GA on üks digiturundajate enimkasutatavamaid tööriistu, kuna võimaldab lihtsa vaevaga hinnata erinevate veebikeskkondade tulemuslikkust erinevatest perspektiividest. Seetõttu on mõistetav, et uudis hetkel kehtiva Universal Analyticsi aegumisest tuleval suvel tekitas omamoodi tormi teeklaasis. 

Tegu oli aga mõneti ootuspärase sammuga, kuna Universal Analytics on GA vaikeversioonina olnud kasutusel aastast 2012 ning on loodud teistsugust digikeskkonda silmas pidades – keskkonda, kus valdav osa liiklust käis läbi desktop-kanalite, sessioone vaadeldi individuaalselt ning kogu andmekogumine sõltus tugevasti brauseriküpsistest. Tänapäevane kasutajakogemus peab lähtuma aga uutest perspektiividest – kasutajateekond on killustunud erinevate seadmete vahel ning kasutajate kõrgenenud nõudmised privaatsusele ei võimalda enam toetuda senikasutatud tehnoloogiatele analüütikaandmete kogumisel. Kuivõrd GA4 pole kohalikul turul veel liiga laialdaselt kasutusel, püüab käesolev artikkel anda lühikese ülevaate Google Analyticsi uusima versiooni featuuridest ning erinevustest võrreldes oma eelkäijaga.

Uuenenund kasutajaliides

UA kasutajaliidesega harjunud kasutajate jaoks on esimeseks ning tõenäoliselt enim harjumist nõudvamaks uuenduseks GA4 kasutajaliides ning selle mastaapne erinevus võrreldes varasema versiooniga. Seni harjumuspäraseks muutunud menüüelemendid on asendunud uue struktuuriga, mida kirjeldab enim oluliselt suurem paindlikkus võrreldes varasemate GA versioonidega. Kui UA puhul olid paljud raportid ning vaated andmetele standardiseeritud ning „kivisse raiutud“, siis GA4 puhul on kasutajatel võimalik ise defineerida, mis andmed on tema äri perspektiivist kõige olulisemad. Sealhulgas tuleb ka mainida, et andmed ei pea endiselt olema vaid online-keskkonnast tulenevad. Soovi korral on jätkuvalt võimalik kasutada ka measurement protocol-i, saatmaks GA-sse andmeid ka offline sündmuste kohta, tekitades endale tervikpildi kogu kasutajakogemusest nii online kui offline kanalites.

Sündmusepõhine andmemudel

Üks kõige fundamentaalsemaid muutuseid GA4 puhul on andmemudel, millele tuginedes GA andmeid kogub, analüüsib ning presenteerib. Kuna UA fookus oli desktop-veebide analüüsimisel, toimis kogu andmeanalüüs läbi lehevaatamiste (pageview) ning nendest tuleneva meetrika. Kuna GA4 sihiks on mobiili- ning desktopiülene analüütikasüsteem, rakendab see sajaprotsendiliselt sündmuspõhist andmemudelit. See tähendab, et iga interaktsioon veebilehel on vaadeldav GA sündmusena, sealhulgas ka näiteks lehevaatamised. See muudab GA4 andmekogumise mõttes oluliselt paindlikumaks ning tulevikukindlamaks – kuniks iga interaktsioon on kaardistatav ühtse sündmusena, saab analüütikaplatvormi kohandada erinevatele seadmetüüpidele ning interaktsioonimeetoditele.

Senisest suurem rõhk privaatsusel

2022. aastal on mitmetest Euroopa riikidest tulnud kohtukaasuseid, mis väidavad, et GA kasutamine on otseses vastuolus GDPR-iga – eeskätt seetõttu, et platvorm logib isikustatud andmeid EU kasutajate kohta ning edastab need USAs asuvatesse serveritesse. Sellest tulenevalt on GA4 puhul asetatud senisest oluliselt rohkem rõhku nii kasutajate privaatsuse kaitsmisele kui garanteerimisele, et seda tehes ei kannataks andmekvaliteet GA-s endas.

Kasutajate privaatsuse kaitsmise eesmärgil tõi Google ellu järgmised muudatused: 

• Kui kasutajate IP aadresside anonümiseerimine oli valikuline UA puhul, siis GA4 puhul anonümiseeritakse need vaikimisi.
• EU andmeid hoiustatakse ning töödeldakse EU-s asuvates serverites.
• Kogutavate andmete granulaarsust on võimalik muuta asukohast lähtuvalt – kui mingis regioonis kehtivad rangemad andmekaitseregulatsioonid, on võimalik sellest konkreetsest regioonist välistada Google Signalsi kasutamine vm täpsemate andmete logimine (linn, koordinaadid, seadmepõhised andmed jne).

2020. aasta septembris väljastas Google beetaversiooni Consent Mode nimelisest featuurist, mis võimaldab muuta erinevate Google-i tagide käitumismaneere vastavalt kasutajate poolt antud nõusolekutele. See tähendas aga, et kuna paljud kasutajad ei andnud nõusolekut oma tervikandmete logimiseks, tekkisid GA-s olevatesse admetesse tühimikud. GA4 puhul üritatakse neid tühimikke täita käitumismudelitega. Kõik kasutajad, kes ei anna nõusolekut enda jälgimiseks, jäävad GA jaoks oma kasutuskorra ajal „küpsisevabaks külastuseks“. Erinevatele masinõppe mudelitele tuginedes üritab GA seejärel estimeerida, kui palju on kokku lehel nõusolekut mitte andnud sessioone, külastajaid jne. 

Google Analytics 3 kadumiseni on jäänud pisut vähem kui aasta ning kuigi hetkel tundub, et aega Google Analytics 4-le üleminekuks on veel küllaga, ei tasu seda sammu jätta viimasele hetkele. Ühest küljest on GA4 kardinaalselt erinev tööriist võrreldes oma eelkäijaga, nõudes kasutajatelt tugevat ümberharjumist, ent teisalt tasub mõelda ka andmekvaliteedile. Kuna GA4 loomisel tekitatakse sisuliselt uus property, ei kandu sinna üle ajaloolisi andmeid – seega mida varem GA4 tööle sättida, seda rohkem ajaloolisi algandmeid on seal juba olemas hetkel kui tööriist muutub vaikeversiooniks.

Autor: Roger Puks, Dentsu Grupi brändi iProspect juht
Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Dentsu on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 95 liiget.

 

Kõik uudised