Palgateadlikkuse koolitaja Irene Annus jagab nippe, kuidas kandideerida tööle nii, et sinu kodutööd pihta ei panda. Muid soovitusi jagab ka!

Olen alates 2009. aastast aidanud inimestel targalt tööle kandideerida – koostada CV-sid ja motivatsioonikirju, mis eristuvad mitmesajast teisest kandideerijast, ning aidanud töövestluseks ette valmistada nii, et kandidaat on veenev ja ehe, 

Selles artiklis võtan fookusesse kandideerimise kodutöö osa ning annan nõu, kuidas palgateadliku kandidaadina end kaitsta. 

Turunduse rollidesse kandideerimisel kodutööst ei pääse. Just sellel suvel on minu juurde konsultatsiooni jõudnud rekordarv turundusvaldkonna esindajaid – see kinnitab fakti, et turundusrollidele on konkurents suurem kui kunagi varem.

Heast CV-st üksi ei piisa. Tuleb osata mängida kolmemõõtmelist malet: see tähendab, et olulised on CV (laiendusena tänasel päeval ka LinkedIni profiil), motivatsioonikiri ja töövestlus.  

Nende teadmiste ja praktikateni jõudsin läbi enda raskuste. Mind koondati eelmise majanduslanguse ajal – tööotsingud võtsid 11 kuud ning just empiiriline õppimine aitas mul jõuda oluliste avastusteni, mis kõnetab värbajaid ja juhte, mis mitte. 

Jagan nõuandeid ja soovitusi rõõmuga teistele. Minu ettevõtte on Parim Sinust ja see kirjeldab täpselt minu eesmärki: tuua esile iga inimese parim ja unikaalne väärtus, mis paneb värbaja ja juhi päriselt peatuma ning tekitab huvi kandidaat vestlusele kutsuda.

Olen töötanud värbava juhina IT-sektoris, seega näen värbamisprotsessi mõlemast vaatenurgast: kandideerija ja värbava juhi toolilt. Just seetõttu jõuavad erakliendid juba aastaid minuni sama murega: kandideerija paneb kogu oma energia, aastatega kasvatatud teadmised ja loovuse kodutöösse, aga vastust ja vestlust ei tule ning hullemal juhul kodutöö varastatakse. 

Autoriõiguste teadlik, pahatahtlik rikkumine ja kandidaadi usalduse kuritarvitamine on loomevargus – selline tegevus ei vääri viisakamat sõnastust. Kahjuks pole see pole uus probleem. Niisugust ebaeetilisust on esinenud alati – eriti turunduses, müügis, tootearenduses, juhtimises jne. Kõige paremini on loomevargus nähtav turunduses, sest sotsiaalmeedia on kõigil silme ees.

Kodutöö varastamine värbamisel: kas tasuta ideekorje on uus normaalsus?

“Täname kandideerimast. Otsustasime muutunud olude tõttu hetkel konkursi peatada. Vabandame ja soovime teile edu!” 

Hiljem selgub, et uut inimest tõepoolest ei värvatud, ent äkitselt näeb kandidaat, et tema poolt hoolega loodud visuaal, animatsioon, reklaamtekst või lahendus blingib sotsiaalmeedias vastu. Kõlab karmilt, aga just selliseid lugusid kuulen ja näen aina enam. Valusa tõena jõuab kohale arusaamine, et ettevõte ei soovinudki uut töötajat värvata, vaid lihtsalt uusi ideid koguda, et enda edu kasvatada. Las kandidaadid – eriti veel värskelt eriala omandanud, entusiastlikud ja näljased tegijad – ragistavad ajusid ja meie ehk leiame kulda, mille peale ise ei osanud tulla! 

See pole teadmatus

Enamik tööandjad ei kasuta ebaeetilisi võtteid, sest aastatega ehitatud ja kasvatatud kuvand on usaldus, mis toob leiva lauale. Kõiki ei saa kahtlustada, kuid peab olema ettevaatlik.

Oluline roll ja vastutus on juhtkonnal: kas ettevõttes on kokku lepitud värbamiseetika reeglid? Kui on, siis kas keegi vastutab, et neid järgitakse? Kas ebaeetiline tegevus on organisatsioonikultuur või kasutavad ebaeetilisi võtteid üksikute tiimide tiimijuhid nii, et juhtkond või värbajad ei ole sellisest tegevusest sh kasvavast mainekahjust teadlikud? 

Hea inimene usub, et ka teised on head, kuid esimese pettumusega saabub reaalsus. Turundusvaldkonna otsustajad teavad väga hästi, mida kujutab endast autoriõigus ja selle kaitse. Ei ole loogiline, et keegi kasutas kandidaadi kodutöö ideed või lausa lahendust kogemata või teadmatusest. 

Miks nõnda tehakse? Eeldatakse, et ükski kandidaat ei hakka kulutama aega ega raha pika ja keerulise kohtuvaidluse peale, et oma autoriõigusi kaitsta. Nii tekib pinnas ebaeetilisteks praktikateks. Aga mis juhtub siis, kui leidub inimene (või kahju kannatanud inimesed, kes ühendavad oma jõud), kellel on vajalikud ressursid olemas, et võtta ette kohtulahing, mille käigus võib selguda tunduvalt laiem ebaeetilisuse ämblikuvõrk, mis põrmustab kogu ettevõtte ja seal töötavate inimeste maine pikaks ajaks? 

Mis pole keelatud, on lubatud?

Kandidaadi poolt loodud kodutöö kasutamise kohta võib mõelda justkui õigustuse: ”Aga ta ju ei keelanud meil seda kasutada. See on meie ettevõtte spetsiifiline kodutöö ja saame seda kasutada.”

Kui tegemist ei ole töölepingu sõlminud palgatöötaja, vaid kandidaadiga, ei ole õigust luba küsimata ja tingimusi kokku leppimata inimese loodut kasutada. Autoriõigus on automaatselt autoril. Olgu selleks visuaal, lahenduskäik, turundusplaan või kirjand. 

Punased lipud

Toon välja mõned punktid, mis peaksid kandideerimisel punase lipuna mõjuma. 

1) Kodutöö antakse kohe esimeses voorus.

Kuulen klientidelt sageli, et juba peale CV saatmist antakse lahendada mahukas kodutöö. Siin puudub igasugune loogika – CV, LinkedIn ja motivatsioonikiri on infoallikad, kust saab aimu, kas kandidaat vastab tööandja ootustele. 

Selle põhjal peaks valima huvipakkuvad kandidaadid, keda vestlusele kutsuda, et veenduda, kas inimene ka isiksusena tööandja kultuuri ja väärtustega sobitub – on ta meie inimene? Niisamuti valib ka töötaja tööandjat. Minu valem kaasaegsest koostööst on: töötaja + tööandja = partnerlus

Kui pole toimunud vestlust ega ole selgust, kas sobite koostööks, siis miks peaks kandidaat oma aega kulutama mahuka kodutöö peale? Mis kasu oleks tööandjal briljantsest kodutööst, kui selgub, et inimene ei sobi? 

Kodutöö kuulub protsessi lõppu, et valida sõelale jäänud paarist kandidaadist parim. Just kodutöö lahendus võib lõpuks üllatada ning aidata teha parima valiku. Olen korduvalt näinud, kus kandidaat, keda kõige tugevamaks peeti, teeb kodutöös keskpärase tulemuse ja teine, kellel tunduvalt vähem kogemust üllatab andeka lahendusega.

2) Kodutöö on tasustamata.

Kui sinu aega ja teadmisi ei peeta juba kandideerimisel väärtuslikuks, siis kuidas suhtutakse sinusse tööle asumisel? Professionaalina oskad peale vaadates kodutöö võimalikku mahtu ja keerukust hinnata – kas see võtab aega kümme minutit või kümme tundi? Täna tööandjat mõtlemapaneva ülesande eest ja küsi, mida sinu teadmiste ja aja eest pakutakse? 

Tean tööandjaid, kes on andnud kandidaadile lausa valiku: tasustada tunnitasu põhiselt või annetada kodutöö tasu mõne MTÜ tegevuseks.

Kuidas end kaitsta?

Ära saada kodutööd failina, lingina, esitlusena jne. Selle asemel paku: “Esitlen enda lahenduskäiku hea meelega kohtumisel või videosilla kaudu.”

Nii kontrollid oma ideid, samas saab tööandja hinnata sinu mõttekäiku ja esinemisoskust.

Just turunduses ning laiemalt müügis ja juhtimises on üle keskmise hea kommunikatsioonioskus (oskus esitleda ja veenvalt rääkida) üks peamisi tugevusi. Tööandja, kes seda kandidaadis näha ei soovi, ei taha tegelikult parimat inimest, kelle tugevused ja isiksuseomadused konkreetses rollis õnnestumist toetavad.

Meelespea kandidaatidele

• Suur ja tuntud ettevõte ≠ usaldusväärsus. Mitmed minu tuttavad ja kliendid, kes on enda idee varastamist kogenud, ütlevad justkui ühest suust, et ei oleks osanud tuntud ettevõtet sellises ebaeetilisuses kahtlustada. Üldine kuvand ja reaalsus võivad erineda. Sama loogika kehtib persoonibrändi puhul.
• Ära jaga oma tööd ilma kokkuleppeta. Ka tööandja ei jagaks oma strateegiaid või kodulehel toodud visuaale sinuga lihtsalt küsimise peale. Kui kardad, et jääd konkursist seetõttu välja, et kodutööd ei saatnud, siis kirjuta meilis üldsõnaliselt enda lahenduskäik (missugust lähenemist või metoodikat kasutasid), detaile avaldamata. Oma ala professionaalid, kes on kodutöö ette andnud, saavad aru, millest räägid ning see on kinnitus, et oskad, mida tarvis (spetsiifiline sõnavara, programmid, loogika jne) – kui neil on huvi, kutsutakse sind vestlusele, kus saad lähemalt rääkida. Sõna teaser on tuttav iga turundaja jaoks.
• Teadlikkus = kaitse. Vaid sina ise saad enda loomingut kaitsta. Ära torma tegema etteantud ülesandeid, mõtle enne. Vanasõnagi kutsub üles kriitiliselt mõtlema: ”Tark ei torma.” Ka siis, kui saadad kodutöö ainult kirjeldusena ja kirjutad, et oled enda ideed ja lahenduskäiku valmis kohapeal tutvustama, lisa kirja lõppu: ”Esitatud kodutöö on minu intellektuaalomand ning selle kasutamine, reprodutseerimine või edastamine on lubatud ainult minu eelneval kirjalikul nõusolekul ja vastastikusel kokkuleppel.”

Nii näitad tööandjale laiemat teadlikkust autoriõiguste kaitsest sh enda loome kaitsest, mis on turunduses A ja O – tööandja, kes samu väärtusi kannab, näeb sinus väärtust ja kutsub vestlusele.

• Ära ole palganumbris või kindlates ootustes kinni – nii mängid end nurka!

Et turunduses on ühele positsioonile tohutu konkurents ja kogenud tegijaid palju, teavad paljud enda väärtust tööturul ning alustaja palga eest “operatiivseks turundusjuhiks” (mitut rolli kandma) – nagu minu hiljutine klient tabavalt ütles – ei tule. Kandidaatide elu teeb keeruliseks asjaolu, et palgateemal kuuleb siit ja sealt vasturääkivaid soovitusi. Enne, kui rakendad pimesi kellegi nõuandeid, uuri, kas soovitaja on enda nõuandeid ise praktiseerinud ja valmis kinnitama, et need soovitused on talle ja tema klientidele soovitud tulemusi toonud? Kui kinnitust ja praktilisi näiteid ei ole, on tegemist teoreetilise soovitusega, mida leiab kõikjalt. 

Palgaootuse CV-s välja toomine on suurim takistus, mida endale seada. Nii võid imestada, miks keegi sind töövestlusele ei kutsu. Enda 15+ aasta pikkusest praktikast kandideerijana ja värbava juhina ning klientide kogemustest saan kinnitada: CV-s väljatoodud palgaootus sulle soovitud palka ega kutset töövestlusele ei garanteeri. 

Kui palgaootus on liiga suur, ei kutsuta sind vestlusele – nii mängid juba eos maha võimaluse enda professionaalsust tõestada ja kinnitada, et väärid enda küsitud palka ja see pole laest võetud number.

CV põhjal ei näe mitte kunagi inimese tegelikku tööalast võimekust ega potentsiaali – kõik selgub vestlusel. Seetõttu on esimene eesmärk saada kutse vestlusele. CV-s välja toodud palganumber võib selle võimaluse kiiresti kustutada ja tööandjad ära hirmutada.

Minu kogemused kinnitavad, et tööandjad on sageli nõus astuma erinevaid samme, et sõlmida vastastikku sobivaid kokkuleppeid saamaks enda juurde konkreetne tegija. Kuid kõik see selgub vestlusel ja läbirääkimistel. Kui palgavahemik pole töökuulutuses välja toodud, hoia enda palgaootus vestluseks – puhtalt seetõttu, et sinagi soovid teada, mida antud rolli vastutus endast täpsemalt kujutab ja missuguseid lisahüvesid või soodustusi tööandja lisaks põhipalgale pakub. 

Võib-olla selgub vestlusel, et oled rollist ja organisatsioonikultuurist nii huvitatud, et oled valmis palgaootuses pisut alla tulema. Niisamuti on võimalik organisatsioonis kasvada ja juba aasta pärast vaadatakse palgad taas üle – andekal töötajal on võimalik enda kasvu, arengu ja tööalaste saavutuste abil palka juurde küsida. 

Võimekale tegijale leitakse teinekord need paarsada eurot palgalisa, kui nähakse, et just tema sobib ideaalselt nii antud rolli kui ka ettevõtte kultuuri. 

Ära mängi kivisse raiutud palgaootusega enda võimalusi eos maha.

Kokkuvõtteks

Sinu oskused, ideed ja kogemused kuuluvad sulle. Seisa enda eest palgateadlikul, mitte agressiivsel moel: tea, mida sinu tööalased teadmised ja kogemused tööturul väärt on ja ole valmis seda kõike selgitama – mitte nõudma – ja näiteid tooma. Nii näevad ka tööandjad sinus väärtust. 

Autor: Irene Annus, palgateadlikkuse sõna ja kontseptsiooni autor, Eesti esimese palgateadlikkuse käsiraamatu „Palgateadlik läbi elu“ autor

Kõik uudised