Riigieelarve on üks riigi alusdokumentidest, mis mõjutab kõiki ühiskonnagruppe, poliitikutest üksikisikuteni. Eesti eelarve arendused eristuvad teiste riikide võrdluses unikaalsena: meie riigieelarve andmed on digitaalsel juhtimislaual visualiseeritud ning filtreeritavad. Sellest kirjutab rahandusministeeriumi eelarvepoliitika valdkonna teenusedisainer Jane Jakobson.

Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute-väljaminekute plaan. Selle alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena vastu võtab. 

Kui paljude teenuste puhul võib olla keeruline mõista, kas ja millised probleemid kasutajatel on, siis riigieelarve puhul on need enamasti hästi tajutavad – neist räägitakse tihti ja avalikult. Et paremini kasutajate ootusi mõista ja lahendada eri osapoolte väljatoodud probleeme, võtsime rahandusministeeriumis eelarvearenduste üheks arendussuunaks teenusedisaini põhimõtted.  
 
Ligi viis aastat tagasi riigieelarve arendamise osakonnas teenusedisainerina alustades oligi minu esimene ülesanne mõista, kes on meie kliendid ja millised on nende vajadused – ehk teisisõnu: mis on töö, mida nad püüavad ära teha? 

Teenuse mõiste on L. Downe’i definitsiooni järgi „midagi, mis aitab kellelgi midagi teha“. On selge, et riigieelarve lugejatel on kindel eesmärk ning nad peavad selle teabe abil tegutsema, analüüsima või otsustama. Jagasime kasutajad kaheksasse rühma ning leidsime, et igaühel neist on erinevad harjumused ja ootused, kuidas nad eelarveinfot kasutavad. 

Vastuolud kasutajate ootustes 

Kuna iga sihtgrupp kasutab eelarveinfot oma rolli täitmiseks, ilmnevad nende ootustes sageli ka vastuolud. Riigikogu liige kui riigieelarve üle kõige kõrgemal tasemel otsustaja soovib lisaks poliitilistele otsustele sageli mõjutada ka asutuste majanduskulusid. Riigiasutused omakorda ei saa kulutada vähem, kui teenused turul maksavad – hind kujuneb vabaturu tingimustes, mitte ainult eelarvereal ette antud summana. 

Ajakirjanikud ja teised huvirühmad otsivad eelarvest spetsiifilist infot, kuid andmete esitajad ei tea alati, kes seda kasutab ja milleks. See raskendab aga detailse ja sihitud info pakkumist. 

Tavakodanik uurib eelarvet harva otse, pigem ajakirjanduse vahendusel. Kui ta seda teeb, siis otsib isiklikult kõnetavat infot – palkade, toetuste ja elujärje kohta. Ajakirjanikud tunnistavad, et sooviksid kirjutada eelarvest rohkem, kuid andmete üldisus ja raskesti ligipääsetavus muudavad selle keeruliseks. Meedia ootab niisiis täpsemaid ülevaateid, paroolita juurdepääsu ja selgemaid mõõdikuid. 

Taipamised intervjuudest 

Kõige ilmekam näide kasutajate ootustest selgus intervjuusid läbi viies „pirukate“ ehk graafiliste jooniste teemal.  Alljärgnevalt tsitaadid 5 erinevast intervjuust:   

Kasutajatega tehtud intervjuudest selgus, et riigieelarve puhul ei ole olemas ühtset lahendust, mis sobiks kõigile. Erinevad grupid lähenevad eelarvele täiesti erinevalt – mõni soovib lugeda „kollast raamatut“, teine otsib vaid mõnda konkreetset märksõna. Seetõttu peabki eelarveinfo ülesehitus olema kasutajakeskne. Märksõnad peavad kõlama samamoodi, nagu inimesed neid otsivad, ning andmetele võiks lisada võrdlusi inimese kohta ja regionaalseid vaateid.  
 
Usaldust loob läbipaistvus. Seega tuleb andmed avalikustada ka siis, kui need ei tundu vajalik info. Samuti selgus, et detailid loevad: suured summad ei räägi midagi, kui nende taga pole konkreetset konteksti. Andmed peavad moodustama loogilise ja visuaalselt haaratava terviku, kus olulisem info on esitletud esimesena ja detailidesse saab vajadusel süveneda samm-sammult. 

Riigieelarve tooted 

Sel sügisel avaldasime rahandusministeeriumi kodulehel koos riigieelarve seadusega neli uut toodet, mis muudavad eelarveinfot senisest mitmekihilisemaks ja kasutajasõbralikumaks.  

Põhjalikum seletuskiri vastab poliitikute ootustele, temaatilised ükslehed annavad valitsusele kiire ülevaate valitsemisalade prioriteetidest ning kodanikueelarve visualiseerib riigi rahanduse laiemale avalikkusele.  
 
Kõige uuenduslikum on aga digitaalne juhtimislaud, mitmeaastase arendusprojekti tulemus koostöös Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna tudengite ja Eesti Pangaga. Tööriist võimaldab eelarve andmeid filtreerida, võrrelda ja analüüsida dünaamiliselt Tableau digitaalsel platvormil.  

Kuidas mõõta edu? 

Edu mõõtmine riigieelarve arenduses ei ole lihtne. Kas  lahendus on muutunud kasutajasõbralikumaks, läbipaistvamaks ja arusaadavamaks ning kas selgemad andmed aitavad teha paremaid poliitilisi otsuseid, sõltub sageli kasutaja hinnangust ja vaatenurgast. Need küsimused on sageli subjektiivsed ja võivad olla suure mõjuga, kui neid kajastatakse meedias.

Oleme eesmärkide täitmisele lähenenud kolme mõõdiku kaudu: meediakajastus, debati kvaliteet ja kasutajate arv. Negatiivsete artiklite hulk võrreldes eelmise aastaga vähenenud mitu korda. Arutelu on muutunud sisulisemaks – rohkem keskendutakse väärtuse loomisele, mitte ainult tegevuspõhise eelarve kritiseerimisele. Kasutajate arv näitab samuti tööriista edukust. Digitaalset juhtimislauda kasutati paari kuu jooksul 3600 korda, mis on niivõrd spetsiifilise tööriista kohta muljetavaldav tulemus.  

Järgmises arendusetapis avame taas teenusedisaini protsessi, et koguda kasutajate tagasisidet ja mõista, millised probleemid on veel lahendamist väärt. Riigieelarve ei ole lihtsalt numbrite kogum, vaid teenus, mis peab olema arusaadav, ligipääsetav ja väärtust loov igale kasutajale. Eesti on innovaatiline riik, kes eristub julgusega ja digitaalsete lahendustega. Praegu on hea aeg teha järgmine arenguhüpe.  

Autor: Jane Jakobson, rahandusministeeriumi eelarvepoliitika valdkonna teenusedisainer
Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised