MIS ON TULI

Turundajate Liit ehk TULI on organisatsioon, mis toob kokku nii agentuurid kui ka tellijad/teenusepakkujad, et ühiselt olla valdkonna edendaja, arendaja ja parendaja. TULI sütitab ja nõustab. Ühendab ja inspireerib. Mõõdab ja tunnustab. Turundajate Liit on Eesti turundusmaastiku hääletoru ja alustala.

Turundajate Liidu liikmete hulka kuuluvad valdkonna professionaalid, kes on eestvedajad ja suunanäitajad ning kel on võimalus ühises infoväljas olles parandada nii oma ettevõtte tulemuslikkust, omandada uusi kontakte ja oskusi kui ka aidata valdkonna kui terviku parendamisele kaasa.

Ühistegevuse viljadest

Lisaks igapäevasele tegusale tööle kutsuti möödunud aastal TULI juhatuse ja tegevjuhi eestvedamisel kokku temaatilised töögrupid pungil valdkonna professionaale ka nende hulgast, kes liikmestaatust sel hetkel ei omanud. Töögrupid võtsid käsile muu hulgas turustandardite loomise, hankeprotsesside viimistlemise, valdkonnapõhise terminoloogia, praktikakohtade arendusteemad ja ka suhtluse koolide ja avaliku sektoriga. Mahukas ja innukas töö töögruppides jätkub. Ülevaateid protsessist esitletakse regulaarselt toimuval networking üritusel ALIBI.

Turundajate Liit (TULI) ühendab turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. Liitu kuulub praegu 136 ettevõtet.

Turundajate Liit ehk TULI on organisatsioon, mis toob kokku nii agentuurid kui ka brändid, et ühiselt olla valdkonna edendaja, arendaja ja parendaja. TULI sütitab ja nõustab. Ühendab ja inspireerib. Mõõdab ja tunnustab. Turundajate Liit on Eesti turundusmaastiku hääletoru ja alustala.

Turundajate Liidu liikmete hulka kuuluvad valdkonna professionaalid, kes on eestvedajad ja suunanäitajad ning kel on võimalus ühises infoväljas olles parandada nii oma ettevõtte tulemuslikkust, omandada uusi kontakte ja oskusi kui ka aidata valdkonna kui terviku parendamisele kaasa.

Kasu liikmele:

• olla eksklusiivses infoväljas saades esimesena teada valdkonna uudistest;
• laiendada suhtlusvõrgustikku;
• osaleda eksportprogrammis valitud sihtriikides;
• priilt osalemine regulaarselt toimuvatel seminaridel;
• priilt osalemine regulaarselt toimuvatel networking üritustel;
• 30% hinnasoodustus koolitustelt;
• 20% Kuldmuna ja TULImust konkursi osalustasudelt ja Kuldmuna peo piletitelt;
• 20% soodustus Making Sense konverentsi piletihinnast
• liikmetevahelised sooduspakkumised;
• turundusagentuuride maine – ja klientide rahulolu uuringus osalemine.
• enda või oma ettevõtte maine kujundamine läbi loodava sisu liidu kanalite vahendusel;
• professionaalne nõustamis – ja nõuandeteenus;
• panustamine turunduse käekäiku riiklikul tasandil;
• ligipääs valdkonnapõhisele eksklusiivsele teabele ja „tööriistakastile“.

Ühistegevuse viljadest

Töögrupid võtavad käsile muu hulgas turustandardite loomise, hankeprotsesside viimistlemise, valdkonnapõhise terminoloogia, praktikakohtade arendusteemad ja ka suhtluse koolide ning avaliku sektoriga. Mahukas ja innukas töö töögruppides jätkub. Ülevaateid protsessist esitletakse regulaarselt toimuval networking üritusel ALIBI.

TULI süttis 2013. aastal asutatud Eesti Turundus – ja Kommunikatsiooniagentuuride Liidust (ETKAL) eesmärgiga tuua ühise katuse alla kokku valdkonna professionaalid, liites Eestis esmakordselt ühte organisatsiooni nii agentuurid kui ka brändid. Ühenduse eelkäijateks võib lugeda 1998. aastal asutatud Eesti Reklaamiagentuuride Liitu (ERAL) ja 2005. aastal asutatud Üritusturundusagentuuride Liitu. Eesti suurima ja mõjukaima turundus – ja reklaamiauhindade konkursi Kuldmuna on sel muutusterohkel ajajoonel algatanud ERAL, jätkanud korraldamisega ETKAL ning nüüdsest on Turundajate Liit loovusfestivali eestvedaja.

Põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1.1 Ühingu nimi on Turundajate Liit MTÜ.

1.2 Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3 Ühing on turunduse- ja kommunikatsiooniteenuseid pakkuvate äriühingute

(reklaami-, meedia-, disaini-, digitaal-, suhtekorralduse-, üritusturundusfirmade) ja oma

kaupu ja teenuseid turundavate äriühingute või nende liitude ühendus.

1.4 Ühing on vabatahtlik, poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu, kasumit mittetaotlev

ühendus.

1.5 Ühingu tegevuse põhimõteteks on liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus,

liikme ainult põhikirjast tulenevad kohustused ühingu ees, liikme õigus oma avalduse

alusel ühingust välja astuda, ühingu kasumi mitte jaotatavus liikmete vahel.

1.6 Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi

põhiseadusest, seadustest, s.h. mittetulundusühingute seadusest, teistest

õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja juhtorganite otsustest.

II TEGEVUSE EESMÄRK, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1. Ühingu tegevuse eesmärk on ühingu liikmete ühishuvide esindamine, turundus- ja

reklaamialase kutse-eetika regulatsioon, osalemine õigusaktide ja regulatsioonide

väljatöötamises, muutmises ja järelevalves ning õiglaste omavaheliste koostöömudelite

väljatöötamises, samuti turunduskommunikatsiooni valdkonna tegevuse

populariseerimine, erialase hariduse ja võrgustiku arendamine nii Eestis kui laiemalt.

2.2. Põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ühing:

2.2.1. esindab ühingusse kuuluvate liikmete ühishuvisid;

2.2.2. hangib turunduskommunikatsiooni valdkonna informatsiooni nii kodu- kui

välismaalt ning levitab seda ühingu liikmete ühishuvidest lähtudes;

2.2.3. osaleb õigusaktide väljatöötamise- ja täiustamise protsessis ühingu liikmete

ühishuvidest lähtudes;

2.2.4. koordineerib ühingu liikmete jõupingutusi turunduskommunikatsiooni valdkonna

heade tavade reeglistike väljakujundamisel eesmärgiga muuta need kasutatavaks

normiks, mida aktsepteerivad kõik turunduskommunikatsiooni valdkonna osapooled;

2.2.5. koordineerib ühingu liikmete tegevust turunduskommunikatsiooni valdkonna

kutse-eetika normistiku teavitamisel;

2.2.6. selgitab turunduskommunikatsiooni valdkonna aktuaalseid küsimusi

avalikkusele;

2.2.7. tutvustab ühingu liikmete tegevust turunduskommunikatsiooni valdkonna töötaja

elukutse populariseerimiseks ning turunduskommunikatsiooni valdkonna töötajate

kutsemeisterlikkuse tõstmiseks, korraldab selleks vastavaid koolitusi, konkursse vms

tegevusi ning organiseerib ühingu liikmeid arendavaid ettevõtmisi;

2.2.8. aitab kaasa turunduskommunikatsiooni valdkonna eri- ja kõrghariduse

kaasajastamisele;

2.2.9. korraldab muud tegevust, mis on vajalik ühingu liikmete üldhuvide esindamiseks.

2.3. Ühingul on oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks õigus:

2.3.1. kasutada ühingu tulu;

2.3.2. omandada enda nimel vara ning varalisi ja mittevaralisi õigusi, sealhulgas omada

aktsiaid ja teisi väärtpabereid;

2.3.3. ühineda teise mittetulundusühinguga seaduses ettenähtud tingimustel;

2.3.4. võtta laenu Eesti Vabariigi ja välisriikide füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt;

2.3.5. kirjastada ja välja anda ühingu tegevuseks vajalikke ja tegevust propageerivaid

kommunikatsioonimaterjale jms;

2.3.6. olla hagejaks ja/või kostjaks kohtus.

2.4. Ühingul ei ole õigust:

2.4.1. jaotada kasumit oma liikmete vahel;

2.4.2. ennast ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.

III ÜHINGU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS

3.1. Ühingu liikmeteks võivad olla Eesti Vabariigis registreeritud äriühingud,

mittetulundusühingud, sihtasutused ja muud iseseisvad juriidilised isikud, kelle

põhitegevuseks või ärikriitiliseks funktsiooniks on turundus ning kes kohustuvad täitma

põhikirja nõudeid ja juhtorganite seaduslikke otsuseid. Samadel alustel võivad ühingu

liikmeteks olla ka füüsilised isikud. Samadel alustel võivad ühingu liikmeteks olla ka

välismaised äriühingud, kellel puudub Eestis filiaal või tütarühing.

3.2. Ühingu liikmetel on võrdsed õigused ja kohustused, mis tulenevad otseselt

käesolevast põhikirjast.

3.3. Ühingu liiget esindab ühingus ainult ühingu liikme poolt määratud isik (edaspidi –

ametlik esindaja). Ametlik esindaja võib ühingu liikme eest ja nimel teha kõiki ühingu

põhikirjast ja seadusest tulenevaid toiminguid järgmiste piirangutega: ametlik esindaja

saab ühingu liikme ühingust väljaastumise avalduse esitada ainult juhul, kui ta on

vastava avalduse esitamise hetkel ühingu liikme juhatuse liige või ühingu liikme

juhatuse liikme poolt volitatud. Kui ühingu liige otsustab oma ametlikku esindajat

vahetada, siis teavitab ta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva

jooksul, ühingu juhatust kirjalikult senise liikme volituste lõppemisest ning uue ametliku

esindaja määramisest. Kuni eelnimetatud teate esitamiseni ühingu juhatusele loetakse

eelmise ametliku esindaja volitused kehtivaks.

3.4. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus häälteenamusega liikmeks astuda

soovija kirjaliku avalduse alusel, mis vaadatakse läbi 1 (ühe) kuu jooksul alates selle

saabumise päevast.

Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse juhatuse poolt vastava otsuse tegemise

päeva, kui liikmeks astuja ei ole oma avalduses märkinud teistsugust tähtaega.

Päevast, mil liikmeks astuja loetakse ühingu liikmeks, tekivad tal liikme õigused ja

kohustused. Keeldumisotsus peab olema motiveeritud ning saadetud 14

(neljateistkümne) päeva jooksul taotluse esitanud isikule.

3.5. Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui:

3.5.1. liikmeks astuja ei vasta seaduses või põhikirjas toodud tingimustele;

3.5.2. liikmeks astuda soovija on varem samast ühingust välja arvatud seaduse või

põhikirjasätete eiramise või ühingu olulisel määral kahjustamise pärast;

3.5.3. liikmeks astumine on vastuolus mittetulundusühingute seaduse või ühingu

põhikirjaga;

3.5.4. liikmeks astuda soovija või liikmeks astuda soovija omanikud või juhtorganite

liikmed on äritegevuses käitunud häid äritavasid rikkudes, kahjustanud ausat

konkurentsi, osutanud kõlvatut konkurentsi või käitunud mõnel muul moel ebaeetiliselt

või ebaausalt.

3.6. Ühingu liige tasub liikmemaksu kord kvartalis või soovi korral poolaasta või terve

kalendriaasta eest korraga ette.

3.7. Ühingu liige tasub eeltoodud maksud ühingu poolt esitatud arvete alusel neis

toodud tähtajal ja tingimustel ühingu pangaarvele. Arve mitteõigeaegsel tasumisel on

ühingu liige kohustatud tasuma viivist seadusega sätestatud ulatuses tasumisele

kuuluvast summast iga maksetähtaega ületava päeva eest juhatuse poolt väljastatud

arve kohaselt.

3.8. Juhul, kui Ühingu liige on tasunud liikmemaksu kvartali, poolaasta või terve

kalendriaasta eest korraga ette, siis ühingust väljaastumisel või väljaarvamisel

liikmemaks tagastatakse proportsionaalselt.

3.9. Ühingu liige arvatakse ühingust välja juhatuse otsusega, kui:

3.9.1. liige on mistahes maksude või muude üldkoosoleku poolt määratud maksete või

viivise tasumisega viivitanud üle 1 (ühe) kuu ja ei ole seejärel oma maksekohustust

täitnud ka juhatuse poolt määratud täiendavaks tähtajaks või kui tasumisega on

viivitatud 2 (kaks) korda; kui liikmel esineb muid täitmata rahalisi kohustusi ühingu ees

ja ta ei ole neid täitnud juhatuse poolt määratud täiendavaks tähtajaks;

3.9.2. liige ei täida seaduse või põhikirja sätteid, juhatuse või üldkoosoleku seaduslikke

otsuseid;

3.9.3. liige on kahjustanud ühingut olulisel määral;

3.9.4. liikme kohta on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;

3.9.5. liige on andnud juhatusele kirjaliku avalduse liidust väljaastumise kohta;

3.9.6. liikme liikmelisus ühingus on lõppenud põhikirjas või seaduses sätestatud

juhtudel.

3.10. Väljaarvatud liikmele teatab juhatus vastava otsuse tegemisest ja selle põhjusest

kirjalikult viivitamatult, kuid mitte hiljemalt kui 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates

otsuse vastuvõtmise päevast. Väljaarvatud liikmele jääb õigus pöörduda ühingu

üldkoosoleku poole taotlusega väljaarvamise otsus ümber vaadata. Ühingu

üldkoosoleku vastav otsus on lõplik.

3.11.Kui ühingu liige soovib ise ühingust välja astuda, esitab ta sellekohase kirjaliku

avalduse juhatusele. Liikme väljaastumine väljaastumisavalduse alusel jõustub

juhatusele avalduse üleandmise päevale järgnevast päevast. Liikme väljaastumisest

teavitab ühingu juhatus teisi ühingu liikmeid hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva

jooksul.

3.12. Liikmelisust ja liikme õiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme kui juriidilise isiku

lõppemise korral, sealhulgas lõppemise korral seoses ühinemisega teise juriidilise

isikuga või seoses juriidilise isiku jaotumisega, tema liikmelisus ühingus lõpeb.

3.13. Liikmelisus säilib liikme kui juriidilise isiku ümberkujundamisel teist liiki äriühinguks

seaduses sätestatud viisil. Liikmest kui juriidilisest isikust teise juriidilise isiku

eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.

3.14. Ühingu liikmel on õigus:

3.14.1. osaleda ühingu tegevuses ja võtta osa kõigist korraldatavatest üritustest

vastavalt korraldaja kehtestatud tingimustele;

3.14.2. osa võtta ühingu üldkoosolekutest ja seal arutatavate küsimuste otsustamisest;

3.14.3. olla valitud oma ametliku esindaja kaudu ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;

3.14.4. kasutada ühingu põhikirjast tulenevaid muid õigusi.

3.15. Ühingu liige on kohustatud:

3.15.1. täitma ühingu põhikirja ning juhtorganite otsuseid;

3.15.2. tasuma tähtaegselt liikmemaksu ja täitma varalisi kohustusi ühise tegevuse

kulutusteks.

3.16. Ühingu ja tema liikmete vahelised vaidlused, s.h. varalised vaidlused,

lahendatakse ühingu juhtorganites, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus.

IV ÜHINGU VARA JA VAHENDID

4.1. Ühingu vara tekib:

4.1.1. Liikmemaksudest ning muudest üldkoosoleku poolt kehtestatud maksetest;

4.1.2. kinkidest ja sihtotstarbelistest või määratlemata sihtotstarbega varalistest

annetustest ja eraldistest jmt;

4.1.3. tulust, mida võidakse saada ühingu vara kasutamisest, väljaannete

kirjastamisest ja levitamisest, ürituste korraldamisest või muudest põhikirjalise eesmärgi

saavutamiseks korraldatud tasulistest ettevõtmistest;

4.1.4. muudest laekumistest, mis on vajalikud ühingu põhikirjaliste eesmärkide

saavutamiseks.

4.2. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste

eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.

4.3. Ühingust välja astunud või välja arvatud ühingu liikmel ei ole õigust ühingu varale,

ühingul ei ole õigust ühingu liikme varale.

4.4. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohutuste eest, liikmed ei

kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.

4.5. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

4.6. Ühingu vara kindlustamise otsustab juhatus, kui Eesti Vabariigi seadusandlusest ei

tulene teisiti.

4.7. Ühingu vara ja vahendeid kasutatakse ühe juhatuse liikme poolt allkirjastatud

arveldusdokumentide alusel.

V ARUANDLUS JA TEGEVUSE KONTROLLIMINE

5.1 Ühing kohustub korraldama raamatupidamist raamatupidamisseaduse kohaselt.

5.2 Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Pärast

majandusaasta lõppu koostab juhatus 5 (viie) kuu jooksul raamatupidamise

aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab selle liikmete

üldkoosolekule.

5.3 Ühingu tegevust kontrollib vastavalt üldkoosoleku otsusele revident või audiitor.

VI TÖÖKORRADUS JA JUHTIMINE

ÜLDKOOSOLEK

6.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kus võib osaleda ja

hääletada iga ühingu liige. Üldkoosolekul on otsuste vastuvõtmisel igal ühingu

põhiliikmel ja kaasliikmel üks hääl.

6.2. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku:

6.2.1. seaduse või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras;

6.2.2. kui seda nõuavad ühingu huvid;

6.2.3. kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest;

Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad seda teha taotlejad samas korras

juhatusega.

6.3. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada kirjalikult vähemalt 7 (seitse)

päeva enne koosoleku toimumist. Kutses näidatakse koosoleku toimumise aeg, koht

ning päevakord.

6.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud vähemalt

30% ühingu liikmetest.

6.5. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku

kutsuda sama päevakorraga hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul. Teistkordne koosolek on

otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 10% liikmete koguarvust.

6.6. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega.

Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole üldkoosolekul

osalenud häältest. Otsused põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise, ühingu

ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise kohta on vastu võetud, kui otsuse poolt

antakse vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud häältest. Otsused ühingu tegevuse

eesmärgi muutmiseks on vastu võetud, kui otsuse poolt antakse vähemalt 9/10

üldkoosolekul osalenud häältest.

6.7. Juhatuse liikmete valimisel võib iga ühingu liige esitada üldkoosolekule

hääletamiseks omapoolse kandidaadi juhatuse liikme ametikohale. Juhatuse liikme

valimisel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat või enim hääli saanud

kandidaadid, kui valitakse mitu juhatuse liiget.

6.8. Üldkoosoleku käik, hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsused protokollitakse.

Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

6.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt

hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed. Selleks saadab juhatus kirjaliku otsuse eelnõu

kõigile liikmetele, määrates ära tähtaja, mille jooksul liige peab esitama oma kirjaliku

seisukoha. Kui liige ei teata tähtajaks, kas ta on otsuse poolt või vastu siis loetakse, et

ta on otsuse poolt. Kui liige teatab tähtajaks, et ta soovib teha otsuse eelnõus

muudatusi, loetakse, et ta on hääletanud otsuse vastu. Juhatus koostab ja vähemalt 1

(üks) juhatuse liige allkirjastab hääletusprotokolli, kus on fikseeritud hääletamise

tulemused nimeliselt liikmete kaupa ja vastu võetud või vastu võtmata jäänud otsuse

tekst. Otsuse vastuvõtmise korral on otsuse vastuvõtmise kuupäevaks juhatuse poolt

liikmetele määratud kirjaliku vastuse saatmise viimane võimalik kuupäev.

Hääletusprotokoll tehakse liikmetele teatavaks hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul

hääletustähtaja möödumisest. Juhatus säilitab koos hääletusprotokolliga kõigi liikmete

kirjalikud seisukohad, mis jäävad hääletusprotokolli lahutamatuks osaks.

6.10.Üldkoosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud kõikidele ühingu liikmetele, ka

neile, kes koosolekul ei osalenud.

6.11. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

6.11.1. põhikirja muutmine;

6.11.2. ühingu eesmärgi muutmine;

6.11.3. majandusaasta aruande kinnitamine;

6.11.4. juhatuse liikmete arvu kindlaksmääramine; teiste juhatuse liikmete valimine;

juhatuse liikmete volituste tähtaja määramine; juhatuse liikmete kohustuste, tasu ja

juhatuse liikme lepingutingimuste määramine;

6.11.5. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise

otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

6.11.6. tegevuse kontrollimiseks revisjoni või audiitorkontrolli määramine;

6.11.7. ühingu ühinemise, jagunemise ja/või tegevuse lõpetamise otsustamine;

6.11.8. liikmemaksu ja teiste maksete suuruse, tasumise korra ja tähtaegade

määramine;

6.11.9. muude tähtsamate ühingu tegevust puudutavate küsimuste lahendamine, mida

ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

JUHATUS

6.12. Ühingul on üldkoosolekul valitud juhatuse liikmetest koosnev kuni

seitsmeliikmeline juhatus, kes juhib ja esindab ühingut. Piiramata liikmete

otsustusõigust juhatuse liikmete valimisel, annavad liikmed endast parima, et ühingu

juhatusse oleks valitud kuni 5 põhiliikmete esindajat ja kuni 3 kaasliikmete esindajat.

6.13. Iga juhatuse liige võib esindada ühingut kõigis õigustoimingutes.

6.14. Juhatuse volituste tähtaeg on 2 aastat.

6.15. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 1 (üks) kord kuus. Juhatuse koosoleku

kutsub kokku tegevjuht, tema äraolekul mistahes juhatuse liige. Juhatuse koosolek

võidakse kokku kutsuda ka 1/3 ühingu liikmete kirjalikul nõudmisel, kusjuures

nõudmises tuleb ära näidata kokkukutsumise põhjus.

6.16. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on 3⁄4 juhatuse liikmetest.

Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 3⁄4 juhatuse liikmetest.

6.17. Juhatuse otsus vormistatakse kirjalikult. Juhatus võib koosolekut kokku kutsumata

otsuse vastu võtta, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

6.18. Juhatuse pädevusse kuulub:

6.18.1. raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine, läbiarutamine ja

üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine hiljemalt 5 (viie) kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest arvates;

6.18.2. ühingu raamatupidamise ja asjaajamise sisseseadmine;

6.18.3. ühingu liikmete arvestuse pidamine;

6.18.4. otsuste vastuvõtmine ühingu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei kuulu

üldkoosoleku pädevusse;

6.18.5. pankrotiavalduse esitamine, kui selgub, et ühingul on vähem vara kui võetud

kohustusi.

6.19. Juhatuse liige on kohustatud:

6.19.1. järgima seadust ning täitma põhikirja nõudeid ning üldkoosoleku ja juhatuse

otsuseid;

6.19.2. osalema juhatuse koosolekutel ning vajaduse korral liikmete üldkoosolekutel;

6.19.3. olema ühingule lojaalne ja tegutsema vajaliku hoolsusega;

6.19.4. mitte kahjustama ühingu huve;

6.19.5. täitma muid talle määratud ülesanded, mis tulenevad juhatuse liikme kui ühingu

ühe juhi ametikoha iseloomust ja spetsiifikast.

6.20. Juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega ühingule tekitatud kahju

hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju ühingu võlausaldajatele, vastutab võlausaldajate ees solidaarselt

ühinguga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 (viis) aastat

kohustuse rikkumisest. Juhatuse liige ei vastuta kahju hüvitamise eest, kui ta tegutses

vastavalt üldkoosoleku või juhatuse õiguspärasele otsusele.

6.21. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal põhjusest sõltumata tagasi

kutsuda. Kui juhatuse liikmega on sõlmitud juhatuse liikme leping, siis lepingust

tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

VII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, TEGEVUSE LÕPETAMINE

7.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja/või tegevuse lõpetamine otsustatakse

üldkoosolekul ning viiakse läbi seadusega või põhikirjaga sätestatud korras.

7.2. Ühingu tegevus lõpetatakse:

7.2.1. üldkoosoleku otsusega;

7.2.2. pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti

väljakuulutamist;

7.2.3. liikmete arvu vähenemisel alla 10 (kümne) liikme;

7.2.4. kohtu otsusega;

7.2.5. üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;

7.2.6. muul seaduses ettenähtud alusel.

7.3. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Üldkoosolekul valitakse

likvideerimiskomisjon, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad

ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate

nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara

võrdsetes osades ühingu lõpetamise ajal ühingu liikmeteks olnud isikute vahel.

Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühingu likvideerimiseks.

Kinnitatud 11. veebruar 2013 üldkoosoleku otsusega

Muudetud 26. november 2014 üldkoosoleku otsusega

Muudetud 11. oktoober 2018 üldkoosoleku otsusega

Muudetud 21.november 2019 üldkoosoleku otsusega

Muudetud 5. detsember 2023 üldkoosoleku otsusega