus Nõmme Kalju jalgpallinaiskond oma treenerit kaitsma! Meie eesmärk oli, et peame tegema enda kampaania selliselt, et tekiks väga tugev seos sellega, mis toimus konkreetselt selle treeneri ja noorjalgpalluri vahel.

Inimesed ei osanud Mia lugu panna õigesse konteksti. Ta rääkis oma lugu täiskasvanuna ning keegi ei osanud enam ette kujutada, milline nägi Mia välja 14aastasena. Seetõttu oligi väga oluline, et seal kõrval rullus lahti väljamõeldud tegelase ehk Piia lugu. 

Tulid Eestisse ja said meie seadusest kuuldes šoki. Kuidas on sinu kodumaal sarnased seadused reguleeritud?

Seksuaalne enesemääratluse vanus on 18, oleme selles osas konservatiivsed. Meil on küll probleeme laste abielluma sundimisega, kuid ka selle vastu püütakse kõvasti võidelda. Kui Indias oleks kuidagi tekkinud selline seadus, nagu oli Eestis, siis poleks inimesed kindlasti nii pikalt vaikinud. Selliste asjade vastu tuleb võidelda! Me räägime ju lastest ja nende kaitsmisest! Uskumatu mõelda, kui kaua see kõik aega võttis.

Tuleb välja, et vaja läks üht India naist, kes võtaks teema enda kanda ja viiks asja nii kaugele, et poliitikutel ei jääks enam muud üle, kui seadus ära muuta… Räägi, miks ja millal sa üldse Eestisse tulid?

Töötasin aastaid suurtes India reklaamiagentuurides, aga mulle meeldib maailma avastada. Lugesin, et Eesti on digitaalne ja liberaalne riik, kus teevad ilma ägedad idufirmad. Minu jaoks on liberaalsus väga tähtsal kohal! Nii ma siis mõtlesin, et Eesti tundub tore riik, miks mitte! 

Praegu võin öelda, et armastan iga hetke, mille olen Eestis veetnud! Reklaamivaldkonnas on Eesti klientidega töötamine lihtsalt imeline, sest kliendid usaldavad loovinimesi! Olen kuulnud, et hulk eestlastest loovinimesi väidavad vastupidist, aga ma ei usu neid. Kui presenteerid Eesti kliendile oma ideed, siis järgneb sellele täielik toetus! Pisikesi muudatusi tuleb ikka ette, aga peamine, et usaldus on tohutu!

Kuidas sa leidsid Optimisti? 

Töötasin alguses ühes idufirmas, kust mind lasti kolme kuuga lahti. Seejärel sattusin ühte reklaamiagentuuri, kuni Magnus mind lõunale kutsus. Tead, see oli üks elu ägedamaid lõunaid… Mul polnud mingisugust plaani agentuuri vahetada, aga selgus, et Magnus on lihtsalt nii tore inimene, kellest õhkab optimismi. Meile mõlemale tundus, et see on õige asi ja teeme ära. 

Ometi lahkud sa nüüd Eestist!?

See on üks väga põnev lugu. Kõigepealt rõhutan veel, kui väga ma armastan Eesti kliente ja Optimisti. Magnus ja kogu meeskond on alati olnud ülimalt toetavad. Kui algas kampaania #14poleokei, pandi ülejäänud asjad korraks pausile. See kampaania oli kõige tähtsam: teeme kõik, mida vaja! Kuigi eesmärk oli omamoodi pöörane ning meil puudus eelarve, sain kampaaniale igakülgset toetust ja abi! Nii kolleegide töötundide kui ka raha näol.

Nüüd on aga nii, et mina hakkan tööle Optimisti kontoris Indias. Mind ootab Kolkata linna kontoris väikene tiim. Eestisse kolides sain aru, et geograafia ei mängi meie töös mingit rolli. Vahet pole, kust sa oled pärit või mis keeles sa räägid… Hea mõte toimib igal pool ühtmoodi! Mina võin tulla Eestisse ja teha suuri asju. Samamoodi võivad tulla eestlased Indiasse ja muuta seeläbi maailma paremaks kohaks. 

Meil on Kolkatas, mis muide on mu kodukoht, väike ja armas kontor. See on India mõistes loovinimeste pealinn – sealt tulevad filmitegijad ja teised kunstiinimesed. Unistame sellest, kuidas Optimist hakkab üha enam töötama globaalsete ettevõtetega. Nüüd oleme kohal nii Eestis, Berliinis kui ka Indias, klientide hulka kuuluvad muuhulgas ka USA idufirmad. Eesmärk on vallutada maailm ja muuta see paremaks paigaks. Loomulikult ei tea me täpselt, mis nüüd juhtuma hakkab, aga võtame seda kui üht suurt ja imelist seiklust!

Mõned täpsemad eesmärgid olete ikkagi ilmselt püstitanud. Milline võiks Optimist India välja näha näiteks aasta pärast?

Peame leidma tasakaalu. Kindlasti ei saa päris nii, et iga kampaania on nagu #14poleokei, vaid tuleb teha ka äriliselt kasulikumat tööd. Küll aga tahan rõhutada, et Optimist India tahab väga tugevalt kaasa lüüa sotsiaalkampaaniates. Indias on nii palju probleeme… Lihtsalt üks näide: iga päev tehakse 2000 aborti, sest sündima hakkavad tüdrukud, mitte poisid. See annab mõista, millise skaala probleemidest me India mõistes räägime. Loovinimese unistus on alati kasutada oma talenti, et aidata inimesi. Seda me lähemegi Indiasse tegema. 

Et teha suurel hulgal sotsiaalkampaaniaid, tuleb kuskilt teenida raha. Seega on eesmärk hakata teenindama globaalseid kliente. Jah, Optimist India paikneb Kolkatas, aga soovime leida kliente kõikjalt maailmast. Usun, et meil on võimalus teha India reklaamitööstuses väikest viisi revolutsioon. Praegu käib seal turul võistlus, kes suudab pakkuda odavamat hinda. Suured brändid pöörduvad India agentuuride poole, sest arvavad, et sealt saab hästi odavat teenust. Meie kavatseme seda muuta.

Optimist India hinnad ei ole päris nii kõrged kui näiteks Euroopas. Küll aga kavatseme olla India mõistes ikkagi kõrgema hinnaga agentuur, kes pakub väga-väga head teenust. Hinna ja kvaliteedi suhe peab olema paigas. Ja niimoodi jõuame globaalsete klientideni. Mis omakorda aitab kaasa sellele, et saame teha sotsiaalkampaaniaid. Mina loodan küll, et olen järgmisel aastal juba Cannes’is tagasi ja võidame Optimist Indiaga auhindu!

Äärmiselt põnev on kuulata, kuidas sa räägid kindlas kõneviisis, et kavatsed siseneda maailma ühele suuremale reklaamiturule ja korraldada seal revolutsiooni! Sa tõesti usud, et see on võimalik?

Jah, Kaarel, ma tõesti usun. India reklaamiturul toimuv on tegelikult kurb. Seal käib võitlus, et kes suudab asju müüa odavamalt. Inimesed teevad tohutult ületunde ja teenivad vähe raha. See omakorda viib keskmist taset pidevalt madalamale. Jah, India turg on meeletult suur, aga meile tundub, et Optimisti moodi agentuur on sealt puudu. Agentuur, kes pakuks väga-väga kvaliteetset teenust õiglase hinna eest. Hea töö jaoks on vaja aega ja raha. Usun, et Indias on vajadus väga hea töö järgi. 

Siin Cannes’is on palju India reklaamiinimesi. Kas oled neid juba oma plaanidest hoiatanud?

Kavatsen kõigepealt ennast tõestada. Seejärel kõlab mu hääl juba valjemalt ning saab tähtsatel teemadel paremini kaasa rääkida. Kindlasti saavad paljud ju tegelikult aru, et India reklaamiturg vajab muutust. Muidugi ei taha kliendid esimese hooga tulla meie juurde ja maksta rohkem raha. Teame, et see võtab aega. Teeme kõigepealt ühe väga hea töö, siis teise, siis kolmanda. Lõpuks peame klientidele selgeks tegema, et hea reklaam on investeering, mis tasub ära. Kui investeerid rohkem, siis on ka tuleviku kasv suurem. Ees ootab suur-suur töö.

Kaarel Täll, Cannes