08.12.2020

TULI uus liige Marimell: agentuuride ja blogijate vahel peaks olema koostöö, mitte ülelaskmine

Kuue aastaga on Marimelli jälgijaskond kasvanud nullist ligi 30 tuhandeni. Osad inimesed külastavad otse blogi, osad jälgivad Facebookis (22 tuhat jälgijat kokku), osad ainult Instagramis (15 tuhat jälgijat kokku). Blogi peavad Mari-Leen Albers ja Meelis Tomson, kes on paar ka eraelus.

Meelis Tomson ja Mari-Leen Albers
Meelis Tomson ja Mari-Leen Albers | Marimell.eu

Milles Marimelli blogi erilisus seisneb? Milline on teie sisustrateegia – kellele, millest ja miks kirjutate?

Mari-Leen: Eks see erilisus on iga lugeja jaoks individuaalne, mida keegi enda jaoks leiab ja eriliseks peab. Me oleme blogiperekond ning meie blogi sai alguse enne Hedoni sündi, seega on meie lugejad saanud meie perekonna kasvule algusest peale kaasa elada. Kindlasti pole me ka oma ütlemiste poolest nn keskmised eestlased, oleme kohati oluliselt järsemad ja ausamad, mistõttu ongi ehk meie blogi huvitavam lugeda. Lisaks kirjutame peaaegu kõigest igapäevasest tsenseerimata – söögitegemisest, seksist ja reisimisest. Kirjutamegi peamiselt enda igapäevasest elust, sekka arvamuslugusid aktuaalsetel teemadel, kui meid ennast miski kõnetab.

Meelis, Hedon ja Mari-Leen
Meelis, Hedon ja Mari-Leen

Meelis, nimetad end influencer marketing manager’iks. Kui palju sellise ametinimetusega inimesi Eestis on ja millega Sa täpsemalt tegeled?

Nimi ei riku meest, nagu öeldakse. Aga tegelikult ei ole vahet, mis nime ma kannan, oluline on tulemus ehk see, kui hästi ma oma tööd teen. Tegelikult olen ametilt rohkem nagu Hunt Kriimsilm, kes tegeleb oi-oi kui mitme asjaga.

Taolise ametinimetusega (influencer marketing manager siis, mitte Hunt Kriimsilm) inimesi Eesti ettevõtetes tegelikult ei olegi. Ma tean, et Bolti läks Dubaist üks inimene, kes kannab seda nimetust, kuid kuna tegemist on rahvusvahelise ettevõttega, siis ma pigem ei liigitaks seda otseselt Eesti alla.

Minu enda töö sisu on paljuski muu kui ainult influencer marketing manageriks olemine. Seda tööd teen aeg-ajalt, kui mingi uus projekt seda nõuab. Tihtipeale on need lühiajalised projektid, kus minu ülesandeks on koostada ettevõttele nimekiri mõjuisikutest, kes nende kampaaniasse mingil moel sobituvad. Kuna ma jälgin väga paljusid, siis tean suurema osa hinnakirju juba peast ning ka seda, kas ja kuidas nad antud projekti sobivad. Lisaks tean ma nende kiirust ja kvaliteeti.

Mari-Leen, Sina kirjutad, oled Marimelli blogi sisulooja. Räägi palun oma tööst lähemalt. Kuidas panna brändi lugu enda looga (blogi on ju enda lugu) sobituma?

Brändi lugu peab lihtsalt meiega haakuma. Kui teema ei kõneta, siis ma koostööd ka ei tee. Meie blogi on aastate jooksul muutunud koos meiega. Kui alustasime, olime palju järsemad ja ausamad, aastatega oleme muutunud pehmemaks. Klatš ja glamuur pole otseselt kadunud, kuid klatši on vähem ning glamuurile sekka on tulnud palju igapäeva arutelusid, mis puudutavad iga keskmist Eesti pere. Suurem osa meie tekste tulevad orgaaniliselt, tihti annavad ka lugejad ise sisendit. Üldiselt oleme aastatega õppinud, et kõige enam on blogimaastikul hinnas just iseendaks jäämine.

Influencer (ehk maakeeli mõjutaja, mõjuisik, suunamudija – millist sõna ise eelistate?) on tänapäeval saanud karjääriks. Instagrami kuulsused tegelevad igapäevaselt sellega, et raha või toodete eest promoda erinevaid brände-tooteid-teenuseid ning loosivad välja erinevaid auhindu. Kas ja kuidas peab Eestis olema mõjutaja reklaampostitus tähistatud?

Meelis: Sisulooja meeldiks enim, sest me loome sisu. Sisu, mida levitame meie ning mida saab kasutada ka selle tellija.

Me oleme nõus, et reklaam peaks olema muust sisust arusaadavalt eristatud, samas… kui meie hommikukohv tuleb Saku Läte kohvimasinast koos Alma piimaga ja need pildile jäävad, jääme meie endale kindlaks, et see ei ole reklaam, vaid meie igapäeva elu. Nagu TTJA ütles, käsitlevad nad iga juhtumit juhtumipõhiselt ehk siis kui neil tekib kunagi aeg, et hakata menetlema inimeste hommikukohvi pilti Insta story’s, ootame põnevusega, kuidas nad tõestavad, et isik X tegi reklaami. See on veidi selline kahe otsaga asi… Loodame muidugi, et asjad nii kurjaks ei lähe.

Teie blogis seisab, et teie koostööde hinnakiri on kliendipõhine. Andke palun siiski mõned vihjed, mis vahemikku see jääb ja millest sõltub.

Mari-Leen: Väga tihti soovivad reklaamihuvilised nö stamphinnakirja – kui palju mingi postitus või tekst maksab. Mõnikord me anname neile selle, mida nad soovivad – üldise hinnakirja, mille peale enamasti ära ehmatatakse. Meie turunduskanalid ja nende kasutamine on aga väga paindlikud, kõike saab siduda, arendada ning muidugi ka kaubelda. Meil on olnud juhus, kus meie konkreetse hinnapakkumise peale valiti teine suunamudija, kes oli 50 eurot soodsam. Oleks see ettevõte lähenenud meile kohe oma hinnakirjaga, oleksime saanud teha vastavalt sellele paindlikuma pakkumise. Õnneks on muidugi ka selliseid kliente ja nendega oleme enamasti väga head koostööd teinud.

Me oleme alati soovinud läheneda koostööle kliendipõhiselt, kus me vastavalt eelarvele pakume kliendile välja tema jaoks parima lahenduse. Me oskame meie lugejaid ja jälgijaid enamasti õigesti hinnata ning iga toote jaoks meie kanalites kõige kasulikumad kohad leida. Näiteks mõnikord soovib klient blogipostitust ning on valmis selle eest ka rohkem maksma, kuid meie pakume, et selle toote reklaamiks oleks parem hoopis Instagrami postitus. Mõne toote osas oleks parim lahendus aga hoopis kirjeldav videopostitus või justnimelt Facebooki üleskutse.  Parima koostöö taga on meie ja kliendi usalduslik koostöö, kus meie saame pakkuda välja meie poolt parima võimaliku variandi.

Lisaks ei ole ükski blogipostitus lihtsalt toodet kirjeldav tekst. Me tahame alati, et sisu oleks midagi väärt, näiteks tootega seotud teemal hariv lugemine, mitte lihtsalt kopeeritud tekst toote kodulehelt. Me teeme alati juurde võimalikult professionaalsed pildid ning kõik see võtab aega.

Kokkuvõtteks, olenevalt projektist, ei tule meie tunnitasuks 650 €, kuigi see võib olla summa, mida me küsime postituse eest.

Samas on meil on olemas baashinnakiri, alla mille me mingeid asju ei tee. Näiteks kui meil on valida, kas postitada Instagrami 200 € eest reklaampostitus (mis tähendab ju ju piltide tegemist, teksti mõtlemist, planeerimist jne) või panna selle asemel üles mõni vana reisipilt enda arhiivist, siis me pigem teeme seda. Me ei soovi odavama teha hinna eest vähem kvaliteetset asja, pigem jätame siis koostöö tegemata.

Leidsin Marimelli blogist Meelise arvamuse, et Eesti turundusmaastik ja tööpõld on muust maailmast julgelt neli-viis aastat maas. Mis meil siis puudu on võrreldes muu maailmaga? Mida Sa kohe muudaks, kui saaks?

Meelis: Ma teadsin juba tegelikult kirjutades, et see lõik on see, mis meelde jääb… Aga mis puudutab muutmist, siis ma sooviksin muuta inimeste mõttemaailma. Ja just selles osas, et ärge olge nii kinni traditsioonides ja stampides. Et 20 aastat on nii tehtud, siis teeme teised 20 aastat veel. No kuhu sa sedasi arened? Maailm liigub edasi, aga sina istud ikka oma vana hea mätta otsas.

On vaja rohkem julgust eksperimenteerida ning testida uudseid lahendusi. Jah, sa võid teha seda sama paarikümneaastavanust kampaaniat, aga poogi sinna midagi juurde või ühilda see mõne muu kampaaniaga. Seda kas ei osata või pigem ei julgeta. Aeg-ajalt ka agentuuride laua taga istudes, kui kampaaniad planeerime või kliendile esitleme, põrkun ikka ja jälle ühe sama seina vast: “Oi, see on nii uudne asi, ei tea kas maksab.” Ka agentuur on nõus ja elevil, et teeks midagi uut, aga siis tuleb klient, kes lööb põnnama. Kuna klient maksab, siis tema tellib ka muusika. Töö tulemus sõltub tellija materjalist nagu öeldakse.

Alles hiljuti paluti mul ühe riigiasutuse tarbeks koostada tegevuskava pikemaajaliseks influencer kampaaniaks. Kõik läks hästi, aga veel enne kui ma asja süvenema jõudsin hakata, tuli juba teade, et jätame sel aastal selle teema välja. Asutus konkreetselt ütleski, et nad kardavad… Et nad ei tea, mis võib olla inimeste reaktsioon. Kampaaniat pooleli ei jäetud, aga mindi edasi vanade heade lahendustega. Ilmselt tuleb aega anda ja ehk on viie aasta pärast juba olustik muutunud.

Tegelikult muudaks veel teistki mõttelaadi, mis puudutab just blogijaid ja mõjuisikuid. Tihtipeale satuvad osad blogijad ning mudijad meediapilti mitte just kõige positiivsemate uudistega. See aga heidab paratamatult halba varju ka teistele ametikaaslastele, kes konkreetse draama ja skandaaliga üldse seotud ei ole. Inimeste peas on aga arusaam, et „kui juba üks on selline..” ja seetõttu tegeleme me pidevalt oma maine parandamisega ning professionaalsuse tõestamisega üldse mitte oma tegemiste tõttu.

Millised on brändi jaoks suurimad mure- või komistuskohad koostöös sisuloojaga? Aga vastupidi – millega peab algaja sisulooja arvestama, tehes oma esimest koostööd brändiga?  

Mari-Leen: Ei taheta võtta vastutust. Toode võetakse hea meelega vastu, aga ei järgita seda, mida on palutud teha, vaid tehakse plähmerdades kohe midagi ära, et saaks nö kaelast ära. Tihti on aga agentuuridel või suurtel brändidel kampaaniad, ajastatud ja planeeritud postitused jne.

Noortele tahaks samas ka seda südamele panna, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Nii nagu teile räägitakse body positivity’ist ning enese keha ja hinge väärtustamisest, ütleme meie, et väärtustage ka enda aega ja sisuloomet ning ärge tehke tasuta tootepõhiseid koostöid.

Esimese suurema suunamudimise tegite sellise brändiga nagu Nokia. Millise koostöö üle aga kõige uhkemad olete?

Mari-Leen: Me võiksime siinkohal öelda SMS-laen või Wolt, sest nad on maksnud kõige suuremaid summasid, aga tegelikult oleme uhked nende üle, kes on meiega jäänud – Valio, Dermosil, Poole Hinnaga jt. Samamoodi oleme tänulikud agentuuridele, kes alati meie poole pöörduvad, et me päeva päästaks, kui keegi teine pole nõus antud eelarvega tegema, jätnud postitused pooleli või tulemus pole olnud see, mida loodeti. Siis tuleme appi meie. Need on kontaktid, mille hoidmiseks oleme läbi aastate tööd teinud ning enda üle tõesti uhked.

Milline on olnud kõige kehvem koostöökogemus?

Mari-Leen: Kui aus olla, ei saagi seda nagu koostööks nimetada, sest asi selleni ei jõudnudki. Või noh, jõudis, aga mitte meiega. Ehk siis agentuur istus meiega mitu korda laua taga, panime paika plaani, strateegia, erinevad versioonid ja mõtlesime asjale taha summa. Paar nädalat hiljem saime eitava vastuse. Mindi edasi kellegi teisega. Aga meie kirja pandud plaani järgi.

Selle agentuuriga juhtus kolm ämbrit. Ükskord olid meile isegi piletid USAsse ära broneeritud, kui mõni päev enne lendu kõik vastu taevast lendas ja valiti keegi, kellel on rohkem (feik) followere Instagramis. Eks ma mingis mõttes saan aru, et otsustajaks ei ole väike Eesti, vaid suur Samsung, aga kuidagi reedetud tunne tekkis ja kuidagi kurb ja alatu tundus kogu see värk… et agentuur ei suutnud ära oma tehtud valikut kaitsta ehk siis mind neile ikkagi nö maha müüa, kui nad olid mu juba kampaaniasse valinud. Meie olime mõelnud selle USA reisi jaoks välja pikaajalise plaani, mida siis hiljem lihtsalt kellegi teise peal rakendati. Kas me saaksime nimetada seda ideevarguseks? Nii ja naa.

Ja just hiljaaegu selgus üks naljakas lugu, või noh, mis naljakas, karm reaalsus. Saame aru, et it’s called business, aga.. 2019. aasta oktoobris saatsime välja agentuuridele ja kinnisvarafirmadele/arendajatele kirjad ühe ideega teha midagi, mida Eestis ei ole varem mitte kunagi tehtud. Et proovime, oleme esimesed. Mitte keegi ei vastanud. Nüüd, paar nädalat tagasi kuulsime ühelt suunamudijalt, et tal on ühe agentuuriga jutud pooleli… See kõlas täpselt nagu meie aastatagune plaan.

Meid ei häirigi niivõrd see, et kellelgi veab ja ta saab ägeda koostöö (sest numbrid ilmselt mängivad siin ka rolli), kuivõrd see, et võeti jälle meie idee ja tehti kellegi teisega. Teisalt, see ongi äri, mis sa ära teed, ega meie idee patenteeritud ka ei olnud.  Agentuuride ja blogijate vahel peaks olema koostöö, mitte ülelaskmine. Kahjuks tuleb aga seda viimast liiga tihti ette.

Influencer-turundusele on juba mõnda aega surma ennustatud. Kui varem tundusid sotsiaalmeedia staarid autentsed ja nende postitused justkui peegeldasid nende päris elu, siis praegu on mõjutajate uudisvoog täis wellness blogijate, fitness treenerite ja päevitunud reisisellide ebareaalselt ilusat elu, mis teenib brändide huve. Kuidas kommenteerite? Kuidas teie ehedust hoiate?

Mari-Leen: Meie ei “tee” kunstlikult seda, mis müüb – meil ei ole wellness, mental health, fitness, body positivity ja makrolugemise Instagrami. Meie kirjutame oma päriselust nii, nagu meil päriselt läheb ja juhtub. Vahel lasteaiast, vahel reisimisest, vahel taaskasutuspoodides ostlemisest ja vahel seksist. Jah, sinna vahele ka reklaami, kuid me jälgime, et meie reklaamitavad tooted või teenused sobiksid ka meile endale. Nagu meie lugejatest ja jälgijatest näha, siis just selliseid „päriseluinimesi”, kes meiega samastuvad, on tegelikult väga palju. Ajad muutuvad ja inimesed koos nendega, nõudlus paneb paika pakkumise – järelikult on vaja inimestel praegu just selliseid arvamusliidreid.

“Loodan, et sõna „influencer” on turunduse kontekstis vaikselt suremas ning asendumas sõnaga „superfänn”,” kirjutas Promoty juht Anni Rahula hiljuti TULI lehel. Olete nõus?

Meelis: Sõna „superfänn” kõlab nagu teismeline tüdruk, kes populaarse poistebändi järgi õhkab ning plakateid seinale kleebib. Kuigi tänapäeval ei kleebi vist keegi enam plakateid seinale… Sellest hoolimata jätab see sõna mulje kui millestki kallutatust – keegi ei küsiks ju erapooletut arvamust ühe või teise toote suurima toetaja käest? Aga just erapooletust ning ausust ootavad meilt meie lugejad.

Sõna suunamudija, influencer ning mõjuisik pole ka nagu päris see. Meie eelistame pigem sõna sisulooja. Olgu see siis reklaamtekst, pilt või video, sellel kõigel on ühine nimetaja – me loome sisu, mida saab tarbida minu jälgija ja mida saab kasutada ja jagada selle reklaami (ehk sisu) tellija.

Milliseid sisuloojaid ise jälgite?

Meelis: Tegelikult jälgime päris paljusid (mitte alati enda konto alt, vaid haldame kümneid erinevaid brände teenust pakkudes) ja seda kahel põhjusel. Esiteks peame me kursis olema sellega, mida teevad konkurendid ning teiseks vaatame, kuidas nemad oma koostöid ning reklaampostitusi teevad. Tihti on nii, et meie ise võib-olla ei soovi mingit reklaami teha, toode pole päris meie teetassike või on eelarve meie jaoks sobimatu, aga siis teame kohe ettevõtte kellegi teise poole suunata, kes talle ja tema brändile võiks sobida.

Miks otsustasite TULI-ga liituda?

Meelis: Tegemist on ühinguga, kus on koos oma ala eksperdid ning auhinnatud reklaami- ja turundustegijad, kel on meeletu kogemuste- ning teadmistepagas. Soovime saada neilt teadmisi ja kogemusi. Kuna TULI on asunud usinasti muutma Eesti turundusmaastikku, siis sooviks olla koos nende inimestega samas paadis ja aidata vajadusel aerutada.

Kuidas soovite TULI-sse panustada?

Meelis: Jagada oma seniseid teadmisi. Informeerida ja olla heaks partneriks nii reklaami vahendajana kui ka selle tegijana. Lisaks tahaksime kindlasti panna õla alla ka Kuldmuna galale, kus saaksime sõna sekka öelda just influencer kategooria osas.

Intervjueeris: Silja Oja, TULI

Marimell.eu kanalid:

Blogi: marimell.eu

Instagram: instagram.com/marimell.eu

Facebook: facebook.com/marimellPR

YouTube: youtube.com/c/marimelliblogi

E-mail:


Turundajate Liit ehk TULI on organisatsioon, mis toob kokku nii agentuurid kui ka brändid, et ühiselt olla valdkonna edendaja, arendaja ja parendaja. TULI sütitab ja nõustab. Ühendab ja inspireerib. Mõõdab ja tunnustab. Turundajate Liit on Eesti turundusmaastiku hääletoru ja alustala. Praegu kuulub TULi-sse 85 ettevõtet.

Kõik uudised