Aastaid oli SEO ehk otsingumootoritele optimeerimine veebis leitavuse keskne distsipliin. Nüüd on kontekst muutumas. Generatiivsel tehisintellektil põhinevate tööriistade kasutuselevõtt muudab info otsimise ja tarbimise viise. Selle kõigega muutuvad loomulikult ka leitavuse mängureeglid. Kuidas muudab keelemudelile optimeerimine (LEO) digiturundust ja sisustrateegiaid? Seda avab reklaamikirjutaja ja turundusmentor Tiina Nuum.

Hästi tehtud SEO ei ole (veel) aegunud, aga ta ei pruugi enam olla sama tõhus. Orgaanilistele tulemustele klikkimine väheneb, kuna kasutajad harjuvad saama sisutihedat ja isikupärastatud sisu otse vestlusliidestes. 

Vestlusmootorid on võimelised vastama loomulikus keeles, sünteesima mitut allikat ja pakkuma vastuseid, ilma et kasutaja peaks külastama teisi veebilehti. See ei ole mitte ainult järjekordne tehnoloogiline innovatsioon, vaid turundust märkimisväärselt mõjutav paradigmamuutus. Üleminek võtab aega ja nii SEO kui ka LEO tegevusi tuleks esialgu teha paralleelselt. Ideaalis muidugi läbimõeldult ja -põimunult. 

Uue stsenaariumi järgi mängides tuleb end teha nähtavaks mitte ainult Google’ile, vaid ka keelemudelitele nagu ChatGPT, Gemini, Perplexity, Claude jt.

Leitavuse puhul on oluline see, et positsioneerimise mõiste muutub. Kui varem oli eesmärk saavutada Google’i otsingus võimalikult kõrge positsioon, siis nüüd peab nähtavuse strateegia olema laiem, integreeritum ja tehisintellekti-sõbralikum. Ja positsioneerides tuleb arvesse võtta keeleliste mudelite “arutluskäike”. 

Milliste põhimõtete järgi valib mudel, kas sinu brändi vastust või mõttekäiku näidata? Esmajoones on vaja järjepidevat ja äratuntavat digitaalset kohalolu ja mainet. Oluline on sisuline aktiivsus digitaalsetes kontekstides (meedia, sotsiaalmeedia, professionaalsed foorumid, uudiskirjad, taskuhäälingud, kogukonnad), et nimi, bränd või toode siseneks semantilisse ökosüsteemi, kus tehisintellekti mudelid õpivad ja teadmisi koguvad.

Paljud põhimõtted on SEO viimaste arengutega sarnased. Juba tuttavad märksõnad on autoriteet, struktuur ja kohalolek. Mudelid võtavad vastuse valimisel arvesse muu hulgas avaldatud kanali autoriteetsust, sisu struktuuri ning sisuloome järjepidevust. 

Ehk siis näiteks tuleb kasuks, kui brändi sisu on (lisaks omakanalitele) avaldatud suure autoriteediga meedia- või valdkonnaportaalides, see on hästi struktureeritud (näiteks küsimuste ja vastustena) ja avaldatud pikema aja jooksul. Usalduse äratamiseks on oluline seegi, et ei jäädaks anonüümseks nagu see paljude äriblogide puhul kipub olema. 

Kuidas tuleb sisuloome ja strateegia ümber mõtestada?

Aastaid keerles sisustrateegia ühe küsimuse ümber: kuidas kiiremini kasvada? Sisu oli asi, mida toodeti ja avaldati lehtri täitmiseks või algoritmi toitmiseks. Olulised olid sisuloome kiirus ja maht. Kumbki neist ei ole enam edu defineeriv tegur, kuigi nad võivad mõne valdkonna puhul jääda osaks valemis.

Ülevaatlik pealiskaudne teave on täna AI päringu kaugusel. Kõigil on juurdepääs samadele tööriistadele. Tehisintellekt suudab kirjutada, kujundada ja levitada. Mallid on kõikjal. 

Kiirus ei ole enam teema ja kehtib reegel, mis turgudel ikka – kui turg on küllastunud, siis samas mahus juurde tootmine ei ole mõttekas. Küllastunud turgudel võidavad selgus, uued vaatenurgad ja sissevaated ning lahendused, mitte lihtsalt teave. 

Asja teine pool on, nagu ka SEO puhul, tehnilisem. Kuna sisust saab liides – mingi vahendatud asi – siis metaandmed, isikunimedega tsitaadid ja teabe päritolu rõhutamine muutuvad veelgi olulisemaks kui varem.

LEO ei ole kiirelt mööduv trend. See on mõneti uus, aga mõneti ka vana oskus, mis tuleb oma digistrateegiasse integreerida. Palju on üle võtta SEO-st ja PR-ist. Ja kes nendega pikaajaliselt on tubli olnud, näeb ilmselt tulemusi ka ilma LEO-d tegemata. 

Autor: Tiina Nuum (reklaamikirjutaja, turundusmentor ja koolitaja; turundusajakirja RESONANTS ning tulevikuoskuste portaali PROHVET peatoimetaja)

Kõik uudised