Reklaamiseaduses on kirjas reklaamimise piirangud, reeglid ja järelevalve – kõik on justkui paigas selleks, et rikkujaid tabada. Tegelikkus on hoopis midagi muud. Eriti suur anarhia valitseb digiplatvormidel, kus liigub teiste seas palju noori, kirjutab TULI tegevjuht Anniken Haldna.

Lugu ilmus esmalt ERR-is. 

Hiljutine Levila video ja Brent Pere kommentaar tõid taas esile valusa tõe – TikTok, mida krutib oma pöidla all ligikaudu 400 000 eestimaalast, nende hulgas noored ja haavatavad sihtrühmad, toimib praktiliselt reguleerimata alana. 

Eesti ametivõimudel pole maailma ühele populaarseimale platvormile piiranguteta juurdepääsu, seetõttu pole ka täit ülevaadet seal toimuvast. See on umbes sama kui laulupeo hiigelsuurel rokk-kontserdil oleks kõigest üks turvamees. 

Samal ajal levivad TikTokis nii ettevõtete kui ka mõjuisikute postitused, mis näiteks välireklaamina oleks keelatud. Nii mitmedki eestlaste tehtud TikToki videod jõuavad suurema vaatajaskonnani kui Aktuaalne Kaamera, ometi puudub riigil adekvaatne kontroll ja kiire reageerimisvõime. 

See puudujääk tõstab eriti hästi esile tõiga, et praegune reklaamiregulatsioon ei vasta kaasaegse turu kiiretele ja muutuvas digimaailmas tekkivatele vajadustele.

Ma ei räägi sellest esimest korda. Turundajate Liidu kogemus kinnitab vajadust tugevdada koostööd riigi ja turuosaliste vahel ning toetada koosregulatsiooni. See oleks paindlik, kiiresti reageeriv ja professionaalne mehhanism, mis täiendaks riigi järelevalvet. 

See ei ole maailma mõistes mingisugune revolutsiooniline samm. Rahvusvahelised mudelid on olemas ja töötavad. ICC reklaamikoodeksit rakendavad edukalt näiteks Ühendkuningriikide, Hollandi, Iirimaa ja paljude teiste riikide organisatsioonid – kokku 26 Euroopa riigis. Need asutused on elav näide, et koosregulatsioon on tõhus ja usaldusväärne. 

Seetõttu seisab TULI uue organisatsiooni ehk Eesti Reklaami Sihtasutus (ERSA) loomise eest. Soovime luua valdkondlikku koosregulatsiooni platvormi. ERSA ei püüaks asendada riiki, vaid täiendada ja tugevdada järelevalvet, tuues ligipääsu andmeplatvormidele, kuhu riik ei ulatu. ERSA pakuks professionaalset eetika- ja reklaamihinnangut ning võimaldaks kiiret reageerimist turumuutustele. Samuti saaks ERSA võtta ülesandeks turgu harida ning hoolitseda selle eest, et me ei jääks ajast maha. 

Sellisel sammul oleks mitmeid plusse: see leevendaks riigi järelevalve koormust, vähendaks päevapoliitilisi pingeid, mis võivad segada läbimõeldud reguleerimist ning tagaks, et reklaamikontroll lähtub nii sisuvabadusest kui ka turu eetilistest standarditest. 

Samuti võimaldaks ERSA kiiret kohanemist ning kuulumist Euroopa koosregulatsioon võrgustikku EASA. Kõik see toetab kohaliku meedia jätkusuutlikkust ja tugevdab meie infokindlust, millest sõltub meie ühiskonna terviklikkus ja sõnavabaduse püsivus.

Miks me teemat sinnapaika ei jäta? Miks me ära ei väsi? Levila värske artikkel näitas, et oleme digiplatvormide dünaamika ja võimaluste kõrval pea võimetud ning järelevalvemeetmed jäävad sageli vaid kaebuste lahendamiseks.

Kui TikToki reklaame ei näe isegi asjatundjad ega ametnikud, kes peaksid neid jälgima, on selge, et riik ei suuda oma praeguste vahenditega kontrolli tagada. ERSA annaks selle kontrolli tagasi – mitte tsensuuri ega piirangute kaudu, vaid valdkonnapõhise vastutustundliku regulatsiooni ning kiirete lahenduste leidmise abil.

See ei ole ainult reklaamituru teema. See on küsimus sõnavabadusest, avaliku infokeskkonna terviklikkusest ning riiklikust julgeolekust, mis vajab targemat ja kaasaegsemat lähenemist. Eesti vajab tõhusat ja usaldusväärset regulatsiooni. Praegune lahendus ei ole piisav. 

Autor: Anniken Haldna, TULI tegevjuht

Kõik uudised