Taeva Pesamuna 2019 võitjad hakkavad võitlema digiräuskamise vastu

Kuidas vastata absurdsele negatiivsusele? Kuldmunal Taeva Pesamuna konkursi võitnud Daniil Golubev ja Maria Rahamägi lõid vastukaaluks negatiivsetele kommentaaridele
lihtsa ja kiire viisi, kuidas väljendada internetis erimeelsust ja kutsuda
inimesi üles tuliseks kiskuvaid arutelusid rahumeelselt lõpetama.

Daniil ja Maria pole enda
sõnul sagedased kommenteerijad, kuid ka nemad tahaksid internetiavarustes näha
sisukamat arutelu ja vähem vihaseid väljaütlemisi. Selle eesmärgi nimel panid
noored kokku 1960ndate sõjavastasest kontrakultuurist inspireeritud kampaania
“Piis näita siis”, mis julgustab reageerima vihastele või solvavatele
kommentaaridele peace märgiga (Y). 


Daniil Golubev ja Maria Rahamägi Kuldmuna 2019 galal. Fotograaf: Virgo Haan

Kui palju olete tulundusvaldkonnaga kokku puutunud ja
millega täna igapäevaselt tegelete?
 

Daniil: Alustasin turundusvaldkonnas
tegutsemisega tegelikult juba kooliajal. Keskkoolis tegin õpilasfirma, mille
kaudu sain teha oma esimesed sammud reklaamimaailmas. Pärast seda lõin ülikooli
kõrvalt kaasa erinevates noorteorganisatsioonides ja läksin tööle Estonian Airi
turundusosakonda.  

Reklaamimaailmaga oli
tõsisem kokkupuude praktikal Ideas (tänaseks
nimega Havas
), kuhu jäin ka mitmeks aastaks tööle. Nüüd elan Barcelonas ja
töötan ühes Ameerika uudiste- ja meediaväljaandes.  

Maria: Olen
korraldanud erinevaid üritusi, kuid turundus ei ole otseselt minu fookuses
olnud. Pigem on minu jaoks oluline millegi uue ja ägeda tegemine. Huvitav on leida
võimalusi ja lahendusi, mis muudavad protsesse efektiivsemaks, olgu see siis
mõnes ettevõttes või maailmas laiemalt.  

Olles juba aastaid tegelenud vabatahtliku tööga, võtab see ka praegu suure
osa minu ajast. Soovist muuta haridus tähendusrikkamaks nii õpetajatele kui ka
õpilastele sündis Edumus, mis aitab töötavatel spetsialistidel panustada Eesti
noorte haridusse, pannes ennast proovile õpetajana. Selles aitab ka Daniil freelancer’ina kaasa.   

Miks võtsite osa Taeva Pesamuna konkursist? 

Maria: Tegime sügisel oma teise vabatahtliku
organisatsiooniga ühe suure ürituse, millega oli juba üsna alusest peale plaan Kuldmunast
üritusturunduse kategoorias osa võtta. Miks mitte proovida. Kui sügisel sai Edumus
loodud, saime ka selle konkursile lisada, küll aga minibrändingu kategoorias.  

Olles esitanud kaks tööd
Kuldmunale, mõtlesime, et vanust juba 26 ehk siis viimane võimalus Taeva Pesamuna
võistlusele end kirja panna. Alguses me oma osavõtus väga kindlad ei olnud, kuna
ajaliselt see meile üldse tegelikult ei sobinud. 

Kes siis keda lõpuks veenis? 

Daniil: Ma arvan, et mõlemad
kordamööda veensime üksteist. Mina olin mitu aastat juba mõelnud Pesamuna
konkursi peale, aga kuidagi ei olnud veel osalemiseni jõudnud. Ka selle aasta
osalemine oleks ajanappuse tõttu võinud jääda pooleli, kuid päev enne
lähteülesande saabumist nägin kusagilt, et võitja saab loovusfestivalile Cannes
Lions ja minu jaoks oli see kõige suurem motivatsioon. Ütlen ausalt, et see on
juba pikemat aega unistus olnud.  

Kuivõrd olite lähteülesande teema peale (vihakõne
internetis) enne selle avalikustamist mõelnud?
 

Maria: Mina otseselt selle peale nii palju ei olnud mõelnud.
Olen pigem igasuguseid kommentaariume ignoreerinud ning mul on vedanud, et minu
sotsiaalmeedia on piisavalt positiivne, et ma pole pidanud mõtlema nendel
teemadel. Küll aga on minu jaoks huvi pakkunud käitumine ja psühholoogia ning
samuti igasuguste vähemuste mõistmine.  

Edumuse raames olen hakanud
kirjutama erinevaid artikleid ja jaganud infot Facebooki gruppides. Kui keegi
annab kommentaaris konstruktiivset kriitikat, siis püüan selgitada. Kui aga
kirjutatakse, et kõik on “nii nõme” või “jumalast mõttetu”,
siis seal ei ole mingit arutelu, millele ma saaks vastata.  

Daniil: Mind häirivad küll sellised
kommentaarid, isegi täitsa närvi ajavad vahepeal, kuid ise ma väga midagi ei
kommenteeri. Kui ka loen kommentaare, mis minu maailmapildiga võib-olla kokku
ei lähe, siis ei hakka vastu kommenteerima, sest mulle tundub, et sellel ei ole
väga mõtet.

Kuidas tundub, kas inimesed saavad tänapäeval
liiga kergesti anonüümselt sõna võtta või on see ikkagi õigus, mis peaks
inimestel igal juhul olema peaks?
 

Maria: Mulle tundub, et me oleme tänaseks jõudnud päris
heasse tasakaalu. Ühelt poolt on küll veel
olemas võimalus jätta anonüümseid kommentaare, aga teisalt on olemas ka
kommentaariumid registreeritud kasutajatele, kus on tegelikult asjalikum
vestlus. 

Loodetavasti aitavad
anonüümset netikultuuri parandada ka sellised kohtukaasused, kus kommenteerijad
on võetud vastutusele. Näiteks sügisel meediast läbi käinud Marika Korolevi
juhtum, kus Korolev andis internetis õelutsejad kohtusse ja jäi seejuures
võitjaks.  

Daniil: Võib-olla ongi probleemiks just
anonüümsus. Mulle tundub, et kuna pärismaailmas oma arvamust anonüümselt avaldada
ei saa, siis internet või uudisteportaalid on kohad, kuhu minnakse oma
agressiooni välja elama. Peab tõdema, et mulle vahepeal täitsa meeldib
meelelahutuseks neid anonüümseid kommentaare lugeda, aga usun, et avalikult julgeks
vähesed ennast nii väljendada. Inimestel võiks olla õigus oma arvamust avaldada
juhul, kui see ei lähe üle piiri.  

Teie võidutöö keskmes on nn rahumärk ehk peace. Kuidas jõudsite selleni, et
ühendada rahumärk oma loovlahendusega?

Daniil: Lähteülesande nägemisel
mõtlesin kohe, et sellele peab mingi hästi lihtne lahendus olema. Selline, kus
saaks põhimõtteliselt ühe märgiga või hästi kiiresti oma arvamust avaldada.
Võib-olla tuleneb see natuke sellest, et ma ise olen ka rohkem seda tüüpi, kes
suhtleb emotikonide ja like’ide abil ning
kui keegi midagi kommenteerib, siis ma pigem näitan nendega ära, mis tundeid
see minus tekitab. 

Sealt tuligi mõte, et
vihasele kommentaarile vastukaaluks postitada lihtsalt mingi emotikon ja kui
hakkasin mõtlema, et milline see olla võiks, siis tundus peace kõige sobivam. Ma igapäevaelus seda märki ei kasuta, aga minu
jaoks tähendab see “lepime ära” või “okei, ärme vaidle”.  

Kommentaariumides kommenteerivad
peamiselt need, kellel on midagi negatiivset öelda ja sellest jääb mulje, et
Eesti ongi selliseid inimesi täis. Tegelikult nii ei ole ja on päris palju
teisitimõtlejaid ning intelligentsemaid inimesi, kes lihtsalt ei taha
vaidlusesse laskuda. Kampaania aitakski lihtsa vaevaga neid inimesi esile tuua.
 

Maria: Kohe, kui Daniil selle peace-mõttega välja tuli, olin 100%
nõus. Mulle endale seostus sellega näiteks Vietnami sõja vastaste aktivistide liikumine
ja kusagilt mälusopist kerkis üles ka maailmarahu propageerinud John Lennoni
pilt. Tänapäeval küll vähem, aga paljud inimesed kasutavad seda märki endiselt
või vähemasti on see neile kusagilt tuttav, mis tähendab, et kampaanias
rakendamiseks ei pea selle tähendust inimestele hakkama õpetama.

Milline oli žürii tagasiside teie tööle?
Milliseid positiivseid-negatiivseid omadusi selle juures välja toodi?
 

Daniil: Ainus negatiivne kommentaar
oli, et osaliselt hakkasime oma töö käigus ise  negatiivseid kommentaare uuesti esile tooma ja
reprodutseerima. See oli vist asi, mida žürii ka teiste tööde puhul välja tõi.  

Maria: Kampaania ise oli seevastu
aga positiivse suuna ja rõõmsa väljanägemisega ja paistis seetõttu konkurentide
seas silma. Tõsine või morn olek tõukab minu arvates kampaania puhul inimesi
pigem eemale, samas positiivsus tõmbab kaasa.
 

Mis teie kampaaniast nüüd edasi saab? 

Daniil: Nüüd tahaks vähemalt mingil
kujul või mingi osa sellest päriselt ka ellu viia.  

Maria: Tegelikult kohe, kui selle
valmis saime, siis oli meil selle kampaania suhtes väga positiivne tunne.
Uurisime juba, kas tohime seda tööd avalikustada, näiteks oma Facebookis jagada
või potentsiaalsete partneritega suhelda.  

Kui oma võidust teada saime,
siis ütles ülesande püstitanud Taevas Ogilvy juht Rein Iida, et neil oli juba
varasem plaan aidata tänavune võidutöö ellu viia. Seega läheb ilmselt mõned
kuud, et kampaaniat täiendada ja suhelda potentsiaalsete meediapartneritega,
kuid loodame küll, et pärast seda saab kampaania tuule tiibadesse.  


Maria Rahamägi Kuldmuna 2019 galal konkursi peatoetajalt, Taevas Ogilvy juhilt Rein Iidalt Pesamuna auhinda vastu võtmas. Fotograaf: Harry Tiits

Taevas Ogilvy juht Rein Iida:  

Žürii eelistus
tulenes töö lihtsast ja selgest lahendist – kedagi ei sildistata, kellelegi
negatiivselt ei osutata ja digimassi juurde ei toodeta. Ühe märgiga saab
väljendada oma hoiakut nii online’is
kui offline’is üleskerkinud teemasse.  

Taevas Ogilvy loovjuht Lauri Tikerpe:  

Digitaalne
vaenamine ja valimatu sõim kommentaariumides ning sotsiaalmeedias paistab
tänasel hetkel valusamalt silma kui eales varem. Noored, kes veedavad suure osa
oma ajast digitaalses ruumis, puutuvad sellega kokku mitte ainult iga päev,
vaid iga tund. Just noortel on ka kõige suuremad võimalused seda muuta. Nad
saavad olla oma käitumisega eeskujuks teistele, luua uusi positiivseid trende
ja kasutada kõiki digitaalse ökosüsteemi vahendeid (mis on neile n-ö emapiimaga
sisse joodetud), et oma sõnumit levitada, atraktiivseks ning kõnekaks muuta.

Tutvu Taeva Pesamuna 2019 lähteülesandega ja vaata, kuidas Maria Rahamägi ja Daniil Golubev ülesande lahendasid: Taeva Pesamuna võidutöö “Piis näita siis”.













Intervjueeris:
Merilin Sarapuu, kommunikatsioonibüroo Dalton

Kuldmuna 2019 raames toimunud noortekonkurssi Pesamuna toetas loovagentuur Taevas Ogilvy, kes saadab oma kulu ja kirjadega võitjapaari juunis Prantsuse Rivieras toimuvale maailma suurimale loovusfestivalile Cannes Lions.

Kõik uudised