“Mul ei olnud just kõige rahulikum puhkus,” muigab uue ja vana hasan & partnersi tegevjuht Riku Vassinen. See ei tule üllatusena, sest hasanis oli pöördeline suvi. Vassinen räägib meile toimunust, tulevikuplaanidest ja turundusest laiemalt.

Maineka agentuuri probleemid said alguse koroonaga. Samal ajal üritati laieneda Stockholmi, Amsterdami ja San Franciscosse. Pole vist tarvis mainida, et plaanid läksid keerulisel ajal vett vedama. 

Olukord muutus eriti pingeliseks eelmise aasta lõpus, kui firmal oli raskusi sotsiaalmaksude tasumisega. Ühel hetkel ulatus erinevate makseraskuste ja võlgade arv ligi sajani. Tänavu 15. juulil esitati pankrotiavaldus. Ettevõtte töötajad asutasid seepeale kärmelt uue agentuuri New Agency, mis üleeelmisel nädal sai endale taas nimeks hasan & partners. Ehk siis hasan & partners jätkab, ent uue omanikega. 

“Mul on väga hea meel, et see nimi edasi elab,” räägib Riku Vassinen, kes liitus hasaniga 2022. aasta kevadel. Varasemalt ka Singapuris (R/GA ja J. Walter Thompson Worldwide) ning Keenias (Ogilvy) töötanud Vassineni jaoks oli see oluline, sest hasan on midagi, mida ta juba lapsepõlvest reklaamiga seostab. On ju 1991. aastal Ami Hasani asutatud hasan & partners Soome reklaamitööstuse üks tuntumaid tegijaid (“hasani finantsraskused on ainus turundusteema, mis Soome meediasse jõuab.”).

“Ma ei tahtnud, et minu viimane peatükk hasanis oleks pankrot,” muigab ta. “Tahtsin, et oleks veel üks peatükk. Jah, selles tööstuses on inimesed kõige tähtsamad, aga hasani nimi pole lihtsalt nimi. See tähendab palju rohkemat. See on agentuur, mis tõi loova reklaami Soome. Paljud inimesed on siin teinud oma karjääri parimaid töid. Me ei taha teha lihtsalt reklaame, me tahame teha kuradi parimaid reklaame. See nimi näitab, et astume status quo vastu.”

Ettevõtet juhtima asudes teadis ta, et see on tõsine pähkel, ent hasani nimi oli lihtsalt nii suur tõmbenumber. Pingutustest hoolimata ei suutnud tema ja ta kolleegid nn originaal-hasanit päästa. 

“Ma ei olnud laiendamiste ajal siin, aga hasan võttis riske, mida ikka tegema peab,” räägib Vassinen. “Kui asjad oleks teisiti läinud, oleksime võib-olla üks Euroopa suuremaid iseseisvaid agentuure. Aga kõik läks rappa ja sattusimegi raskesse olukorda.”

Lisaks laienemisele toob ta välja veel ühe probleemi põhjuse – juurte kaotamise.

“Me paisusime liiga suureks, meil oli liiga palju keskastme juhtimist ja bürokraatiat,” tõdeb ta. “Need pole hasani väärtused. Taheme edasi liikuda väga hea strateegia, loovuse ja kunstiga. See on meie püha kolmainsus. Ma arvan, et õppisime laienemisest, kuidas tegelikult tööd teha tahame.”

Suurim muudatus ajaloos

Tema sõnul oli hasani inimestel kaks võimalust: kas pikali visata ja nutta või võtta vastu uus väljakutse. Valiti see teine, kuigi see on pagana keeruline.

“Turundus seisab silmitsi suurima muutusega valdkonna ajaloos,” arvab Vassinen. “Olin tööstuses siis, kui tuli internet ja sotsiaalmeedia, praegune muudatus on oluliselt suurem. Võib-olla saab seda võrrelda selle ajaga, mil televiisorid populaarseks said.” 

Mehe arvates saab agentuuride juures väga oluliseks võrgustik. Enam ei ole auasi see, et sa oled kõige suurem agentuur kõige rohkemate töötajatega. 

“Ma arvan, et väga hea loovinimene, kes suudab tehisintellekti kasutada, on väärt umbes sama kui 5-10 keskpärast loovinimest, kes samuti TI-d kasutavad,” mõtiskleb ta. “Usun, et parimad ei taha enam agentuurides töötada, nad tahavad ise oma asju teha. Agentuur peab olema paindlik ja leidma iga projekti jaoks parimad võimalikud inimesed. Mõned agentuurid räägivad ainult tehisintellektist, aga nad ei tee väga head tööd. Mõned koosnevad ainult vabakutselistest ja nad pole ka piisaval tasemel. Usun, et tuumik peab tugev olema ja siis saab leida kõrvale sobivaid inimesi ja vahendeid. TI võib isegi häid ideid öelda, aga sel ei ole head maitset. Hea maitse tuleb kogemusest ning selleks on vaja inimest. TI on kasulik, kui seda õigesti kasutada. Mine tea, võib-olla tulevikus pole meil kellelgi tööd ja oleme kõik robotite orjad, aga siis on meil suuremad mured, kui turunduses toimuv.” 

Vassinen on veendunud, et tugev bränd on tähtsam kui kunagi varem. Tehisintellektiga on lihtne asju kopeerida, aga bränd on immateriaalne ja irratsionaalne. 

“Vanasti oli külas ühel inimesel kell ja see oli tema eelis,” räägib Vassinen. “Praegu on kõigil telefonis kell, aga ikka ostetakse luksuskellasid. Miks? Sest asi on brändis. Kui brändid oleks ratsionaalsed, ostaks me kõik white label tooteid, aga me ei taha, sest iga bränd annab edasi mingit tunnet.”

“Mulle paistab, et Soomes on unustatud brändingu põhitõed,” jätkab ta. “Kui vaatan reklaamipause, siis reklaamid on kohutavad. Need ei järgi isegi müügiloogikat. Brändid muudavad liiga tihti oma lubadusi ja filosoofiat. Bränding pole sprint, vaid maraton. Oma sõnumit peab lõpmatuseni korrutama.” 

Laud kaetakse uuesti

Ta ei näe, et Soome majandust ootaks lähiajal suur kasv. Pigem läheb agentuuride jaoks olukord halvemaks.

“Mõnesmõttes sunniti hasanit end muutma,” ütleb ta. “Usun, et kogu tööstust ootab suur muutus ja praegu on alles algus. Nagu ütlesin: väga heade inimestega ei juhtu midagi, keskpärastel läheb raskeks. Samal ajal ei tohi me noori unustada. Jah, kogenud töötaja ja tehisintellekt on parem kui noor ja tehisintellekt, aga peame jälgima, et talendid valdkonda tuleksid. Vastasel juhul avastame varsti, et turunduses on ainult pensionärid.

Soome ühiskond on praegu kuidagi apaatne, me ei õitse. Mulle tundub, et Eestis toimub rohkem, aga võib-olla on see lihtsalt teie hea bränding (muigab – toim.) Me oleme igatahes stagneerunud. Helsingi Sanomati esiküljel oli kolm päeva järjest kulla kokkuostja reklaam. Kui see pole maailmalõpukuulutaja, siis mis veel on? Suured Soome brändid peaksid praegu esikaanel olema ja turuosa võitma, kuid ei – hoopis opportunistid ostavad kulda. Praegu on suvi ja ma olen optimistlik – talvel ilmselt depressioonis ja pessimistlik –, aga näen, et brändidel on võimalus kasvada, sest enamik neist on väga turvalised. Ei pea palju pingutama, et konkurentidest mööduda. Sa ei pea isegi julge olema, pead lihtsalt tark olema.”

Vassinen toob mängu maailmas toimuva ning hetkeks kõlanud suvine positiivsus asendub negatiivsema tooniga. 

“Kui ma 2000ndatel alguses ülikooli läksin, oli suurepärane aeg noor olemiseks,” meenutab ta. “Olime optimistid ja ühtsed, maailm globaliseerus.. Praegu lõhuvad riigid end ise, rassism tõuseb ja majandus on kehvas seisus. Sellised inflatsioonid lõpevad tihti suure pauguga. Ma ei usu, et asjad stabiliseeruvad, kuigi loodan, et eksin. Aga nagu ütlesin, äridel on võimalus kasvada, seda just teiste arvelt. Praegu on aeg, mil laud kaetakse uuesti ja pead ise otsustama, kas tahad laua ääres kohta või ei.” 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised