Levinud on arvamus, et Cannes Lionsile minekuks peab rahakott puuga seljas olema. Piletihinnad on tõesti sellised, et võtavad silme eest virvendama, kuid alati on võimalus piletita minna! Just nii tegid tänavu KAGU_the_agency asutajad Katriin ja Gunnar Hunt. Gunnar kirjutab meile, miks piletit vaja pole ning jagab kontaktiloome nippe.

Tahame jagada, mis toimub Cannes’i festivaliala taga prügikastide vahel. Mis toimub nendega, kel pole raha (või tahtmist), et väravast sisse saada? Välismaiste agentuuride seas on see võrdlemisi levinud viis festivali külastamiseks. 

Alustuseks tuleb mainida, et Cannes on KAGU jaoks märgilise tähendusega. Kuna meie sünnipäev on 24. juunil, elame Cannes’ist Cannes’i. Meie eesmärk on jõuda kolme aastaga festivali lavale. Mitte võitma, vaid esinema. Seepärast tahtsime tänavu üritust väga külastada. 

Siis nägime piletihinda… Kahele inimesele oleksid piletid olnud umbes 10 000 eurot, lisaks kohapealne elamine-olemine. Alustava ettevõtte jaoks on see väga suur väljaminek. Samas saime aru, et peame minema! Teadsime, et on alasid, kuhu saab piletita sisse, aga ega me lõpuni ei teadnud, kuidas see kõik välja näeb. Arvasime viimase hetkeni, et lähme kohale, kirves kukub ja meid visatakse välja.

Tee eeltööd

Ametliku festivali kõrval on linnas ja lähiümbruses põhimõtteliselt omaette festival, kus brändid ja agentuurid korraldavad korterites, villades ja hotellides üritusi. Neisse pääsemiseks ei ole festivalipiletit tarvis. Küll peab tegema kõvasti eeltööd ja erinevad alad välja guugeldama – või Cannes’i kodulehelt vaatama – ning end igale poole eraldi registreerima. See on ülioluline. Piletit ei küsita, aga registreerimata kuhugi sisse ei saa. Meie panime end absoluutselt igale poole kirja. Igal uksel võeti meid naeratusega vastu ja kupatati tuppa. 

Eestis kuulsime arvamusi, et ilma Cannes’i ametliku piletita ei pääse me eriti kuhugi. Öeldi, et see on võimatu. Arvasime, et ongi pekkis ja oleme kuidagi megarebel’id, et lähme piletita kohale. Seal selgus, et see on üdini tavaline. 

Õigel ajal õiges kohas

Legendaarse brändiagentuuri COLLINS-i majas oli väga vähe Cannes’i festivalipiletiga inimesi. Paljud ütlesid, et nad pole viis aastat festivalil käinud – Prantsusmaa Rivierasse tullakse tuttavaid nägema ja network’ima. Nad hoiavad silma peal, mis ametlikul alal toimub, aga ise nad sinna ei tiku. 

Need majakesed on suhtlemiseks ideaalsed, kuid neis on ka megalahe programm. COLLINS-i majas – õigemini häärberis – käisid laval näiteks muusik will.i.am ning Uus-Meremaa filmirežissöör Taika Waititi. Lisaks kõiksugu turundustegelased. 

Paik asus linnast veidi eemal ning räägiti, et see on teadlik valik, sest COLLINS-i juhile ei meeldivat Cannes’is toimuv mäsu ning ta pakub tuttavatele juhtidele võimalust selle eest mägedesse põgeneda. Seal suhtlesin ainult ettevõtete asutajatega.

Kui oled seal, siis keegi ei küsi, kes sa oled. Nad eeldavad, et sinu ettevõte on piisavalt hea, et seal olla. See on klassikaline õigel ajal õiges kohas olemise võte. Kedagi ei huvitanud, et me oleme Eestist. Keegi ei seadnud meie usaldusväärsust kahtluse alla. Oled Cannes’is, oled järelikult tegija. Uskumatult lahe koht, kus eksportida. 

Võlu on suurem

Tähtis on see, et sa oleksid networking’ule avatud. Sa pead seda tegema hommikul kümnest kuni südaööni, nii nädal aega järjest. Plaane väga teha ei saa, sest kogu aeg kohtad inimesi, kes sind uude paika kutsuvad. Samuti ei saa teha tavatööd, suhtlema peab! 

Oluline on mainida, et me jutustasime üldiselt agentuuride, loovate ja projektijuhtidega. Kliendid külastavad pigem festivali, seega kui lähed Prantsusmaale konkreetselt kliente püüdma, siis oleks ilmselt mõistlik pilet osta.  

Kohtasime üht Washington D.C. agentuuri, kes töötavad samuti on-demand põhimõttel nagu meie. Saime kinnitust, et meie formaat töötab ka maailmatasemel, nad on tegutsenud praeguseks kuus aastat. Nemad käivad Cannes’is selleks, et kõigi partneritega näost näkku kohtuda. Astuvad lennukilt maha ja teevad nädal aega järjest koosolekuid. 

Jälle hea näide, et Cannes’i võlu ei ole ainult esinemised ja auhinnad – seal on kohal loovtööstuse koorekiht ning meil kõigil on võimalus neile ligi astuda. Tuleb ainult julgus kokku võtta ja Prantsusmaale minna. 

Lühkarid jäta koju

Sättisime telefonide taustapildiks oma nime ning QR-koodi, mis juhatas meie LinkedIni kontole. See töötas väga hästi ning tekitas elevust, mille abil oli hea ühisele jutusoonele saada. Kui minna kahekesi, on mõistlik ühel hetkel lahkneda. Pidusid on palju ning kõigil pole mõtet koos tiirelda.

Sinu riietus peaks Cannes’is olema pigem palavuse- ja ilmastikukindel. Ütleksin, et lühikeste pükstega tüüpidel ei läinud hästi. Mul oli samuti kaks paari lühkareid kaasas, aga ma ei võtnud neid kordagi välja, ei saa lühkaritega network’ida! Pead olema esinduslik, kuid samas ei tohi välja näha, nagu oleksid haudunud. See on õhkõrn piir.

Kui sul on plaan järgmine aasta minna, siis mõtle välja, kuidas sa end tutvustad. Vali välja ka oma parim töö, mida saad inimestele kiiresti näidata. Unustada ei saa ka vana tõde – ole vestluskaaslasest huvitatud ning ürita luua isiklik seos. 

Tahame, et järgmine aasta läheks Eestist rohkem inimesi Cannes’i. Piletiga või piletita – nagu just kirjutasin, see viimane variant on väga mõnus. Soovime, et tulevikus oleks Cannes’is Eesti riiki ja turundust tutvustav maja – meie oma esindus. Võtame selle KAGU-ga eesmärgiks. Kõik kes tahavad liituda, kirjutage meile, paneme projekti paika ja asume korraldama. Üks põhjus, miks tänavu käisime, oligi see, et vaadata, mis peod toimivad ja mis mitte. Ma arvan, et eestlastel on palju võimalusi Cannes’i innovatsiooni viia.

Autor: Gunnar Hunt, KAGU_the_agency asutaja, TULI juhatuse liige
Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised