Bänneriblokkijad turundajaid ei hirmuta
Kuigi augustikuise uuringu järgi kasutab veerand Eesti internetikasutajatest adblocke ehk maakeeli bänneriblokkijaid, ei ole see e-turundajaid muretsema pannud ega e-reklaami tõhusust vähendanud.
Iiri firma PageFair ja tarkvaratootja Adobe uurisid, kui palju kasutatakse maailmas bänneriblokkijaid. Nende andmetel on Eestis selliseid veebikasutajaid 265 000, mis teeb 25% kõigist internetikasutajatest. Soomes ja Ameerikas on sama näitaja vastavalt 19% ja 15%. E-turunduse firma FreshMedia juht ja omanik Mikk Lilo ei usu, et bänneriblokkijate hulk nii suur on, kuid möönab samas, et seda on väga raske mõõta. “Usun pigem, et see arv võib jääda 10 protsendi juurde,” pakkus Lilo. Tema hinnangul on see arv stabiilne ega näita suurt kasvutendentsi, kuna need, kes tahtsid ja oskasid, on ammu bänneriblokkija peale pannud. Teised aga kas ei oska või ei viitsi neid kasutada ja jätkavad endist internetikasutust. “Adblock’i kasutavad need, kes on tehniliselt osavamad ja oskavad neid rakendada, tavakasutaja, kellele reklaamid on suunatud, ei oska adblock‘e kasutada ja saavad reklaami ikka kätte,” selgitas ta.
Liiga palju reklaami ärritab Lilo näeb Eesti nii suure bänneriblokkijate arvu põhjusena liigset reklaamimahtu, mis sunnib kasutajaid väljapääsu otsima. “Delfi ja Postimees on äärest ääreni reklaami täis, see on põhjus, miks adblock‘e kasutatakse,” rääkis Lilo. “Mujal maailmas seda nii palju ei ole.”
Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu juhatuse liikme ja Velvet Digital Paperi tegevjuhi Pärtel Vurma hinnangul on internetikasutajatel niikuinii tekkinud bänneripimedus, seega pole vahet, kas nad kasutavad blokeerijat või mitte. “Kasutajad ei pane bännereid enam tähele, adblock on lihtsalt üks tehniline vahend, mis üldse ei näita neid välja,” ütles Vurma. Tema sõnul on turunduse mõttes olulisem jõuda kliendini õiges kohas õigel hetkel intelligentselt ja kontekstiteadlikult. “Bänner on mingil hetkel kasulik, kuid see näitab vaid brändi, ega räägi midagi toote või teenuse kasudest, mis on sihtgrupile oluline,” märkis Vurma. Sihtgrupini jõudmiseks on palju efektiivsemaid viise ja tema soovitab kasutada sisuturundust: olla õige sisuga olemas ja abistada sihtgruppi näiteks valdkonnaüritustel. Digireklaami võimalused on viimastel aastatel palju muutunud. On tulnud Youtube ja Facebook, mis on efektiivsemad eri liiki reklaamide väljamõtlemiseks, bänneripindade kasutamine on muutumas vähemefektiivsemaks. “Kui on vaja näidata oma logo, et see tarbijal kuklas kinnistuks, siis see toimib, kuid sõnum ja uus info peaks liikuma sotsiaalmeedia kaudu,” sõnas Vurma.
Klient saadakse kätte ikkagi Sama meelt oli ka e-turundusfirma ADM Interactive tegevjuht Riho Pihelpuu, kes juhtis tähelepanu sellele, et internetireklaam ei võrdu bännerreklaamiga. See tähendab, et sisuturunduse, sotsiaalmeedia, otsimootoriturunduse jm võimaluste kaudu on ka bännereid blokeerivad inimesed tabatavad. “Meie kampaaniad ja uuringud näitavad, et hetkel ei ole adblock’i kasutamine suur probleem. See 25% pigem ei vasta tõele, reaalsus on, et Eestis jääb reklaami blokeerivate tarkvarade kasutatavus umbes 8% kanti,” ütles Pihelpuu. Pihelpuu sõnul on adblock’i kasutavad inimesed andnud märku, et ei soovi bännerreklaami näha ja seetõttu on väga mõistlik, kui nad seda ka ei näe – sisuliselt muudab see kampaania efektiivsemaks, kuna reklaami näidatakse inimestele, kes pole sellest loobuda soovinud. “Reklaamiostja seisukohalt – kuna reeglina ostetakse bänneri näitamisi või klikke, ei mõjuta adblock’i kasutamine kampaania hinda või efektiivsust mingil negatiivsel moel,” kinnitas Pihelpuu.
