Animatsioonistuudio Blue Cat: kuidas selgitavad animatsioonid aitavad keerulist lihtsaks teha
Animatsiooni kasutatakse tänapäeval tulemuslikult juba kõikjal. Kuid mis eristab animeeritud selgitavat videot teistest animatsioonivormidest ja mille poolest on selle tootmine eriline? Millised on parimad näited ning kuidas ise tõhusat ja haaravat selgitusvideot luua? Neile küsimustele vastab Tuuli Lepik animatsioonistuudiost Blue Cat. Muuhulgas saab kõigest lähemalt kuulda juba homme, 7. oktoobril, Tallinna ettevõtluspäeval.

Alustame algusest. Mis on üldse selgitav video (explainer video)? Lühike, visuaalselt lihtsustatud ja loogiliselt struktureeritud klipp, mille eesmärk on keerulist ideed kiiresti arusaadavaks teha. Animatsiooni pildikeel on üldjuhul lihtne ja stiliseeritud ning tulemusena jääb oluline informatsioon vaatajale hästi meelde. Eesmärk on anda vaatajale uus teadmine-mõistmine ja teema arusaadavalt lahti selgitada. Kasutatud illustratsioonid aitavad teemat edasi anda esteetiliselt ning on visuaalselt kergesti jälgitavad, mängulised ja huvitavad.
Heaks eeskujuks on Saksamaal, Münchenis tegutsev animatsioonistuudio Kurzgesagt. Sisult on nad keskendunud hariduslikele, teaduspõhistele ja filosoofilistele teemadele ning kasutavad asjade selgitamiseks visuaalseid metafoore. Autorite jaoks on oluline ka teaduspõhisus, nii kohandasid nad näiteks ekspertide kommentaaride alusel oma video “We Need to Rethink Exercise” peale avaldamist faktitäpsemaks.
Kurzgesagti klippide väga värviline, minimalistlik ja äratuntav stiil on sarja ühendavaks jooneks. Stsenaariumite loomisel teeb stuudio koostööd teemaekspertidega, mis on ühe hea selgitusvideo loomise eelduseks.
Kurzgesagti tugevuseks on keerulise sisu inspireerivalt, julgustavalt ja isegi poeetiliselt edasiandmine. Nad kirjeldavad ja selgitavad nähtusi, mis on meie ümber ega püüa otseselt midagi müüa. Animatsiooni toel proovitakse, nagu ka sõna “kurz” saksa keeles viitab, asju lühidalt seletada. Kuid lühidus ja kompaktsus ei ole nende ainus eesmärk. Kurzgesagti klipid ei ole ainult õpetusvideod, neid võib käsitleda ka audiovisuaalsete kunstiteostena. Just see eristab neid klassikalistest õppevideotest, mida kasutatakse koolides või e-õppes. Neil on õnnestunud lisada sisule selline soojus ja materjalikäsitlus, mida ootaksime võib-olla healt õpetajalt klassitunnis.
Kes ei mäletaks “Dumb Ways to Die” laulu?
Armsalt morbiidne ja läbi aegade üks auhinnatumaid kampaaniaid on raudteeohutust edendav “Dumb Ways to Die“. Kahe nädalaga teeniti üle 50 miljoni dollari väärtuses tasuta meediakajastust, video kogus üle 320 miljoni vaatamise, sünnitas kümneid paroodiaid ja edasiarendusi ning vähendas õnnetusjuhtumeid.
Animatsioon on vahendina võimaldanud rääkida tõsistest teemadest turvaliselt ja täita eesmärki olla lihtne, meeldejääv ja eristuv.
Animeeritud selgitusvideote loomine on hariv
Me ei tee selgitusvideoid oma väikeses Blue Cat stuudios ainult IT-firmadele või meditsiiniettevõtetele. Teemaks võib olla näiteks teismeliste kuritegevuse preventsioon, geneetiliste haiguste risk, keskkonnahoid või mullastiku tervis. Teemat peavad ühtmoodi hästi tundma produtsent, copywriter, projektijuht, illustraator ja animaator. Animatsiooniga ei saa õigesti rõhutada sisu, millest sa midagi aru ei saa. See nõuab interdistsiplinaarset meeskonda või natuke laiemate huvidega seltskonda, mitte ainult töö teostajat või tootvat ühendust produtsendi ja arvuti vahel.
Mõnikord tunduvad teemad esmapilgul liiga keerulised. Näiteks aastaid tagasi Lastemaja klippi ehmatas taolise teema või teenuse olemasolu. Aga seejärel hakkasin mõtlema, et olgu, see on keeruline, aga nii mõtlevad ju ka kõik teised. Ja kas on võimalik seda kuidagi delikaatselt ning helgelt lahendada? Nii leidsimegi laste mänguväljaku äärest määrdunud liiklusmärgi, mis kujutas ema ja last. Kaasasime veenvad soojad esinejad ja minimalistlik illustratsiooni, mis aitas väga lihtsa animatsiooniga sisu üsna helgelt edasi anda.
Mõnikord on vaja animatsiooni kõrvale ka filmitud elusat pilti, et ühendada info pärismaailmaga. Näiteks küberturvalisuse õppematerjale toetavaid küberturvalisuse õppeklippe luues oli vaja keskenduda vaid kõige olulisemale – et inimesed ei teeks vigu, mille abil neid otsesõnu küberkurjategijate poolt röövitakse. See omakorda tähendas, et oma töös püüdsime just seda käitumismehhanismi mõista. Inimesed ei ole ju rumalad. Nad on informeeritud, tegelikult nad teavad neid asju väga hästi.
Samas kui ühe teise projekti teemaks oli eID ökosüsteem, tekkis kohe tahtmine rakendada filosoofilist metafoori meetodit ning tõmmata paralleele digimaailma ja loodusliku ökosüsteemi vahele. Samuti luua omapärane samblike-taimede struktuuride kooslus, millel on oma kindlad e-põhimõtted.
Muidugi kasutatakse selgitavat animatsiooni ka turunduse eesmärkidel. Tänapäeva reklaamklipid iseenesest on nagunii suures osas järeltöötluse, eriefektide ja animatsiooni hübriidid ning see pole enam isegi teema, millest rääkida.
Samas tuleb animatsioon teravamalt esile, kui selle stiil või käsitluslaad aitab välja tuua mingeid erisusi ja anda sõnumile mingi emotsiooni. Heaks näiteks on soe filmitud ning stop-motion hübriid-lühifilm loovusest ja empaatiast “Fuzzy Feelings”, kus kontoritöötaja maandab stressi nukufilmide tegemise kaudu. Tema fantaasiamaailm peegeldab päriselu ja nihutab suhteid ning tervikmulje jääb pehme ning inimlik.
Selle animatsiooni eesmärgiks oli näidata Apple’i tööriistu loovuse ja lahkuse edendajana ning tõsta brändi kultuurilist kapitali. Tehnika on loo teenistuses, brändiväärtus tuleb emotsioonist, mitte funktsiooniloetelust. Muhe stop-motion’i käsitöö annab siiruse, mis eristub eriefektidega ülepaisutatud jõulumaagiast.
Keeruliste teemade selgitamine käib teenuse juurde
Pea alati peab sihtrühm asjast aru saama. Teinekord tähendab see aga, et peame teenusele otsa vaatama lihtsa inimese seisukohast.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile loodud Digivärava klipis proovisime lähtuda vormi loomisel sellest, et teenuse sihtrühmaks oleks tõenäoliselt väikeettevõtja. Ideed edasi arendades tundus loovettevõtja huvitavam ja moekunst või riidedisain näitlike valdkondadena omakorda atraktiivsed. Samuti leidsime, et võib-olla oleks ettevõtjat huvitav kujutada stereotüüpse ärimehe asemel enesekindla ettevõtjast naistegelasena, kes on nagu Kristel Kruustük või Karen K. Burns.
Sellest, kuidas selgitavad animatsioonid aitavad keerulist lihtsaks teha, saab kuulda lähemalt juba 7. oktoobril toimuval Tallinna ettevõtluspäeval, mis kannab pealkirja “Uuele ringile”. Ettevõtluspäeval leiab aset pea 40 tasuta seminari, mis julgustavad väikeettevõtjad tegema oma äris eduks vajalikke muudatusi nii äristrateegia, tootearenduse ja juhtimise tasandil kui ka turunduses ning personalivaldkonnas.
Autor: Tuuli Lepik, Blue Cat
Toimetas: Kärt Tomp, TULI