Puht loomuomaselt ei armasta inimesed muutusi, eriti kui see puudutab tuntud ja harjumuspäraseid brände. Jah, logo annab 90ndate võbinaid ja värvid on kulunud, aga see on oma ja tuttavlik, kirjutab Optimisti loovjuht Hele-Mai Viiksaar.

Mõtle sellest nagu pikaajalisest suhtest lahkuminekut – su partner võis norsata ja sokke vedelema jätta, aga see ei tähenda, et uus olukord ei vajaks harjumist. Umbes samamoodi suhtuvad inimesed ka interneti põrguauguna tuntud Twitterisse, mis kannab nüüdsest nime “X”. 

Twitter on eksisteerinud aastast 2006 ja kuigi see ei ole kindlasti kõige populaarsem sotsiaalmeediaplatvorm, on üle 300 miljoni kasutaja üsnagi arvestatav hulk. 

Rebränding peaks kandma suuremat eesmärki, et õigustada riske brändituntuse languse osas. Peamiselt võiks selleks lisaks muutunud keskkonnale olla muutused ettevõttes endas, et rebränding oleks enamat kui logo, nime ja värvide vahetus. Mõnikord võib selleks olla soov maineparanduseks, nt soovib sigaritööstus endalt tuhka maha pühkida või kiirmoekett rohelise ja premiumina näida. 

Teinekord võib selleks olla aga soov püüda uut, nooremat tarbijaskonda, nagu nt Kalevi puhul. On mõneti arusaadav, et arvestades Elon Muski investeeringu suurust (ta ostis Twitteri 44 miljardi dollari eest), ei olnud ta eesmärk jätta kõike samamoodi. Küll aga ka nagu Tallinna teetööde puhul, näevad inimesed vaid ühte halba otsust teise järel ja mitte suurt pilti. Ja täpselt nagu Tallinna teetööde puhul, on inimestel hirm, et suur pilt võib olla hirmus käkerdis. 

Hetkeseisuga on üsna keeruline näha, mis muutused peale nime ja logo X-iga päriselt toimuma hakkavad, aga kõigi eelduste kohaselt peaks see muutuma kõige-platvormiks, mida Elon viimaks tulu tootma üritab panna. 

Kui ettevõte soovib laiendada oma tegevusvaldkonda või lihtsalt viia ellu suuremat sorti muutusi, on nimemuutus arusaadav lüke. Kui Transferwise-ist sai Wise ja Taxifyst Bolt, kaasnes sellega ka kommunikatsioon ja uue nime juurutamine. Siinkohal on oluline asjaolu, et tegu on iduettevõtetega, millesse ei ole jõutud veel nii suuresti kiinduda ning mille puhul ootamegi pidevat arengut. 

Mida pikemalt on inimene ühe nimega harjunud, seda raskem on kinnistada, et Statoli asemel on Circle K või lõpetada TalTechi lähedal asuva ringristmiku “tipi-ringiks” kutsumist. Ka suur osa nendest, kes lubasid, et nemad mitte kunagi ei hakka Statoili asemel Circle K ütlema, on nüüdseks sellega harjunud ja nagu kohmakate nimedega tihti juhtub, on kasutusel suupärasemad versioonid nagu Söörkl või Sirkel. 

Sotsiaalmeediaplatvormidest tegi äärmiselt eduka (pehmelt öelduna) rebrandingu Musical.ly, mis on nüüdseks tuntud kui TikTok. 

Seda juhtub harva, aga edukate brändide puhul võib brändinimi murda ka igapäevakeelde ja muutuda tegusõnaks, näiteks nimetavad paljud inimesed toidutellimist nüüdseks boltimiseks/woltimiseks. Twitteriga seonduvad sõnad nagu näiteks twiitima ei muutunud mitte ainult keele osaks, vaid neid mugandati ka vastavalt keelele, eesti keeles võeti Twitteris postitamise kirjeldamiseks kasutusele lisaks twiitimisele ka “säutsumine”, platvorm ise muutus aga “säutslaks”. 

Kehv tulemus

Nime valimine on brändiloome üks keerukamaid osasid, sest nimi peab andma edasi brändi olemust, olema suupärane, eristuv ja meeldejääv. Eriti hea oleks, kui su brändinimi ei oleks kaheti mõistetav (kui see pole taotluslik), ei looks negatiivseid seoseid ja ei tunduks nagu pornosait või BDSMi deitimisrakendus. Võimalik, et kui meile lisandub rohkem konteksti peale selle, et Elon Muskil on veider obsession X-tähega, hakkab X loogilisemana näima. 

Hetkeseisuga on muutus vaid logos ja nimes, platvorm ise on suuresti sama, mis ta alati on olnud (ainult tüütuid trolle on rohkem). Kuigi osad kasutajad üritavad X-i nimena kasutusele võtta, tundub see hetkel kohmakana, ühtlasi ei olda ka kindlad, kuidas säut..twii…postitusi nimetada, iksideks?

Kui tegu on niivõrd suure brändiga nagu seda on Twitter, siis on raske uskuda, et rebrändingu alla ei ole pandud meeletult raha, aega ja oma valdkonna ekspertide tööd, kahjuks on tulemuseks kasutuskõlbmatu nimi, disaineritele migreeni tekitav logo, olematu kommunikatsioon ja lihtsalt nõmedana näivad tegevused nagu oma peakontori katusele vilkuva ja seadusi eirava valgusreostuse paigaldamine. Muidugi on väga suur võimalus, et Elon Musk lihtsalt trollib täiel rinnal, aga brändiarmastuse tekkele see eriliselt kaasa ei aita,  varem või hiljem on tekkimas uus alternatiiv, mis pettunud kasutajad endale napsab. 

On loomulik, et mida armastatum bränd (jah, inimesed lubavad umbes paar korda aastas Twi..X-ist jäädavalt lahkuda, et siis uuesti naasta), seda valulikumalt suhtutakse muudatustesse. Üldjoontes võiks Twitteri rebrändingut kirjeldada kasutaja vaates kui leina eri staadiumite läbimist. 

Alguses on eitus – “tegelikult ei ole midagi muutunud”. Sellele järgneb viha – “misasi see X isegi on? Miks see logo nii kole on?”. Vihale järgneb kauplemine – “äkki kui me piisavalt häält teeme, siis muudetakse nimi tagasi.” Kauplemisele järgneb depressioon, mis tegelikult on suuremal osal Twitteri kasutajatel nagunii. Viimane staadium on leppimine ehk harjumine. Võimalik, et Elon Musk lihtsalt teab midagi, mida meist keegi teine ei tea ja ühel päeval muutub ka X-i uus krüptiline slogan “Blaze your glory!” loogiliseks. 

Autor: Hele-Mai Viiksaar, Optimist

Kõik uudised