„Tänasest teeme nädalamenüü ja midagi üleliigset enam külmkappi ei osta,“ teatas abikaasa nädalavahetusel hommikusöögilauas. Hmm, mõtlesin, et huvitav, kas suures kriisikartuses oleme kuhugi kogunud hiiglaslikud tagavarad, mida on vaja hävitama asuda, või milles küsimus?

Aga ei. Ikka vara- ja tarbimismaksude tõus, tulumaksu tõus, ettevõtjatele sisendhindade kasv, sellest tulenevalt palgakasvu ületav inflatsioon, vähenevad jaekaubanduse müügimahud jne. 

Vastupidiselt riigijuhtide ja erinevate ärisektorite kõneisikute pehme lootusrikka naeratuse saatel kõlavast rahustavast retoorikast, et jumalapärast mitte paanikat külvata, olen juba mõnda aega jõudnud mõistmisele, et praeguses reaalsuses on Eesti tarbijate n-ö kindlustunde tunnel 2025. aastal süsimust. Juhuslikule tarbimisele on pandud veto, allahindluste perioodil lubatakse endale mõni suurem kingitus või reis ja perspektiivne valguslaik nihkub aina kaugemale …

Need, kel sissetulekud ei luba, ei jaksa osta, ning need, kel lubavad, ei taha osta, sest ajad on sellised. Igapäevaste kulude koondkasvust puudub meil veel täielik ülevaade, ning mine tea, millal ja millega see kõik lõpeb. 

Samas on nii selles kui ka igas teises reaalsuses iga äriettevõtte omanikul hoopis teine ootus: kasv. Kes ei kasva, see kaotab. Mille arvelt siis 2025. aastal kasvada?

Võitlus käib mujal

Senine kogemus sarnases tsüklis on näidanud, et eks ikka konkurendi arvelt. Iga majandussurutise tunnus on ümber mängitud turuosad ja halva aja kaotused on enamasti proportsionaalselt suuremad kui heade aegade võidud. 2025. aasta lõpul annab aeg jällegi arutust. 

Hoolimata imelisest võimalusest ChatGPT-ga ise reklaamtekste koostada ning end aina uutes sotsiaalmeediakanalites avastada, pean tõdema, et selle aasta lahingud võidetakse turundaja jaoks hoopis mujal – jaekaubanduses ja teistes müügikeskkondades. 

Selle tõestuseks ilmusid juba 2024. aastal lettidele 3 kg makaronipakid, 32-rullised WC-paberi pakid, XXXL-suuruses pesuvahendipakendid ja igasugu muud multipakid. Vorst on kokku saanud ketšupiga, leib soojamaa reisiga ja vahel ka heeringas vahukoorega. 

Seda kõike selleks, et kindlustada peamiselt hindade tõusu tõttu vähenenud nõudluses oma toote läbimüük ning blokeerida aeglasema reaktsiooni või vähesema kapitaliseerituse ja kogemusega konkurent, saada endale nõrgema riiulipind ning kasvada.

Sarnast trendi võib välja lugeda ka viimastest rahvusvahelistest uuringutest – 41% turundajatest üle maailma planeerivad 2025. aastal investeeringute kasvu ka jae-ettevõtete meediakanalites (Kantar Marketing trends 2025, WARC Ideas from 2024).

Bränd, bränd, bränd

Mida siis turundajana selles olukorras silmas pidada? Kuidas säilitada ja kasvatada seniseid rahavooge? Kõigepealt täppisteadus nimega „tagantjärele tarkus”.

Pragmaatilisele Eesti ettevõtjale on põhjust meelde tuletada, et paraku on nõudlus stabiilsem neil, kes on pika aja jooksul brändi investeerinud, kuna inflatsiooni tingimustes, kus brändide hinnaelastsusest on saanud üks olulisemaid võtmeindikaatoreid, on tugevate brändide hinnaelastsus märkimisväärselt madalam.

Neil aga, kel tagantjärele tarkusega pole midagi peale hakata, on siiski võimalus brändilubadusele või brändi peamisele väärtusele keskendudes tagada vajalik nähtavus, sest paratamatult tuleb turundajal ka sel aastal hinda veelgi tõsta, vahelduvalt müügiedendusse rohkem panustades.

Kui tegemist on väiksemat konkurentsi pakkuva ärisektoriga, võib ka mitte midagi teha ja kokku hoida, või teha seda, mida alati on tehtud, lootes, et ka peamine konkurent mõtleb sarnaselt. Selge on aga see, et ka turuosa säilitades on selliselt kasvu pea võimatu saavutada.

Julgem strateegia 2025. aastaks võiks olla aga ikkagi n-ö kaitsel põhinev ja ettevaatav rünnak. See tähendab, et ühelt poolt oma käivet, turuosa ja müügipositsioone kaitstes ning selle käigus konkurendi oma rünnates, tuleb leida ettevõtte juhtkonna ja partnerite abil ning ühise pingutusena see vajalik inim- ja rahaline ressurss, mida investeerida innovatsiooni. Et saaks tulla see uus miski, mille alusel tekiks konkurentsieelis ja kasv tulevikuks.

Lõpetuseks aga hoidkem pöidlaid, et sõda Ukrainas sel aastal lõppeks. See oleks piisavalt jõuline ja avar valguslaik tunneli lõpus tarbijate turvatunde ja tarbimise kasvu parandamiseks ning loodetavasti ka aina kasvava võidurelvastumise piiramiseks.

Autor: Gert Lee, Taevas Ogilvy strateeg

Kõik uudised