Rohepesu asemel tuleks otsida ärihuvi

SEB kommunikatsioonijuht
Evelin Allas kirjutab ettevõtte vastutustundlikkusest – teemast, millest vähemalt suurettevõtte puhul ei
saa enam kuidagi üle ega ümber minna.

Fotol: SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas

Poliitikast,
kodanikuühiskonnast ning tarbijaeelistustest tuleneva surve tõttu on
jätkusuutlikkuse ja keskkonnateemad üha enam mõjutamas ettevõtete äritegevust.
Üleüldine teadlikkuse kasv on tervitatav, kuid oluline on see, et
kommunikatsioon ei neelaks sisu. Niisiis peaks ettevõtted mõtlema sellele,
kuidas saaks jätkusuutlikkus olla osa nende strateegilisest ärist, mitte
pelgalt kõrvaltegevus.  

2015.
aastal seati ÜRO tasandil 17 säästva arengu eesmärki, millega
soovitakse maandada inimtegevusest tulenevaid riske ning negatiivseid
keskkonnamõjusid. Näiteks tahetakse antud
raamistikuga soodustada üha keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate arendamist
ning võimaldamist ettevõtetele ja tavainimestele.  

Kuna
SEB jaoks on pikaajalised kliendisuhted keskne eesmärk, siis pole
jätkusuutlikkus ja vastutustundlikkus panga jaoks olulised mainekujunduse
aspektist, vaid otsene ärihuvi. On loogiline, et kohaldame jätkusuutlikkusest
tulenevaid põhimõtteid kõigis oma äriprotsessides – nii ettevõtte siseselt kui
ka töös oma klientide ja koostööpartneritega.  

Pangana
omame hulgaliselt infot oma klientide kohta. Andmed on väärtus, mida
mõistlikult kasutades ja analüüsides saame omakorda panustada reaalsesse
muutusesse, näiteks jätkusuutlike finantseerimislahenduste ja (pensioni)fondide
kaudu.  

Kuna
ettevõtted, mis seavad oma äritegevuses jätkusuutlikkuse eesmärgiks, on pikemas
perspektiivis edukamad, tahame toetada koostöö ja nõustamise kaudu neid
kliente, kes oma tegevusega soovivad tekitada positiivset mõju. 

Pensioni-
ja investeerimisfondide kaudu saame lisaks ettevõtetele aidata ka eraisikutel
anda oma panus paremasse ja puhtamasse homsesse. Kui viimaste kuude
pensionidebatil on olnud mingi positiivne mõju, siis on selleks asjaolu, et
paljud pensionikogujad tahavad teada, kuhu pank nende raha paigutab ning kas
nende säästud saaksid ka mingit suuremat eesmärki teenida.


Mida teeb SEB, et olla kliimapositiivne:

  • Meie kontorid ja ATMid töötavad rohelisel energial;
  • Mõõdame igakuiselt oma ökoloogilist jalajälge: kui palju me käime
    komandeeringutes, sh kui palju lendame, kasutame kütet-elektrit, kasutame
    joogiks kraanivett. Meil on eesmärk vähendada sellel aastal oma CO2 jalajälge 20%;
  • SEB kontorid pakuvad paberivaba teenindust, tänu sellele säästame üsna suure
    hulga puid;
  • SEB kontorites sorteeritakse prügi, meie tellerite rõivad, tehnika ja mööbel
    lähevad alati taaskasutusse;
  • SEB on pakkunud aastaid Rohelist Liisingut, et panna kliente mõtlema
    keskkonnateadlikuma auto liisimisele;
  • Meil on paanis tulevikus disainida ainult keskkonda hoidvaid või taastavaid
    tooteid ja teenuseid;
  • SEB töötajad on teadlikud kogukonda panustajad, kes osalevad
    vabatahtlikus töös SEB Heategevusfondi või üle Eesti koolides toimuvate finantskirjaoskuse
    jagamise kaudu;
  • SEB toetab innovatsiooni: esimese SEB Innovatsioonikeskuse avasime 2017.
    aasta kevadel Tallinnas. Avamisest on keskust külastanud pea 25 000 inimest
    ning sellele lisaks virtuaalselt ka ürituste videoülekannete jälgijad, mistõttu
    võime öelda, et kokku üle 200 000 inimese on saanud osa
    innovatsioonikeskuse loengutest, seminaridest, töötubadest ja arenguprogrammidest.
    Peagi avame innovatsioonikeskuse Tartus;
  • SEB toetab noori ettevõtlikke inimesi Junior Achievementi ja Ajujahi kaudu,
    eesmärk on anda oma tugev tõuge ettevõtlikkuse toetuseks;
  • Oleme aktiivsed kaasa rääkijad Eesti elus ning oleme alati valmis jagama oma
    teadmiste ja kogemuste pagasit, mida pangal on.

Evelin Allas
SEB kommunikatsioonijuht

SEB on Turundajate Liidu (TULI) liige. TULI ühendab turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. Liitu kuulub praegu 71 ettevõtet.

Kõik uudised