INTERVJUU | Aasta kliendi Bolti brändijuht: hea idee on ära põhjendatud totter idee
“Poolteist aastat tagasi tegime asju, mida inimesed ei märganud. Nüüd meid märgatakse,” räägib Kuldmunal aasta kliendi tiitli võitnud Bolti brändijuht Maksymilian Malicki. Just nii kaua on Max – nagu teda Boltis teatakse – ettevõtte majasisest loovtiimi juhtinud. Intervjuus räägib Poolast pärit mees, kuidas ideed sünnivad, miks need võiks kiiksuga olla ning keda ta sooviks näha rohelise tõuksiga sõitmas.
Bolti majasisese turundustiimi saagiks jäi Kuldmunal kaks kulda ning kolm pronksi. Samuti haarati endale aasta kliendi tiitel, mille arvestusse mahtusid ka üritusturunduses Jolose poolt võidetud kaks kulda Bolti suvepäevade eest. Pole paha saak.
Palju õnne aasta kliendi tiitli puhul! Bolti loovtiim on tegutsenud vaid poolteist aastat. Seni on olnud päris hea sõit. Mis teie saladus on?
Mul pole õrna aimugi (naerab – toim.). Alustan sellest, et minu taust pole turunduses, vaid reklaaminduses. Olin seitse aastat Ogilvy’s creative. Pärast seda liikusin Bolti, kus olen nüüdseks töötanud neli ja pool aastat. Alustasin Bolti Poola turundusjuhina. See oli väga start-up’ilik keskkond ning oli palju möllamist. Tegime seal loomingulisi asju, mis läksid viraalseks ja panid inimesed meist rääkima. Mingi hetk mõtlesime, et võiks ka muudel turgudel seda teha. Nii jõudsin lõpuks Bolti brändijuhiks välja.
Mõistsime, et tahame Boltis teha loovat brändi ehitamist, mitte lihtsalt tulemusturundust. Me tegutseme valdkonnas, kus meie konkurentidel on sarnane toode ning bränd on kõige suurem eristuvus, millele rõhuda. Pealegi, on loomulik, et start-up’id keskenduvad algselt tulemusturundusele ning seejärel mõistavad, et see pole kasvamiseks ainus viis.
Tegime teadliku otsuse, et brändi ehitamine on Bolti suund. Seejärel hakkasime tiimi looma. Palkasime mõne uue inimese, kuid paljud olid juba Boltis olemas. Mõned kohad on siiani täitmata, näiteks alles hiljuti palkasime loovkirjutaja. Ausalt öeldes, esimene aasta oli pigem nagu soojendus, nüüd peaks alles nägema, kuidas see tiim täistuuridel töötab.
Pole paha võita soojendusaastal nii palju auhindu.
Kõlab lubavalt, jah. Mõnesmõttes ka hirmutav, sest kui otsustame järgmine aasta taas töid saata, siis kõik alla kuue (viis in-house tiimi auhinda ning aasta kliendi muna – toim.) on halb tulemus. Aga eesmärk peabki kõrge olema, see on mõistlik.
Mäletan üht intervjuud korvpallur Kobe Bryantiga (enne intervjuud selgus, et Max on Los Angeles Lakersi fänn – toim.). Lakers oli play-off seeriat 2:0 juhtima asunud ning ajakirjanik küsis Kobelt, miks ta ei rõõmusta. Kobe ütles, et seis on alles 2:0. Meil on sama suhtumine. Alati on tore auhindu võita, aga me ei tee seda tööd auhindade pärast. Ma arvan, et meie brändina ei vaja neid auhindu nii palju kui agentuurid.
Meie eesmärk on ehitada brändi. Vahel õnnestume, vahel ebaõnnestume. Igatahes on Kuldmunalt võidetud auhinnad tore tähis, mis näitab, et oleme õigel teel. Poolteist aastat tagasi tegime asju, mida inimesed ei märganud. Nüüd meid märgatakse.
Kuidas juhtida loovtiimi nii, et inimesed võimalikult loovad oleks?
Ma ei tea. Intervjuudes alati küsitakse turundajatelt ja loovinimestelt, et anna teistele turundajatele ja loovinimestele nippe, aga ma ei tea. Me alles õpime seda. See kõlab veidi pretensioonikalt, aga meil on tiimis väga sõbralik õhkkond. Meil on vabadus teha totraid asju, kuigi pean ütlema, et võitsime väga erinevate kampaaniatega, mõni oli väga tõsine, teine vähem tõsisem. Parimad ideed on tihti alguses kõige totakamad ideed. Hea idee on ära põhjendatud totter idee.
Totter tähendab seda, et idee peab olema huvitav ja üllatav. Ning tihti on selline idee veidi rumal. Me ei taha Boltis teha seda, mida on alati tehtud. Kohe üldse ei taha. Tahame teha kõike, mis on totter või meelelahutuslik. See tähendab, et meie kampaaniad võivad olla naljakad, rumalad, südamlikud, emotsionaalsed jne.
Võtame näiteks Roller Shoes’i, mis võitis pronksi. Klient tapaks selle idee, sest tekiks küsimus, mis see on ja miks seda üldse vaja on? Maja sees saab seda teha, nõusolekut on kergem saada. Aga in-house’s võib alguses olla see probleem, et teised tiimid ja juhtkond ei usalda sind piisavalt. Sisemise usalduse tõstmine oli üks põhjus, miks töid Kuldmunale saatsime.
Arvan, et tiim hindab seda, et saame teha erinevaid asju. Meil on erinevad kanalid ja erinevad kampaaniad. See aitab meil kasvada.
Ma küsisin ka seepärast, et erinevatel inimestel avaldub loovus erinevalt. Mõni vajab ajurünnakut, teine tahab kuus tundi pimedas istuda. Kuidas seda tasakaalu leida, et kõik oleksid õnnelikud?
Nii on. Üks tähtis asi on see, et meie tähtajad on üsna paindlikud. See on hea meile, aga mitte teistele Bolti tiimidele (muigab – toim.). Mida kogenum oled, seda rohkem oskad loov olla. Sa juba tead, mis aitab sul endast loovust välja saada.
Kusjuures, me ei tee suuri ajurünnakuid. Ma pole elus näinud vist ühtegi, mis töötaks. Teeme väikeseid koosolekuid, kuhu inimesed tulevad ettevalmistatult. Me ei tee nii, et tuleme kokku ja räägime tund aega suvalist juttu.
Tähtis on leida tasakaal vabaduse ja distsipliini vahel ning viimane neist peaks olema sisemine, mitte, et teeme, sest juhtkond ütleb. Ütleme julgelt, kas idee on hea või halb. Paljudele võib aus kriitika hirmus tunduda, aga oleme siin kõik sõbrad.
Nii et parim idee on veidi loll idee?
Tasakaal peab olema. Kui töötasin agentuuris, siis rääkisin ise ka seda juttu, et klient ei osta mu suurepärast ideed ära, sest ta kardab. Süü lükatakse kliendile. Aga kui sa ei suuda oma ideed maha müüa, siis see on sinu süü. Lihtne on klienti süüdistada või öelda, et reklaamitööstus on mõttetu ja Ameerikas läheks see idee läbi. Need on laisad põhjendused, kuigi olen ise sama teinud.
Legendaarne reklaamiveteran Luke Sullivan, kes kirjutas raamatu “Hey, Whipple, Squeeze This” käis hiljuti ühes taskuhäälingus ja tal oli üks huvitav mõte, mille järgi ma juba elan. Sinu töö taset näitab see, kas saad õlleklaasi kõrval sellest tööst sõbrale rääkida, ilma et tunneksid piinlikkust. Paljud kampaaniad ei läbiks seda testi. Eks me kõik ole teinud töid, mille üle oleme piinlikkust tundnud. Kui vaatame sügavale hinge sisse, saame täpselt aru, millised need olid.
Aga me võiks kõik proovida teha rohkem asju, millest saab rääkida. Ei taha teha töid, millest ei julge sõbrale rääkida.
Loovtöös peetakse väga oluliseks seda, et inimesed on koos ja põrgatavad ideid. Teie tiim töötab aga eri riikides.
Jah, üritan käia Eestis iga paari kuu tagant. Suur osa meie tiimist on Tallinnas, aga nad pole ka kogu aeg kontoris. Kõik tööd, mis Kuldmunal võitsid, sündisid kaugtööna. Me oleme leidnud head viisid, kuidas töötada: suhtleme kogu aeg Slackis, jätame disainile reaalajas kommentaare jne.
Ma olen tegelikult täiesti nõus – ühes ruumis olemine on loovtöös väga tähtis, aga see oleneb ka toast. Ma arvan, et avatud kontor ei teeks olukorda paremaks. Meil oleks vaja kohta, kus muusika mängiks ja saaks nalja teha.
Aga töötame praegu päris hästi. Oleme täiskasvanud ja kedagi ei hinnata selle järgi, kui palju ta kontoris on. Pole ju nii, et kui oled 45% rohkem kontoris, teed 45% paremat tööd. Lõpptulemust tuleb vaadata ning hübriidtöö sobib meile hästi. Kuigi… Kui oleksime kogu aeg koos, teeksime veel paremaid asju.
Meid on tiimis kokku 25 ja ma olen tõesti leidnud inimesed, kes tahavad tööd teha. See on hästi oluline.
Mulle jäi just ette TikTok, kus Måneskin sõitis Riias Bolti tõuksidega. Kui sa seda videot nägid, kas mõtlesid “jee” või “okei, nii peabki olema”?
Ma arvan, et mõlemat. Bolt on nii suur ettevõtte, et sellised asjad lihtsalt juhtuvad. Paris Hilton tegi ka Bolti tõuksiga pilte ning keegi ei uskunud, et see oli orgaaniline. Måneskin ka lihtsalt juhtus. Tiim hakkab sellises olukorras kohe mõtlema, mida sellega edasi teha? Ega suurt midagi ei saagi, sest meil oleks selleks vaja nii kuulsuse kui ka foto või video autori nõusolekut. Peaksime kiirelt reageerima, aga see pole väga võimalik.
Hmm, vahepeal küsitakse, kes on sinu unistuste õhtusöögikaaslane, aga ma küsin hoopis: keda tahaksid Bolti tõukerattal näha?
Mul ei oleks midagi selle vastu, kui Usain Bolt Bolti tõuksi kasutaks. See oleks naljakas. Mulle alati meeldib kui Bolti toidukulleri teenuse konkurendid sõidavad Boltiga. Tead, ma tahaks oma ema tõuksil näha! Ta sõidab küll Bolti elektrilise jalgrattaga, aga mitte tõukerattaga.
Autor: Siim Kera, TULI