Nii nagu kõige loomingulisem kultuur sünnib underground’is, on ka Cannes’is kõige mõistlikum ja silmiavavam veeta aega keldris.

Kui maapealses osas räägitakse üldisemat turundus- ja loovusjuttu, siis selle all keskendutakse sellele, mis Cannes’i lõvidele kunagi alguse pani – headele teostele. Väljas on nii shortlist’id kui ka võidutööd ning iga päev sätitakse üles aina järgmiste ja järgmiste kategooriate parimad. 

Stendide vahel liigeldes võib end tundideks ära unustada. Kui sa seda loed, siis sa juba tead, et Cannes’i koorekihti jõudnud töös peab midagi erilist olema ning pea igas ongi. Ainult vaata ja imesta, kui lihtne võib vahel lahendus olla. 

Valik tipptasemel disainitöid on peidetud ühte kõrvalisemasse ruumi. Seal võib kohata kahe korgiga Heinzi ketšupipudeli, ketside ja McDonald’si nodi kõrval ka eesti keelt! Koha on sisse võtnud ka Eesti Päevalehe laupäevaleht LP, kus ilmus Tabasco, EKA meediagraafika tudengite ja Eesti Hematoloogide seltsi koostöös valminud “Verised näpujäljed”.

Neile, kes ei viitsi keldris ringi vahtides pead vaevata, miks töö hea on, korraldatakse tuure, kus kõik lahti seletatakse. Samuti toimuvad väikesel keldrilaval “Inside the Jury Room” paneelid, kus žüriid räägivad, kuidas ja miks võidutööd valiti. 

Kas Van Gogh jõi sinu brändi õlut? 

Andmete loovalt kasutamine on miski, millest ei saa turunduses üle ega ümber. Creative Data žüriid oli seepärast ääretult põnev kuulata. 

“Andmetes pole olulised haip, trendid või AI, vaid hoopis loovus,” rääkis Brasiilia loovagentuuri GANA kaasasutaja Felipe Silva. 

“Andmetest pole kellelgi puudus, see tähendab, et potentsiaal on selles valdkonnas massiivne,” sõnas žüriisse kuulunud Sukesh Nayak, Ogilvy India Chief Creative Officer. “Kõik peavad pingutama ja maagia üles leidma. Andmetega võib teha täiesti imelisi asju ning nende loov kasutamine on üks asju, mida kliendid meie käest küsivad.”

Ühtlasi oli ta veendunud, et kategooria kasvab kiiresti väga suureks. Kui tänavu esitati üle 400 töö, siis ta usub, et järgnevatel aastatel on see number rohkem kui 1000. 

Creative Data ehk andmete loovas kasutamises viis ühemeelse otsusega Grand Prix koju GUT Buenos Airese töö Stella Artois’ile. Kampaania kasutas ära legendaarseid kunstiteoseid – näiteks Vincent Van Goghi ja Edouard Manet’ maale –, millel juuakse kesvamärjukest. Arvestades teose valmimisaastat, õlleklaasi kuju, õlle värvi ning asukohta Stella Artois’ Leuveni tehasest, nuputas algoritm välja, kui suure tõenäosusega on maalil olev õlu Stella Artois.

“See kampaania oli täiesti hullumeelne,” sõnas Nayak. “Meil kõigil on kogemus briifidega, kus räägitakse brändi pärandist ja ajaloost. Tihti tahavad need briifid sind lämmatada, aga siin leiti lõbus ja nii eriline lahendus. See on parim näide, kuidas andmeid kasutada. Andmed on lõbusad! 

Selliseid töid tahaks kogu aeg näha. Võta andmed ja tee kampaania, mis paneb kellegi naeratama. Ma arvan, et see inspireerib seda, et järgmisel aastal tullakse tagasi veelgi sõgedamate töödega.”

GUT Mexico City juhtiv strateeg Samantha Hernandez Diaz tundis heameelt, et turundus ei häbene andmetega eksperimenteerida. Jah, andmed võivad paista keerulised, aga selles kategoorias tuleb nuputada, kuidas asju lihtsaks teha ja selle abil inimesi jõustada. 

Žürii jutus oligi kaks mantrat, mida pidevalt korrutati: tee keerulised andmed lihtsaks ning kasuta neid lõbusalt ära. 

Vähem näitlejaid

Filmimeisterlikkuse žürii jagas kuulajatega, mis kriteeriumite abil nad hindasid. Žürii esinaine Kim Gehrig mainis, et kogu aeg pidi meeles pidama, et nad peavad idee meisterlikkusest eristama. See on kategooria, kus reklaami teistest aspektidest ei tohi liialt lummatud olla – õigemini, võib küll, aga sellest kõigest peab kuidagi mööda vaatama. Kategooria Grand Prix võitis Kendrick Lamari ja Taylour Paige’i muusikavideo/lühifilm “We Cry Together”.

Trendide osas jäi neile silma, et kasutatakse varasemast vähem näitlejaid ning rohkem dokumentaalset stiili. Samuti on langenud post-produktsiooni osakaal ja tähtsus. Palju efekte tehakse võttel, nö in-camera effect’ina. Samuti tõsteti esile, kui oluline on loojutustamise juures heli ja muusika. Mainiti ka seda, et klipid on pikad ning triivivad lühifilmide territooriumile. 

Lähme jaanide lainele

Keldris on peale ajutoidu ka tavalist kurgust alla sõitvat toidupoolist. Kuna täna sai avapaugu aasta oodatuim püha – söögi- ja joogifestival jaanipäev –, on paslik vaadata, kui palju peab loovusfestivalil viipemakset tuulutama, et midagi kõhtu saada. 

Cannes’il on kallis maine ning piletid ei ole just odavate killast. Tänavu maksis kõige soodsam pilet 3895 eurot, kõige kallim aga 9995 krõbisevat. Sinna vahele jääb veel paar varianti, mis eemaldavad pangakontolt 5000-6000 eurot. Kui lisada tõik, et mõistlik oleks leida ka ööbimiskoht, on Prantsusmaale sõit paras väljaminek. ´

Keldri tagaosas on väike kohvik, kus saab kärmel festivalipäeval kärme ampsu teha. Ja seda nii, et raha maitse asemel tunneb suus saia või salati maitset. Suure singi ja juustuga täidetud baguette’i eest tuleb välja käia 5,50. Caesari salat võib sind kosutada, kui sul on teenindajale ulatada 9 eurot. Sooja panini tasuks on 6,50. Pooleliitrine vesi maksab 3,30, espresso 2,50, veerandliitrine õlu 4,50, pokaal veini sama palju, pudel aga 22. Päris viisakas.

Linnast endast leiab sadu erinevatele kontingentidele mõeldud lokaale. Pole probleemi saada 10-20 euroga söönuks ning pole probleemi leida midagi peenemat, kui kõht seda vaid ihkab. Vahel võib juhtuda ka nii, et täiesti tavalise rummkoola eest tuleb välja käia 24 eurot. 

Autor: Siim Kera, Cannes

Kõik uudised