Sotsiaalkindlustusamet kutsub osalema hankes „Hoolduspere teemalise teavitusstrateegia väljatöötamine ja üleriigilise teavituskampaania läbiviimine“

Kampaania fookuses on hoolduspereks saamise kui ühe asendushoolduse vormi ja vanemluse võimaluse esiletoomine, selle kohta inimesteni info viimine ja ühiskonnas diskussiooni tekitamine ning seekaudu potentsiaalsete hooldusperede juurde leidmine, perepõhise asendushoolduse osakaalu tõstmine ja teema normaliseerimine ühiskonnas.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 21. oktoober 2020 kl 11.00.

Hange nr 225420 on leitav Rahandusministeeriumi riigihangete registrist.

Hanke tehniline kirjeldus

Sotsiaalkindlustusamet valib koostööpartneri hoolduspere kui ühe perepõhise asendushoolduse võimaluse teemalise teavitusstrateegia väljatöötamiseks ja üleriigilise teavituskampaania läbiviimiseks 2020. aastal.

Riigihanke edukas pakkuja selgitatakse välja pakkumuses esitatud tegevuse/teenuse kirjelduse (kajastab mh loovlahendusi, meediastrateegiat ja PR tegevusi ning kampaania ajakava, samuti pakkuja nägemust eelarve kasutamisest) ja pakkumuse maksumuse põhjal.

Riigihanke esemeks on hoolduspere teemalise praktilise ja jätkusuutliku teavitusstrateegia väljatöötamine, sh valdkondlike, teavitustegevuste eesmärke toetavate infomaterjalide jm töövahendite väljatöötamine ning üleriigilise teavituskampaania läbiviimine ja kampaania tulemuste hindamine.

Kampaania fookuses on hoolduspereks saamise kui ühe asendushoolduse vormi ja vanemluse võimaluse esiletoomine, selle kohta inimesteni info viimine ja ühiskonnas diskussiooni tekitamine ning seekaudu potentsiaalsete hooldusperede juurde leidmine ja perepõhise asendushoolduse osakaalu tõstmine ning teema normaliseerimine ühiskonnas.

Hankelepingu perioodil teostatavad tegevused ei ole üksikasjalikult ette antud, vaid need töötatakse välja Hankija ja eduka Pakkujaga koostöös jooksvalt hankelepingu perioodi vältel.

Asendushoolduse teavitustegevusi viiakse läbi ESF projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ raames.

Taustainfo ja probleemi kirjeldus

Asendushooldus ja selle erinevad vormid ning osapoolte rollid

Lapse loomulikuks kasvu- ja arengukeskkonnaks on tema perekond. Kahjuks ei ole mitte kõigil lastel võimalik üles kasvada oma sünniperes, koos bioloogiliste vanematega. Põhjuseid võib olla erinevaid – vanemate haigestumine, sõltuvused või muud elulised raskused. Olukorras, kus vanemad ei suuda ka lähedaste ja spetsialistide toe korral kindlustada lapsele turvalist perekeskkonda ning vanemlikku hoolt, on riigi ülesandeks tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda. Kõige üldisemas tähenduses mõistetakse asendushooldusena lapse eest hoolitsemist väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. See on võimalik kahel viisil. Esimene on perepõhine asendushooldus ehk lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine pere enda kodus, teine on institutsionaalne ehk asutusepõhine hooldus, mis tähendab lapse kasvatamist pere- või asenduskodus (endise nimega lastekodu). Võimalusel eelistatakse alati perepõhist asendushooldust, et laps kasvaks just talle sobivas peres. Perepõhine asendushooldus on lühi- või pikaajalise hoolduse korraldus, kus laps paigutatakse perekonda, mis ei ole tema sünnipere. Perepõhise asendushoolduse all mõistetakse lapsendamist, eestkoste määramist ja lapse paigutamist hooldusperesse. Laiemalt kasutatakse ühiskonnas pere puhul, kes kasvatab teistest vanematest sündinud last, ka mõistet kasupere.

Vanemate hooleta jäänud lapsele tuleb leida võimalikult kiiresti uus kodu, kus tal on turvaline kasvada ning kus on hoolivad ja püsivad suhted. Sellises olukorras vastutab lapse elukorralduse eest elukohajärgne kohalik omavalitsus ning lapsega toimetab lastekaitsetöötaja. Esimese sammuna kaalutakse põhjalikult, kas lapse lähivõrgustikus on inimesi, kas tahaksid ja suudaksid teda kasvatada. Kui sellist inimest ei leidu, kaalutakse  teisi perepõhise asendushoolduse võimalusi.

Erinevad perepõhise asendushoolduse vormid

Enamik inimesi on kuulnud lapsendamisest. Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski. Lapsendajapere võtab endale eluaegse vastutuse, et hoolitseb lapse eest tingimusteta. Lapsendada saab ainult alaealist last, kelle vanemad on surnud või vanematelt on täielikult ära võetud hooldusõigus või kelle vanemad on andnud nõusoleku lapsendamiseks. Lapsendada soovijate hindamine ja ettevalmistamine ning lapsele sobiva lapsendajapere leidmine on Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, kuid oluline on ka koostöö kohaliku omavalitsusega, kes on lapse seaduslik esindaja. Lapsele pere valimisel lähtutakse alati lapse huvidest ja vajadustest: rahvuslik, usuline, kultuuriline ja keeleline päritolu, võimalikud eripärad jms. Arvesse võetakse ka pere valmisolekut ja ootusi ning lapse ja pere sobivust, näiteks kuidas klapib laps juba peres kasvavate lastega. Lapsendamise otsustab kohus.

Lapsi, keda saab lapsendada, ei ole palju ning Eestis lapsendatakse keskmiselt uude perre 20–30 last aastas. Lapsi, kes vajavad asendushooldust on aga palju rohkem. Need on lapsed, kes ei saa kasvada oma sünnikodus, ent vajavad ajutiselt või pikemalt hoolt väljaspool oma perekonda.

Eestkostepere või eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava lapse ja tema vara eest. Eestkostjaks on sageli lapse sugulased või lähedased, näiteks vanavanemad või tädid-onud, kuid eestkostja võib olla ka inimene või pere, kes ei ole lapsega sugulussuhtes. Eestkoste seadmise otsustab kohus. Eestkoste seadmise protsessi kaasatakse alati lapse elukohajärgne omavalitsus, kes hindab lapse ja pere omavahelist sobivust ning esitab selle kohta kohtule oma arvamuse. Sotsiaalkindlustusametil ei ole eestkoste korraldamisel rolli. Olukorras, kus eestkostepere vajab tuge, on abiks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Eestkostepered võivad saada tuge teenuste näol (nt mentori poolne tugi, individuaal- või grupinõustamine, supervisioon – neid teenuseid korraldab täna partnerite abil Sotsiaalkindlustusamet ESF projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ raames), samuti ettevalmistust PRIDE eelkoolituse näol, kuhu vajaduse korral suunab pere omavalitsus (PRIDE eelkoolitusel saavad lapsendaja-, hooldus- ja eestkostepered arutluste, harjutuste, rollimängude ja õppuste käigus läbi mõelda oma soovi ja valmisoleku hakata hoolduspere vanemaks, eestkostepereks või lapsendajaks. Koolituse käigus käsitletakse erinevaid teemasid, nagu näiteks pere roll ja vastutus, kiindumussuhete olulisus ja selle kujunemine, kaotus, lapse arengu mahajäämuse põhjused ja abistamise võimalused. Koolitust korraldab Tervise Arengu Instituut.).

Lisaks on olemas ka hoolduspered. Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest kas pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni, või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Lapse seaduslik esindaja (eestkostja) on sellisel juhul kohalik omavalitsus. See tähendab, et pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, mille alusel pere last kasvatab. Omavalitsus võtab vastu olulisemad lapsega seotud otsused, näiteks tervise või haridusega seotud küsimustes. Ent kõik need otsused peavad olema tehtud koos lapse ja perega ning lähtuma lapse vajadustest. Igapäevaselt kasvatab last pere. Seega on hoolduspere vanem lapse jaoks nagu ema või isa, kes toetab last tema rõõmudes ja muredes. Kohalik omavalitsus katab lapse ülalpidamisega seotud kulud (keskmiselt 240 eurot kuus) ja toetab hoolduspere vanemaid vähemalt poole kehtiva kuutasu alammäära ulatuses ühe lapse hooldamise kohta.

Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on hinnata hooldusperede sobivust ja valmistada neid ette (sh suunata TAI poolt korraldatavale PRIDE eelkoolitusele).  Spetsialistid arutavad perega ootusi, soove ja motiive ning tutvustavad edasisi samme. Seejärel võib pere esitada ametile hoolduspere sooviavalduse. Järgnevad kodukülastus ja pereuuring, et saada selgust pere valmisolekus ja suutlikkuses last kasvatada.

Kui soovijad on läbinud kõik vajalikud sammud, sh ettevalmistava koolituse PRIDE, tehakse lõplik otsus sobivuse kohta ning kantakse pere üleriigilisse hooldusperede registrisse, et kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad saaksid vajadusel perega ühendust võtta ning sõlmida hoolduspere leping. Seega otsustab lapse peresse jõudmise omavalitsus, kes toetab edaspidi peret nii rahaliselt kui ka moraalselt. Kohalik omavalitsus aitab samuti korraldada lapse suhtluse tema sünnipere ja teiste lähedastega.

Mõnikord on lapse huvidest lähtuvalt vajalik ja võimalik, et hooldusperest saaks lapse eestkostja – seaduslik esindaja, kes vastutab lapse eest täiel määral ja otsustab kõiki last puudutavaid küsimusi. Ja vahel läheb ka nii, et hooldus- või eestkostepere lapsendab lapse.

Asendushooldust vajavale lapsele sobivat peret otsides on reegel, et just lapsele otsitakse perekonda, mitte peredele ei valita lapsi. Nii laps kui ka kogu pere vajavad sellel teekonnal ettevalmistust, aega ja tuge. Lapse perre tulekut ei tohi otsustada kiirustades, vaid järk-järgult – nii saavad laps ja pere üksteisega kohaneda ja luua turvalised suhted. Võimalusel püütakse pere leida lapse elukoha lähedalt, et lapse igapäevane elu jätkuks võimalikult sarnaselt (kool, sõbrad jne). Samuti on lapsel niimoodi lihtsam säilitada suhted sünnipere ja lähedaste inimestega ning võimalusel sünniperekonda naasta. Lapse jaoks on identiteet, juured, tema päritolu lugu väga olulised. Kui laps ei saa otseselt oma lähedastega suhelda, saab temaga perest avatult rääkida, säilitada esemeid minevikust, näiteks fotosid, kirju jne. Samuti püüab omavalitsus lapsele pere leides säilitada õdede ja vendade vahelise kontakti ning neid mitte lahutada. Pere, kes sellele otsusele jõuab, peab mõistma ning aktsepteerima, et igal lapsel on oma lugu, sh kaotuse kogemus, ning iga laps vajab oma kasvamise, arenemise ja iseseisvumise teekonnal palju tuge ja mõistmist, tingimusteta armastust.

Sotsiaalkindlustusamet viib läbi perede hindamist ja valmistab neid ette. See on vajalik, et kõik lapsed ja pered saaksid õigeaegset ja vajaduspõhist tuge, sest teises peres sündinud lapse kasvatamine on tõsine otsus. Täna on meie roll hinnata ja ette valmistada hooldus- ja lapsendajapered. Hindamine ja ettevalmistamine on aega ja kannatust nõudev protsess, ometi väga oluline ja vajalik. On tähtis, et pere ise oleks teadlik ja valmis selleks vastutusrikkaks otsuseks – olla teises peres sündinud lapsele toetav ja armastav pere. Mõnikord jõuavad inimesed ettevalmistava protsessi käigus  selgusele, et tegelikult pole nad selleks veel valmis, ning  võtavad aega mõtlemiseks või jätavad teekonna pooleli. Seetõttu ongi oluline põhjalik läbimõtlemine ning töö iseenda ja spetsialistidega. Põhjalik ettevalmistus aitab ennetada perede üksijäämist ja läbipõlemist, kui laps perega liitub. Teisest küljest kaitseb see last järjekordse kaotuse ja trauma eest, et ta ei peaks perest lahkuma. Oma sünnipere kaotanud või perest eraldatud laps on juba kogenud tõsist kaotust ning meil tuleb teha kõik selleks, et see enam iial ei korduks.

Kõik pered vajavad tuge. Seetõttu on nii lapsendaja-, hooldus- kui ka eestkosteperedel võimalik saada nii enne kui ka pärast lapse perre tulekut erinevaid teenuseid: mentorlust ehk kogemusnõustamist, psühholoogilist nõustamist, grupinõustamist, supervisiooni. On tähtis, et pere ei jää oma küsimuste ja muredega üksi, nii et julgustame peresid küsima kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajalt nõu pigem varem ja mitte ootama, kuni probleem kasvab suureks. Lastekaitsetöötaja on pere lähim abistaja ning toetaja, kes hoiab perega ka ise aktiivselt kontakti.

Tänane olukord. Asendushooldust vajavad lapsed

Täna on Eestis ligi 800 last, kes kasvavad institutsionaalsel asendushooldusel, st pere- ja asenduskodudes. Igal aastal eraldatakse perekonnast ligi 250 last. Osa neist naaseb sünniperesse, mõnel lapsel pole see kahjuks võimalik. On tore, et meil on peresid, kes on avanud südame ja kodu lastele, kes pole sündinud nende perre, kuid saavad seal üles kasvada. Need on tavalised ja samas väga erilised pered. On nooremaid ja vanemaid inimesi, kes tegutsevad väga erinevates valdkondades.

Riigi oluliseks eesmärgiks on suurendada perepõhise asendushoolduse, kui lapsele  sobivaima asendushoolduse viisi, osakaalu. Alates 2018. aastast toimunud seadusmuudatuste suunaks on pöörata senisest enam tähelepanu perepõhise asendushoolduse osatähtsuse tõstmisele. Selleks on käivitunud ka olulised tegevused perede juurde leidmiseks ning nende perede hindamiseks, ettevalmistamiseks ja toetamiseks, samuti selle teema normaliseerimiseks ühiskonnas.

Probleem

Täna kasvab hooldusperedes ligi 130 last. Lapsi, kes vajavad perekonda, on aga kordades rohkem. Seega me otsime eesti- ja vene keelt kõnelevaid peresid ja ka üksikuid inimesi, kes kaaluvad võimalust pakkuda ühele või mitmele lapsele kodu, armastust, tuge ja hoolt kas ajutiselt või pikaajaliselt.

Hooldusperede vähesuse põhjuseks võib ühelt poolt olla ühiskonna vähene teadlikkus. Kõik inimesed ei pruugi teada, et on olemas hoolduspereks saamise võimalus ja mis sellega kaasneb ning kui palju on Eestis asendushooldust vajavaid lapsi, mistõttu ei pruugi inimesed selle mõtteni jõudagi. Teiseks põhjuseks võib välja tuua asjaolu, et inimestel, kes on mõelnud hoolduspereks saamise võimalusele, võib olla erinevaid hoiakuid ja hirme (nt et asendushooldust vajavad lapsed on väga keerulised ja tulevad väga probleemsetest perekondadest või et lapse peresse tulekul muutub pere elu ebaturvaliseks või laps ja pere ei kohane teineteisega või et pere jääb muredega üksinda vm), neil võib tekkida palju erinevaid küsimusi (kes on asendushooldust vajavad lapsed, mida need lapsed vajavad, kuidas toimub hooldusperede ettevalmistamine, kes ja kuidas toetab hooldusperet jm). Inimestel ei pruugi täna olla terviklikku ülevaadet ja infot ning nad ei julge või ei oska otsida vastuseid oma küsimustele. Mitmetest erinevatest vestlustest perede ja spetsialistidega on tulnud välja tõsiasi – inimeste vajadus on, et nendeni jõuaks tõene info, et see info nö tuleks neile koju. Inimesed vajavad informatsiooni hoolduspereks olemisega seonduva kohta tervikuna – kes on asendushooldust vajavad lapsed, millest seisneb hoolduspereks olemine ning millised on erinevate osapoolte rollid ja vastutused, milline on hoolduspereks saamise protsess ja milline on võimalik tugi. Inimesed vajavad kättesaadavat, selget ja arusaadavat (võib öelda visualiseeritud) infot ning arutelu võimalust, mis aitaks neil teemat paremini mõista ja julgustaks pöörduma lisaküsimustega spetsialistide poole, mis aitaks jõuda selgusele ja julgustaks astuma kindlamaid samme selle olulise ja vastutusrikka otsuse poole.

Valdkonna teavitustegevus

Teavitustegevusi viiakse läbi ESF projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ raames. Alates 2020. aastast on asendushoolduse teavitustegevuse koordineerimine Sotsiaalkindlustusameti ülesanne. Enne, perioodil 2017-2019, vastutas valdkondliku teavitustegevuse eest Tervise Arengu Instituut. Tegevuse eesmärkideks on olnud tõsta ühiskonna üldist teadlikkust erinevatest perepõhise asendushoolduse võimalustest ja normaliseerida teistest vanematest sündinud lapse kasvatamine oma peres,  aidata kaasa ühiskonna toetavale hoiakule teises peres sündinud last kasvatavate perede ja laste endi suhtes ning julgustada inimesi mõtlema, kas nad sooviksid ja oleksid võimelised kasvatama oma peres last või lapsi, kes ei saa elada oma sünniperes. Täpsemalt on perioodil 2017-2019 läbiviidud teavitustegevuste kokkuvõtted kirjeldatud lisas 1 (Ülevaade asendushoolduse valdkonna teavitustegevustest 2017-1019).

2020 teavitustegevus on nimetatud tegevuste jätk, kuid suunatud ühele kindlale perepõhise asendushoolduse vormile – hoolduspere, perele/täiskasvanud inimesele, kes on valmis ja suuteline kas ajutiselt või pikaajaliselt kasvatama teistest vanematest sündinud last.

Teavitustegevuse eesmärgiks on uute hooldusperede leidmine, lisaks inimeste teadlikkuse tõstmine ja asendushoolduse teema normaliseerimine ühiskonnas. On oluline ja vajalik viia inimesteni info ja tekitada ühiskonnas avatud ja läbipaistev arutelu ning seekaudu julgustada astuma samme hoolduspereks saamise poole.

Hooldusperede juurde leidmine on väga vajalik ja aitab kaasa, et perest eraldatud lapsed, kes mingil põhjusel kas ajutiselt või pikaajaliselt ei saa kasvada koos oma sünnivanematega, saaksid elada mõnes teises, just neile sobivas peres, turvalises keskkonnas. Väga oluline on siin ka lapse ja tema sünnipere või teiste lähedaste vahelise sideme ning suhtluse säilitamine ja toetamine, milleks just hooldusperesid ka ette valmistatakse ning milles toetatakse. Kuna suurt osakaalu asendushooldust vajavatest lastest ei saa lapsendada, vajame me rohkem just hooldusperesid, sest iga laps peaks kasvama kodus, pere keskel.

Tegevuse tulemuste hindamisel on põhimõõdikuks potentsiaalsete hooldusperede sooviavalduste arvu kasv. 2019. aastal pöördus Sotsiaalkindlustusametisse sooviavaldusega kokku 51 inimest/perekonda. 2020. aasta septembri seisuga on Sotsiaalkindlustusameti poole hoolduspere sooviavaldusega pöördunud juba 52 inimest/perekonda (kvartalis ehk iga kolme kuu jooksult keskmiselt 17 peret). Seega võrreldes eelmise aastaga on sellel aastal pöördunud perede arv juba kasvanud, samas vajadus perede järele on jätkuvalt kordades suurem. Antud hanke tegevuse eesmärgiks on see, et Sotsiaalkindlustusametisse pöördub sooviavaldusega rohkem inimesi/peresid – ootuseks on, et edaspidi, kampaania järgselt ühe kvartali jooksul avaldusega pöörduvate inimeste/perede arv kahekordistub. Lisaks on mõõdikuks  hoolduspereks saamise vastu huvi tundvate inimeste arvu kasv (nt inimeste pöördumine küsimustega asendushoolduse infotelefonile 655 1666 või e-posti aadressile , info uurimine www.tarkvanem.ee lehelt) – me soovime kõnetada inimesi, suunata neid mõtlema võimalusele avada oma süda ja pakkuda kodu, hoolt, tuge, turvatunnet ja armastust lapsele, kes mingil põhjusel ei saa seda kõike oma sünnikodust.

Selleks on 2020. aastal Sotsiaalkindlustusametil planeeritud ja juba töös järgmised tegevused:

  • koostöös kohalike omavalitsustega järjepidev hooldusperede lugude ja spetsialistide kommentaaride, kogemuste ning sõnumite kajastamine ja levitamine teema avamiseks ja pildis hoidmiseks (tutvuda perede lugude jm asendushoolduse teemalise infoga saab siin: tarkvanem.ee/kasupere);
  • teema laiem kajastus, sh asendushoolduse olukorra, eesmärkide, suundade ja protsesside tutvustamine ning selgitamine, hooldusperede ja lastekaitsetöötajate ning teiste valdkonnas tegutsevate spetsialistide kogemuste tutvustamine jms;
  • infomaterjalide loomine ja uuendamine ning jagamine (trüki- ja veebipõhine infomaterjal);
  • koostöös kohalike omavalitsustega diskussioonide korraldamine kohalikul tasandil kaasates asendushoolduse valdkonna ja võimalusel ka teiste valdkondade esindajad (info levitamine ja arutelud kogukonnas);
  • üleriigiline kampaania teema laiemaks avamiseks ja normaliseerimiseks (sõnumite levitamine ja info jagamine, laiema diskussiooni korraldamine erinevaid kanaleid kasutades, sh TV, raadio, sotsiaalmeedia).

Eelnevalt kirjeldatud tegevuste kokkuvõtteks peab valmis saama praktiline juhis (tegevuste kirjeldus, sh osapoolte vajalikud rollid, praktilised töövahendid), millest on abi riigile ja kohalikele omavalitsustele edasistes tegevustes hooldusperede juurde leidmise suunal.

Antud hanke esemeks on vastavalt Sotsiaalkindlustusameti teavitustegevuse eesmärkidele praktilise ja jätkusuutliku teavitusstrateegia väljatöötamine ning üleriigilise teavituskampaania läbiviimine.

Tegevusi viiakse läbi ESF projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ raames.

Teavitustegevuse sihtgrupp

Esmaseks sihtgrupiks on potentsiaalsed hoolduspere vanemad – nii eesti- kui venekeelsed täiskasvanud inimesed (paarid ja üksi elavad inimesed, nooremad ja vanemad inimesed, vanemluse kogemusega inimesed ja inimesed, kellel ei ole lapsi), kellel on soovi ning kes on suutelised ja valmis võtma oma perre teistest vanematest sündinud lapse, kes mingil põhjusel ei saa elada ja kasvada oma sünniperes, ning kasvatama teda kas pikaajaliselt või ajutiselt vastavalt lapse vajadusele ja olukorrale, pakkudes talle igapäevaselt mõistmist ja tuge, turva- ja kuuluvustunnet, tingimusteta armastust (sh inimesed, kes on mõelnud lapsendamisele vm võimalustele, aga pole teadvustanud võimalust hakata hoopis hoolduspereks). On oluline, et iga pere oleks oma valikus ja valmisolekus kindel, mõistaks, mis kaasneb ühe või teise otsusega ning teadlikult hindaks oma võimeid ja ressursse – abiks ja toeks on siin kindlasti Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid.

Laiemalt on tegevus suunatud kogu Eesti elanikkonnale nende teadlikkuse tõstmiseks, võimalike müütide murdmiseks ja inimeste hoiakute mõjutamiseks ning perepõhise asendushoolduse normaliseerimiseks.

Kellele me hooldusperesid otsime? Lastele, kes mingil põhjusel ei saa elada ja kasvada koos oma sünnivanematega ning vajavad kas ajutiselt või pikaajaliselt asendushooldust. Need lapsed, nagu kõik teisedki, vajavad igapäevast hoolt, kuuluvus- ja turvatunnet ning tingimusteta armastust.

Teavitusstrateegia ja üleriigilise kampaania eesmärgid

Põhieesmärgiks on leida juurde hooldusperesid – peresid, kes on valmis läbima vajalikku hindamist ja ettevalmistust selleks, et pakkuda hoolt ja tuge mõnele teises peres sündinud lapsele.

Põhieesmärgi saavutamiseks peab teavitusstrateegia ja üleriigiline kampaania julgustama Eesti elanikkonda mõtlema, kas nad sooviksid, oleksid valmis ja võimelised kasvatama oma peres last, kes mingil põhjusel ei saa elada oma sünniperes. Tegevus peaks andma inimestele võimalikult palju infot hoolduspere rolli ja sellega kaasneva kohta ning vastuseid inimeste küsimustele, samuti suunama ja julgustama inimesi uurima infot juurde, pöördudes selleks kohaliku lastekaitsetöötaja või Sotsiaalkindlustusameti spetsialisti poole (sh asendushoolduse infotelefonile 655 1666 või e-posti aadressile ) ning tutvudes lisainformatsiooniga tarkvanem.ee veebis (tarkvanem.ee/kasupere), kuhu koondame kokku teemaga seotud olulist infot.

Lisaeesmärkideks on tõsta ühiskonna üldist teadlikkust kasuvanemluse ja eelkõige hoolduspereks saamise võimaluse kohta. Aidata kaasa ühiskonna toetavale hoiakule lapse hooldusperes kasvatamise suhtes. Normaliseerida teistest vanematest sündinud lapse kasvatamine oma peres. Aidata levitada sõnumit, millised võimalused sellega kaasnevad ning tunnustada peresid, kes kasvatavad täna teistes peredes sündinud lapsi.

Teavitustegevuse sõnum

Seniste teavitustegevuste sõnumiks on olnud „Kas sinu südames ja kodus on ruumi lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes?“. Edaspidi on vajalikud selged ja kaasahaaravad sõnumid, mis aitavad murda võimalikke müüte ja maha võtta võimalikke hirme, mis inspireerivad inimesi ja suunavad mõtlema hoolduspereks saamise võimalusele ning ka julgemalt ja teadlikumalt astuma selleks samme.

Teavitustegevuse sõnumid peavad olema kooskõlastatud sotsiaalkindlustusametiga. Oluline on silmas pidada, et hoolduspereks saamine on võimalus toetada last, kes mingil põhjusel ei saa kasvada koos oma sünnivanematega, pakkudes talle hoolt, tuge, turvatunnet ja tingimusteta armastust. Samuti on hoolduspereks saamine võimalus olla lapsevanem – see on võimalik, kui sa oled valmis arvestama, austama ja aktsepteerima seejuures lapse isiklikku päritolulugu, olulisi inimesi tema ümber.

Üleriigilise kampaania läbiviimise aeg

Kõikide hankelepingu raames läbiviidavate tegevuse jaoks on arvestatud maksimaalselt viis kuud (sh ettevalmistus ja analüüs-aruandlus). Üleriigilise kampaania läbiviimine on planeeritud 2020-2021. a talvel ja algama peab kampaania hiljemalt 2020. a detsembris.  Kampaania peab kestma  ühtekokku kaks kuud või vähemalt kaheksa nädalat. Täpsema ajakava kõikide planeeritud tegevuste kohta  peab olema esitatud pakkumuse osana. Ajakava peab olema esitatud nädala täpsusega. On oluline ja vajalik, et antud hankelepingu raames väljatöötatud töövahendid oleksid jätkusuutlikud ehk et  neid materjale ja praktilisi tööriistu saaks kasutada ka edaspidi.

Eelarve

Tellitava teenuse pakkumuses esitatud maksumus peab sisaldama kõiki hankelepingu elluviimisega seotud kulusid, sh materjalide väljatöötamise, kujundamise, tootmise ja meediapindade ostmise, tegevuste hindamise ning muid kulusid.

Hankelepingu eeldatav maksumus (sisaldab kõiki kulusid) on 100 000 (sada tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks.  Kõik pakutavad lahendused, loodavad ja toodetavad materjalid, meedia planeerimine ja elluviimine, töötasud ja autoriõigustega seotud tasud peaksid mahtuma esitatavasse pakkumuse maksumusse.

Tellija tasub tööde eest kahes osas hankelepingu punktis 3.3 sätestatud tingimustel.

Oma pakkumuses toob pakkuja välja, milline on tema poolt koostatud teavitusstrateegia ja planeeritav kampaania ning kõikide tegevuste läbiviimiseks vajaliku eelarve jagunemine, sh kõikide meeskonnaliikmete töö jaotus ja töötundide maksumus. Eelarve võib olla esitatud protsentuaalse jaotusena, kuid jaotus peab olema selgelt kirjeldatud ja põhjendatud (vabas vormis dokument). 

Nõuded ja soovitused teavitusstrateegiale ja kampaaniale

  • hoolduspere teemalise teavitusstrateegia ja jätkusuutlike loovlahenduste väljatöötamine (sh sõnumid ja kanalid) ning teostus ehk üleriigilise kampaania elluviimine;
  • sihtrühmani jõudmise integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegia ja kampaania materjalide (peab sisaldama PR -ja turunduskommunikatsiooni tegevusi) väljatöötamine, kooskõlastamine sotsiaalkindlustusametiga ja kampaania juhtimine;
  • valdkondlike, kampaania eesmärke toetavate infomaterjalide väljatöötamine (nii veebi- kui trükimaterjalid), sh:

– hoolduspereks saamise ja hoolduspereks olemise teemat tutvustavate ja selgitavate videote (vähemalt 4 lavastatud või päriseluklippi) loomine (4 klippi nii eesti kui ka vene keeles), mis kajastavad hooldusperede vajalikkust ja olulisust asendushooldust vajavate laste jaoks ning hooldusperesid kui üht vanemluse võimalust. Videod peavad avama ja näitama teemat tervikuna – lapsed, kes vajavad hooldusperet, hoolduspereks saamise ja olemisega seonduv (sobivuse hindamine ja ettevalmistus, tugisüsteem, erinevate osapoolte rollid jms); võimalusel ka teemat avavavate ja üleskutset avaldavate audiosalvestuste loomine;

– teemat avavavate ja üleskutset avaldavate veebi ja trükiversioonis infomaterjalide väljatöötamine eesti ja vene keeles – plakatid (trükiversioonis vähemalt 1000 tk eesti ja 500 tk vene keeles, vähemalt A3 formaadis), voldikud ja/või flaierid (trükiversioonis vähemalt 5000 tk eesti ja 2500 vene keeles), samuti bännerite väljatöötamine ja kasutamine (avalikes kohtades peab teema kampaania ajal pildis olema eri kohtades, igas Eesti maakonnas, suurtes linnades eri linnaosades) vm infomaterjalide väljatöötamine ja kasutamine (sihitatult ja avalikes kohtades laiemaks levitamiseks ning teema kajastamiseks);

– vajadusel ja võimalusel seni asendushoolduse teavitustegevuste raames juba loodud infomaterjalide taaskasutamine (vt tarkvanem.ee/kasupere ja lisa 1);

Infomaterjalide väljatöötamine peab toimuma koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ning sisu peab olema Sotsiaalkindlustusametiga kooskõlastatud.

Pakkuja peab oma pakkumuses välja tooma, milliseid kanaleid väljatöötatud infomaterjalide kajastamiseks ja levitamiseks kampaania raames kasutab ning milliseid kanaleid saab kasutada ka hiljem. Oluline on, et teema oleks inimeste jaoks nähtav ja kutsuv ning et materjalid oleksid jätkusuutlikud (et neid saaks kasutada ka edaspidi).

  • kampaania loovlahenduste testimine sihtgrupiga ja korrigeerimine vastavalt saadud tulemustele;
  • meediastrateegia väljatöötamine, meediaplaanide koostamine ja meediapindade ost;
  • PR-plaani koostamine ja elluviimine sh hinnates sihtgrupini jõudmist ning kasutades tele, raadio, interneti ning erinevate sihtgrupi jaoks relevantsete sotsiaalmeedia lahenduste võimalusi (erinevad sotsiaalmeedia keskkonnad, blogid jm);
  • alternatiivsete meedia- ja kommunikatsioonilahenduste väljatöötamine ja teostus, sh ühiskonnas diskussioonide korraldamine (tellija ootab, et kampaania sisaldab nutikaid PR-tegevusi, mis tekitavad konstruktiivset avalikku arutelu olemasolevate ja potentsiaalsete hooldusperede ning spetsialistidega, võimalusel ka hooldusperedes kasvavate või kasvanud noortega eesmärgiga tõsta ühiskonna teadlikkust, normaliseerida perepõhist asendushooldust ja muuta inimeste hoiakuid);
  • kampaania võiks olla teema delikaatsust arvestades positiivselt üllatav ja sisaldada eksperimenti, avalikku üritust vms, mis aitab sihtgruppi kõnetada ja toetab PR-tegevusi;
  • kõigi kampaaniamaterjalide puhul keeleline toimetamine;
  • kampaaniamaterjalide tarned eksponeerimiskohale, nende ülespanek ning mahavõtmine, materjalide järelevalve ning vajadusel asendamine kampaania jooksul;
  • suhtekorraldusteenused;
  • kampaania tulemuste analüüs – hindamine nii kampaania märgatavuse kui ka muutuste osas sihtrühma teadlikkuses, mis annab ülevaate kampaania efektiivsusest (sh kampaaniakanalite valik, kujunduse ja sõnumi mõju sihtgrupi seas, soovituste andmine järgmiste sarnaste kampaaniate teostamiseks) ja kokkuvõtte tegemine hankelepingus sätestatud tähtajaks;
  • teenused, mida ei ole eelnevalt otse nimetatud, kuid mis on punktides 7.1 kuni 7.12 nimetatud tegevustega olemuslikult seotud ning hanke eesmärki silmas pidades vajalikud;
  • kampaania peab olema läbiviidud eesti ja vene keeles (sh infomaterjal ja diskussioonid).

Sisulised nõuded ja soovitused kampaaniale

  • Kampaania sõnumid peavad olema lugupidavad, hoolivad ja inimlikud ning potentsiaalseid hoolduspere vanemaid ja laiemalt kasuperesid jõustavad ja julgustavad (kasuvanemaks saamise otsus tuleneb pere sisemisest äratundmisest ja väärtustest, seega on oluline tunnustada inimesi, kes on otsustanud pakkuda lapsele kodu ja armastust);
  • Kampaanias tuleb vältida haletsus- ja kahjutunde tekitamist laste suhtes, samas peab kampaania avama laste teemat – kes need lapsed on, miks lapsed vajavad peret jne;
  • Asendushoolduse, sh perepõhise asendushoolduse korraldamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et lapsele otsitakse sobivat peret, mitte perele last (perede poole pöördumisel ei tohi jääda muljet, et laps võiks tulla peresse täiskasvanu ootusi ja vajadusi ning tühimikke täitma, näiteks teistele lastele mängukaaslaseks);
  • Sõnumi kommunikatsioonis, et lapsed vajavad peret, kus kasvada, tuleb vältida lapse sünnipere halvustamist, samuti tuleb vältida pere- ja asenduskodu halvustamist;
  • Kampaanias võib võimalusel kasutada reaalseid olemasolevaid hoolduspere vanemaid (Sotsiaalkindlustusamet oma koostööpartnerite kaudu saab võimalusel perede otsimisel aidata). Asendushooldusel olevate laste näitamisest mis iganes äratuntaval viisil tuleb hoiduda. Kuna hoolduspere vanema kaudu võib siiski olla äratuntav ka laps, tuleb arvestada, et lisaks hoolduspere vanematele nõusolekule peab kindlasti olema ka hooldusperes kasvava lapse seadusliku esindaja ehk kohaliku omavalitsuse nõusolek. Perede, sh laste ja noorte ning teiste osapoolte kaasamine tuleb kooskõlastada Sotsiaalkindlustusametiga.
  • Kampaania sõnumite ja kommunikatsioonistrateegia lahendused peavad olema teadmispõhised ehk valitud lahendused peavad tulenema tõenduspõhisest teadmisest, et lahendused aitavad sihtgruppide teadlikust tõsta (sõnum jõuab põhisihtgrupini ja laiema sihtgrupini). Kasuks tuleb nö nügimise vm sarnaste metoodikate kasutamine, mis aitab kaasa ühiskonna käivitamisele ja teemaga seotud osapoolte aktiivsemale kaasamisele;
  • Kampaania sõnum ja kõik kampaaniamaterjalid peavad olema nii sisuliselt kui keeleliselt arusaadavad nii eesti kui vene keelt kõnelevale sihtgrupile;
  • Kampaania raames peab valmima vähemalt neli ajatut videoklippi, mida on võimalik kasutada ka pärast kampaania lõppemist. Videod peavad olema selged ja arusaadavad ning kogumis avama teemat tervikuna – asendushooldust vajavad lapsed, hoolduspere sobivuse hindamine ja ettevalmistamine, pere toetussüsteem, erinevate osapoolte rollid ja vastutused ning koostöö võimalused jms (üheks võimaluseks on nt mitme lühiklipi loomine ja kajastamine (sh kasutamise võimalus pärast kampaania aega), kus iga klipp keskendub konkreetsele alateemale – asendushooldust vajavad lapsed, hoolduspere roll, pere hindamine ja ettevalmistamine ning toetamine (rahaline tugi, toetavad teenused), koostöö erinevate osapooltega (pere, KOV, SKA jt)), mis kogumis avavad teemat ja annavad inimestele visualiseeritud informatsiooni tervikuna (oluline on nende klippide kajastamine erinevate kanalite kaudu (sh TV, sotsiaalmeedia) ning kasutamise võimalus ka pärast kampaania toimumist, sh kajastamine veebis tarkvanem.ee/kasupere arvestades nimetatud veebi reegleid ja põhimõtteid);
  • Kampaania läbiviimiseks jm tegevusteks (sh hindamine) planeeritav aeg peab pakkumuses olema selgelt kirjeldatud ja põhjendatud. Kogu tegevuse ajaks on 5 kuud alates lepingu sõlmimisest. Kampaania läbiviimise eeldatavaks ajaks on 2020. aasta talv, kampaania peab algama hiljemalt 2020. aasta detsembris;
  • Meediaplaanis kasutatavad venekeelsed telekanalid tuleb kooskõlastada Sotsiaalkindlustusametiga;
  • Kõik pakutavad lahendused ja kujundused peavad olema kooskõlas kehtiva reklaamiseadusega;
  • Sotsiaalkindlustusamet omandab edukaks tunnistatud pakkuja autoriõigused hangitavate materjalide esitamiseks tähtajatult. Kampaania eelarve peab sisaldama ka kõiki autoriõigusega seotud tasusid.

Tulenevalt kampaania eesmärgist, sihtgrupist ja eelpoolt kirjeldatud punktidest on oluline järgida:

  • Teavituses tuleb vältida mõistet „vanemliku hoolitsuseta laps“, sest see on patroniseeriv ja halvustava kõlaga. Lastes võib see tekitada halba enesetunnet ja riivata minapilti. Soovitus on kommunikatsioonis eelistada mõistet „laps, kes ei saa elada/kasvada oma sünniperes või laps, kes ei saa elada/kasvada koos oma sünnivanematega“. Tuleb vältida laste sildistamist, nimetades neid kasulasteks. Oluline on põhimõte, et kõik lapsed on lapsed, samas on oluline esile tuua, mida vajavad lapsed, kes ei saa kasvada koos oma sünnivanematega.
  • Perepõhise asendushoolduse korral on „kasupere“ kõige parem katusmõiste, mida kommunikatsioonis pere (nii lapsendajate, hooldusperede ja perekonnas hooldajate kui eestkostjate) nimetamiseks kasutada. Samas tuleb antud kampaania raames keskenduda hooldusperedele, seega ka kasutada mõistet „hoolduspere“ ja „hoolduspere vanem“.
  • Kampaanias tuleb valdkonna mõistete kasutamine kooskõlastada Sotsiaalkindlustusametiga.
  • Kampaaniamaterjalidel peavad olema Sotsiaalkindlustusameti ja ESF-i logod. Pakkuja kohustub järgima oma tegevuses Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 a. määrusega nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ kehtestatud tingimuste ning korra täitmist. Riigi Tugiteenuste keskuse kodulehel on kättesaadav teavitamisalane info ning ESFi logode failid koos nende kasutamisreeglitega: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/kasulik-teada.

Nõuded pakkumusele

Pakkuja esitab tehnilisele kirjeldusele vastava loovlahenduse kontseptsiooni, mis sisaldab vähemalt ühte loovnäidet ja visuaalide eskiisi audio- ja videovisuaalsetes, elektroonilistes ja/või trükitud formaatides, sh on oodatud uuenduslikud formaadid. Pakkumus peab selgitama, kuidas pakutud lahendused aitavad hanke eesmärke täita. Kontseptsioonis tuleb välja tuua kommunikatsioonistrateegia ja selle maht kogu kampaaniast, sh:

  • kohustuslik on  esitada vähemalt ühe videoklipi ideed;
  • kohustuslik on esitada vähemalt ühe sotsiaalmeedia lahenduse ideed;
  • kohustuslik on tuua välja loovlahenduse sõnumid eesti ja vene keeles.

Pakkuja esitab projektijuhtimise ülevaate, kus on selgitatud kampaania korraldamisega seotud tööprotsesse, sh Sotsiaalkindlustusametiga suhtlemise korraldust; kirjeldatud on kampaania planeerimiseks ja hindamiseks vajalike hindamistegevuste metoodika (nt sõnumite testimine fookusgruppides ja kampaania järelhindamine); ning toodud välja võimalikud riskid, mis võivad kampaania käigus tekkida, ja nende maandamise võimalused.

Pakkuja esitab kampaania eelarve, kus on eraldi välja toodud meeskonna töö, tootmise ja meediapindade maksumused, samuti meeskonnaliikmete töötundide maksumused, sh eelnevalt nimetatud peavad olema detailselt lahti kirjutatud. Eelarve peab sisaldama ka autoriõigustega seotud tasusid.

Pakkujal tuleb arvestada, et kõik tegevused ja aruandlus tuleb läbi viia 5 kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest. Kampaania ise (sh kampaaniaga seotud tegevuste eest tasumine) peab toimuma 2020-2021. a talvel  ja algama hiljemalt 2020. a detsembris. Kampaania toimumise periood peab olema ühtekokku vähemalt kaks kuud või vähemalt kaheksa nädalat. Pakkuja esitab pakkumuses kõikide tegevuste ajakava, milles tuleb tegevused esitada nädala täpsusega alates lepingu sõlmimisest, tuginedes tehnilises kirjelduses sätestatule.

Kohustuslik on esitada pakkumuses pakkuja nägemus kavandatud koostööpartneritest. Kui loovidee  hõlmab koostööd konkreetse organisatsiooni/avaliku ürituse korraldajatega, siis pakkumise esitamisel on pakkujal kohustuslik esitada vastav kinnituskiri koostööpartneri valmisolekust kampaanias osaleda.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 21. oktoober kl 11.00. Hange nr 225420 on leitav Rahandusministeeriumi riigihangete registrist.

Kõik uudised