Kõik uudised

Uuring: Vähesed Eesti suurettevõtted kommunikeerivad oma ühiskondlikku mõju

Eesti suurettevõtted eesmärgistavad ja mõõdavad oma ühiskondlikku mõju ja vastutust vähe, selgub nende aastaaruannetest. Põhjamaadele, Hollandile ja Saksamaale jääme ses osas viiekordselt alla. Kuigi uuring on hinnang aastaaruannete kvaliteedile, mitte kommunikatsioonile, on vähe usutav, et ettevõte, kes millelegi oma strateegias tähelepanu pöörab, seda aastaaruandes ei raporteeriks.

Fotol konsultatsioonifirma Sustinere partner Marko Siller. Pildistas Eveli Makko.

Konsultatsioonifirma Sustinere poolt kolmandat korda läbi viidud Eesti 100 suurima mõjuga firma aastaaruannete analüüs näitab, et vaid 15 ettevõtet raporteerib oma ühiskondlikku vastutust terviklikult ja põhjalikult. Pea kõik tugevamad raporteerijad on börsi- või riigifirmad. 2018. aasta raportite baasil tehtud analüüsist selgub, et teemade avalikustamise kvaliteet on paranenud, ent koondtulemus on jäänud samale tasemele. 

Jääme selliste näitajatega Põhjamaadele, Hollandile ja Saksamaale umbes viiekordselt alla. Kuigi üldpilt püsib võrreldes aastatagusega sama, on edasiminekut märgata TOP25 hulgas – nende keskmine tulemus on aastaga neli protsendipunkti kasvanud. Tugevamad arenevad sihipäraselt, tipus muutub ühtlasemaks. 

Võrreldes aasta varasemaga on raportites rohkem andmeid: kõigist kajastatud teemadest on 38%-l seal lisaks tekstile ka kinnitavad tulemusnäitajad (vrdl. eelmisel korral 32%). Paraku jääb tervelt 62% kõigist raporteeritud teemadest pelgalt kirjeldava jutu tasemele. 

Kõige tugevamalt on raporteeritud kategooriad on personal ja töökeskkond (keskmine tulemus 23%), kõige nõrgemalt keskkonnajuhtimine (15%). 100-st ettevõttest vaid 4%-l on sõnastanud aruandes ühiskondliku vastutuse eesmärgid ja vaid 2% paneb eesmärkidele ka numbrilised eesmärgid külge. 

„Kuigi ühiskondliku vastutuse ja jätkusuutliku arengu teemadel on hakanud ettevõtted rohkem ja sisukamalt sõna võtma, ei ole avalik raporteerimine suuremat hoogu sisse saanud. 2019. aasta on toonud näiteks kliimaküsimused jõuliselt avalikku diskussiooni. See nõuab ka ärisektorilt arvamuse kujundamist, sisulist tegevust, arengu mõõtmist ja esitlemist. Ootame huviga järgmise aasta tulemusi,“ kommenteeris Sustinere partner Marko Siller

„Oma tegevuse laiema mõju avalikustamine võiks olla teema, kus suudame oma välismaa konkurentidega sama keelt rääkida. Täna on Eesti põhjalikumad aruanded väljundite kesksed ega aseta kajastatud tulemusi laiemasse konteksti – milline on saavutatud muutus ja mõju. Uute ootustega keskkonnas annaks just see investoritele, äripartneritele ja tavakodanikele põhjust usaldamiseks,“ lisas Siller. 

Uuring ei reasta ettevõtteid paremusjärjestusse, küll aga võib Eestis eeskuju võtta näiteks Tallinna Lennujaama, Tallinna Vee ja Nordeconi aastaaruannetest. 

Jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse konsultatsiooniettevõte Sustinere tegi ühiskondliku vastutuse aruandluse uuringut juba kolmandat aastat, eesmärgiga aidata kaasa avatud ja läbipaistva ärikultuuri tekkele ning ettevõtete ühiskondliku mõju suurendamisele. Uuringusse kaasati 100 Eesti mõjukamat ettevõtet käibe ja töötajate arvu järgi. Analüüsiti ettevõtete sotsiaalse- ja keskkonnamõju, vastutustundliku juhtimise ja laiema ühiskondliku tegevuse raporteerimise taset aastaaruannetes.

Toimetas: Silja Oja, TULI
Liitu uudiskirjaga